Medisinalyq kadrlargha degen tapshylyq Qostanay qalasy túrghyndary ýshin sheshilmeytin týiinge ainalghaly qashan. Múndaghy júrttyng «basy auyryp, baltyry syzdasa», baryp kórinetin dәrigerlerin kýndiz may shammen izdeseng de taba almaysyn. Sosyn amal joq, azdaghan tiyn-tebeninen ýnemdep, baghasy aspandap ketken aqyly emhanalardyng esigin tozdyrugha mәjbýr. Al jergilikti biylik múnday problemanyng bar ekendiginen mýldem habarsyz ba dep qalasyn.  Óikeni búlar ýshin medisinanyng jay-kýii asa manyzdy mәseleler qataryna jatpaytyn sekildi.

Mәselen, bir kezderi Qostanay qalalyq auruhanasy ózge ónirlerden osynda mýldem jetispeytin bir top dәrigerdi pәtermen qamtamasyz etemiz dep ant-su iship, júmysqa arnayy shaqyrghan. Olarmen bes jylgha shart ta jasasqan. Sonan son, olardyng múnda bar-joghyn mýldem úmytqan. Qazir búlardyng barlyghy da jaldamaly pәterden-pәterge qanghyp, pәter aqysyn óz qaltalarynan tólep jýr. Biylik bolsa, kezinde óhderi bergen uәdelerinen tayqyp ketip, býginderi eshtene bolmaghanday keyip tanytady. Al ózge ónirlerden at aryltyp kelgen jas mamandardyng býgingi kýii kýy emes. Solardyng biri – qaladaghy auruhanadaghy jalghyz gastroenterelog Ayjan Zeynetay. Sheneunikterding sózine Qúdayday sengen jas maman osydan ýsh jyl búryn otbasymen Qostanaygha kóship kelip, kisi esiginde kýn kórip jatyr. Aylyghynyng jartysynan astamy jaldamaly pәter aqygha ketedi.

«Men ministrlikke de arnayy hat jazyp edim. Alayda «qazir pandemiya, sondyqtan aqsha joq, odan mýldem dәmetpender» degen jauap aldyq. Sonda múny qalay týsindik? Biz bәrin tastap, osynda kóship keldik. Mine, ýsh jyldan beri adal qyzmet atqaryp kelemiz», - deydi Ayjan Zeynetay.

Múnday auyrtpalyqty Ayjanmen qatar taghy da ýsh dәriger – giynekolog, tramvatolog pen urolog ta bastan keship otyr. Olardyng barlyghy da «pәtermen qarq qylamyz» degen uәdege senip kelgen.

«Biz eshteneni de tegin súramaymyz. Bizge pәterdi jenildikpen berse de jaraydy. «Otbasy bankide» de boldyq. Búlardan pәter alu ýshin birden sol pәterding qúnynyng 50 payyzyn tóleu qajet kórinedi. Ol aqshany qaydan tabamyz», - deydi giynekolog-dәriger Nazrullo Tәlipov.

Biz, әriyne, osy qalalyq auruhananyng basshylyghy quray basyn da syndyryp otyrghan joq deuden aulaqpyz. Alayda, olardyng da qoly qysqa. Bas dәriger Daniyar Jandaevtyng aituyna qaraghanda múnda pәterge múqtaj dәrigerlerding sany jiyrmadan asyp jyghylady. Olardyng tórteuining jaghdayy adam tózgisiz.

«Biz byltyrghy jyldyng tamyz aiyna deyin búlardyng pәter aqysyn tólep keldik. Alayda biz keyin infeksiyalyq stasionargha ainalghannan keyin aqyly qyzmet kórsetip, ózimiz aqsha taba almaymyz. Sondyqtan da býgingi tanda pәter aqysyn tóleuge mýmkindigimiz joq», - deydi bas dәriger.

Oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynan da ýmit shamaly bolyp túr. Olar «dәrigerlerge kómek kórsetuge esh mýmkindigimiz joq» degendi ashyq aityp otyr. Pәterler songhy kezderi tym qymbattap ketken kórinedi. Al Qazaqstannyng ipotekalyq kompaniyasy túrghyn ýilerdi arzandau baghamen beruge mýldem kelispeydi. «Bylay tartsang arba synady, bylay tartsang ógiz óledinin» keri kelip túr.

Al әlgi dәrigerler bolsa, mýldem tyghyryqqa tirelgen jayy bar. Óitkeni olar aurhanamen bes jylgha shart jasasqan. Osy merzim bitpey olar eshqayda da kete almaydy. Endi  bes jyl qashan bitedi dep sarghaya kýtip otyr. Sóite túra, múnda janaghyday mamandar ghana emes, qarapayym terapevt sekildi mamandargha degen zәrulik óte kóp.

Al endi qala túrghyndarynyng múnday mýshkil hali qala basshylyghyn da, oblys basshylyghyn de asa tolghandyra qoymaytyn sekildi. Búlar «Jana Qazaqstanda» emes, búrynghy, ózderine asa qolayly «eski Qazaqstanda» ómir sýrgendi qalaytyn tәrizdi. Álde osy soltýstik ónirde qazaqtardyn, onyng ishinde jas kadrlardyng kóbeyip, qatarymyzdyng molayghandyghy bireulerding týn úiqysyn tórt bólip, ishken asy boyyna taramaydy ma eken? Eger azghantay ghana mamandargha osylay qarasaq, kýni erteng osy teristik ónirlerdi qaytyp qazaqtandyramyz?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz