Qazaqstan tarihshylary arasynda «Alash avtonomiyasy qúrylghan ba?»,  degen súraq ayasynda pikir ekige jaryldy. Dauly mәselede tarihshy Sәbit Shildebay: «Alash avtonomiyasy jariyalanghan da joq, qúrylghan da joq», - dese, tarihshy Dihan Qamzabekúly «Ayqyn» gazetine jazghan maqalasynda «Alash avtonomiyasyn qúrylmady» deu jansaq pikir ekenin, әriptesining tarihy shyndyqqa atýsti qarap túrghanyn aitty. Oghan birsypyra derekter keltirdi.

Áueli Sәbit Shildebay men Dihan Qamzabekúlynyng pikirlerin oqyrman talqysyna úsynamyz:

Birinshi tarap: «Alash avtonomiyasy qúrylghan joq»

Sәbit Shildebay: 

- Akademiyalyq bes tomdyqtyng 4-tomynda: «I Býkilqazaq sezi negizinen «Alash» (qazaq) últtyq sayasy partiyasynyng kýshimen ótkizildi», - dep qate jazyldy (Qaranyz: «Qazaqstan tarihy (kóne zamannan býginge deyin). Bes tomdyq. 4-tom. Almaty: «Atamúra», 2010. – 103-b.) dep esepteymiz. Óitkeni, ókinishke oray, 1995 jylghy «Alash hәm Alashorda» monografiyasynyng 124-betinde «Sóz joq, Alash partiyasynyng qúryluy (dәlirek aitqanda – birinshi sezde partiya qúryldy dep jariyalau) qazaq halqy ómirindegi eleuli oqigha boldy», - dey otyryp, osy kitaptyng 126-betinde: «Alashty sayasy úiym retinde qoghamdyq qozghalys dәrejesinen әdettegi partiyagha auysu (aynalu) «kezenin» bastan keshirgen ótpeli sayasy úiym dep qarastyrghan jón. Alashtyng әdettegi sayasy partiyagha ainalu prosesi 1917 jylghy shildeden sol jyldyng sonyna, yaghny ALASh AVTONOMIYaSY (bas әriptermen bólip kórsetken biz. Shyndyghynda, Alash avtonomiyasy jariyalanghan da joq, qúrylghan da joq! – S.Sh.) men Alashorda ýkimeti qúrylghangha deyin aitarlyqtay qarqynmen jýrgizildi... Alashtyng partiya bolyp qalyptasuy ayaqsyz qaldy. Al azamat soghysy jyldarynda Alashtyn, M.Dulatov dәl aitqanynday, «Alashordanyng kólenkesinde qalghany» tarihy shyndyq», - dep, ózine-ózi qarsy shyghyp, ekiúshty pikir aitqany ras bolghanymen, keyinnen búl mәselening aqiqatyn aityp jýretin Kenes Núrpeyisúly búl kezde ómirden ótip ketken edi.

Yaghni, búl әli kýnge deyin talas tughyzyp kele jatqan mәsele! Shyndyghynda, birinshi jalpyqazaq sezining sheshimi jariyalanghan «Qazaq gazetinde»: «Qazaq halqynyng óz aldyna sayasy partiyasy boludy tiyis kórip, búl partiyanyng jobasyn jasaudy sez Shoray islamgha saylanghan qazaq ókilderine tapsyrdy. Partiyanyng negizi demokraticheskaya federativnaya parlamentarnaya respublikagha qúrylmaq. PARTIYa JOBASYN JASAP BOLGhAN SONG (bas әriptermen bólip kórsetken biz – S.Sh.) ókilder qazaq oblosnoy komiytetterining qarauyna jiberedi, onan keyin uchrediytelinoe sobraniyege jinalghan qazaq deputattary qarap bekitedi. QAZAQ SAYaSY PARTIYaSYNYNG JOBASY JASALGhANShA (bas әriptermen bólip kórsetken biz – S.Sh.) osy sezding qaulylary uchrediytelinoe sobraniyege baratyn qazaq deputattaryna nakaz – amanat bolady», - dep naqty jazylghan edi.

Sauaty bar kez-kelgen qazaqqa týsinikti tilmen jazylghan búl mәtinnen Qazaq sayasy partiyasynyng búl sezde qúrylmaghanyn әri jariyalanbaghanyn, atauynyng da bolmaghanyn anyq bayqaugha bolady. «Alash» partiyasy baghdarlamasynyng jobasy» tek qana 1917 jyly 21 qarashada jariyalanghanyn eskersek, «Alash» partiyasynyng qúrylghanynyng ózi ýlken dau tughyzady (búl óz aldyna bólek mәsele!).

Joqty joq, aqty aq dep aitpasaq, keleshek úrpaqtyng aldynda úyatqa qalarymyz haq!

EKINShIDEN, qazaq tarihynda «Alash avtonomiyasyn jariyalaghan» eshqanday «Ekinshi qúryltay» bolghan emes! 1917 jyly 5-13 Alashorda ýkimetin qúrghan jiyn – qazirgi qazaq tarihnamasynda «II Býkilqazaq sezi» dep atalady (Qaranyz: «Qazaqstan tarihy (kóne zamannan býginge deyin). Bes tomdyq. 4-tom. Almaty: «Atamúra», 2010. – 124-b.) jәne sol kezdegi baspasózde de solay jazyldy.

Endi, «ALASh AVTONOMIYaSY JARIYaLANDY» degen mәselege kelsek, eshqashan múnday avtonomiya jariyalanghan emes! 5-13 jeltoqsandaghy Ekinshi býkilqazaq sezinde Alash avtonomiyasyn qúru turaly sheshim qabyldanghanymen, ony qúru әri jariyalau mәselesi sheshilmedi. Yaghni, ol keyinge qaldyryldy. Sezd 54 adamnan túratyn Alash­orda atty ýkimet qúryp, Týrkistan avtonomiyasy qúramyndaghy Jetisu jәne Syrdariya oblystarynyng qazaqtary qosylghan jaghdayda Alash avtonomiyasyn jariyalaymyz degen sheshimge keldi.

Búghan T. Júrbay, S. Aqqúlúly, B.Qoyshybaev syndy birqatar tarih әuesqoylary daulasuy mýmkin, biraq, ózin-ózi syilaytyn birde-bir kәsipqoy tarihshy dau aitpaydy dep oilaymyz.

Ekinshi tarap: «Alash avtonomiyasy qúryldy»

Dihan Qamzabekúly:

- Birsypyra tarihshy­lar men qalam­gerler 1917 jyly 5-13 jeltoqsan ara­­­­­ly­ghynda ótken II jal­py­qazaq sezi qauly­sy­nyng as­taryn emes, syrt­tay aq­paratyn mehanika­lyq týrde qabyldap: «Mún­­da «Avtonomiya ja­riya­­landy» dep ashyq ja­zyl­maghan. Sondyqtan Alash avtono­miyasy ja­riya­langhan joq», – dep jýrgeni oilandy­rady. Búl pikir tayau shetel zert­teushileri tarapynan da aityla bastapty. Olardyng osy topshylauyna (yaki, ta­nymyna) kelmeske ketken sovettik iydeo­logiya birshama ýlesin qosqany talassyz... «Alash avtonomiyasy jariyalanghan joq!» degen kózqarasqa toqtau salynu kerek. Búl – el tәuelsizdigining әri Qazaqstan janaruynyng talaby.

Tarihy әdilettilik túrghysynan kel­sek, biz Týrkistan avtonomiyasy (Týr­kis­tan múhtariyaty) men Alash avtonomiyasyn ortaq eldik arman-mýddening sabaqtas­ty­ghynda qarauymyz qajet. Týrkistan avtonomiyasynyng basynda (yaghni, biylik basynda) Múhamedjan Tynyshbayúly, Mústafa Shoqay, t.b. qazaq azamattary túrsa, sonday-aq Alash avtonomiyasynyng últ kenesi – Alashordadaghy (yaghni, ýki­mettegi) bir oryn M.Shoqaygha qal­dy­rylsa, qos avtonomiyany bir kontekste qarau – ghylymdaghy shynayylyq, tariy­hilyq qaghidatyna sәikes kelmek. En­deshe, әsire derekshilderge, qújatshyl­dargha aitarymyz: resmy «sol kýni ja­riyalanbady» degen Alash avtonomiyasy 1917 jyly 27 qarashada Qazaq eline qatysty ónirde (Týrkistan aimaghynda) «Týrkistan avtonomiyasy» (Týrkistan múhtariyaty) retinde jariyalanghan bolyp shyghady. Búl negizdemeni quattandyratyn dәlelder de bar. I jәne II jalpyqazaq sez­derine Týrkistannyng qazaq meken­degen dәstýrli Jetisu, Syrdariya oblys­tarynan bólek Ferghana, Samarqanda oblystarynan da ókilder qatysqan.

1917 jyly II jalpyqazaq sezinde Alash avtonomiyasynyng mәn-manyzy tý­sindirilip, Qazaq eli memlekettilik qú­rylymnyng osy satysyna ótetini halyqqa jariya etildi. El tarihyndaghy memle­kettilik janghyrudyng zandyq negizderi habarlanyp, Týrkistan avtonomiyasy arasyndaghy sharttylyqtar júmys bary­synda sheshiletin sayasiy-zandyq ýderiske jatqyzyldy. Keshegi otarshyl imperiya audarylyp-tónkerilip, últtyq aimaqtar endi esin jiyp jatqanda, búl syndarly (konstruktivti) jәne aqyldy sheshim edi. 1917 jyly 27 qarashada resmy jariya etilgen Týrkistan avtonomiyasyn (Týr­kistan múhtariyaty) Alashtyng memleket­tilikti qalpyna keltiru kýresi ayasynda qarau – manyzdy qadam ghana emes, mindetti ghylymy shart.

Alashtanudyng songhy jyldardaghy mәlimetterimen tanys azamattar 1917 jylghy últ avtonomiyasy turaly dýdә­maldyqqa nýkte qoyghan S.A.Jýsipting «Úyat-ay!» («Abai. kz» sayty, 24.10.2018), E.Q.Núrpeyisovting «Istoriya kazahstan­skogo konstitusionalizma» («Qazaqstan tarihy» portaly, 30.08.2020), S.A.Jýsip pen E.Q.Núrpeyisovting «Respublika Alash: de-ire y de-fakto» (Qazaq guma­nitarlyq zang uniyversiytetining «Qúqyq jәne memleket/ Pravo y gosudarstvo/ Law and State» jurnaly, № 3 (92), 2021.- 6-25 b.), «IYdeya kazahskoy avtonomiy voz­nikla ne iyz-za Fevraliskoy revo­­lusiy 1917 goda. Istoky dviyjeniya «Alash» («Kazah­­­­stanskaya pravda» gazeti, 08.09.2021), t.b. materialdaryn bilse ke­rek. Bizdinshe, atalghan maqalalar sala mamandary ara­synda kenirek talqy­lanyp, nasihat­talghany jón. Búl en­bekter mәseleni jiti bilmeytin gumaniy­tar­lardy jәne «men óz pikirimnen qayt­paymyn!» deytin tariyh­shylardy oi­landyrady dep ýmittenemiz…

Sonymen birge Alash kezenin zerttep jýrgen birsypyra sheteldik ghalymdar HH ghasyr basynda shyqqan qazaq tilindegi gazet-jurnal materialdaryn mise tútpay jәne belgili dengeyde astamshylyq kóz­qaraspen «Alash avtonomiyasy jariya­lan­ghan joq!» nemese «Alashtyng memlekettilik nyshany, rәmizi bolghan emes» dep jazudy ýrdiske ainaldyryp barady. Al endi osynday payym óz ishimizde aitylghanda, «Kózi qarayghan tam sýzedinin» keri me dep qalamyz.

Biz osy mәsele tónireginde belgili tarihshy, ghalym Mәmbet Qoygeldige habarlasyp, pikirin bildik.

Ýshinshi tarap: Alash avtonomiyasynyng qúrylghany tarihy shyndyq!

Mәmbet Qoygeldi:

- Búl telefonmen aita salatyn mәsele emes. Biraq, bir nәrseni anyqtap alayyq. Alash partiyasynyn, Alash avtonomiyasynyng qúrylghany tarihy shyndyq. Mening Alash tarihymen ainalysyp kele jatqanyma 30 jyldan asty. Alashqa qatysty qújattardyng basym bóligimen tanyspyn dep aita alamyn. Sondyqtan Alash turaly aitu ýshin tarihy faktilermen jaqsy tanys bolu kerek. Olardy oqymay túryp ekiúshty pikir aitu ghalymdyqqa say emes.

Birinshiden, Alash partiyasynyng qúrylghandyghy, ony basqarghan sayasy elitamyzdyng bolghandyghy ras.

Ekinshiden, Alash partiyasynyng 1917 jyly sayasy bәsekege týskendigi, Býkilreseylik Qúryltay jinalysynda Alash partiyasy atynan deputattyqqa týsken  kandidattardy qazaq qoghamynyng qoldaghandyghy, sonyng nәtiyjesinde jeniske jetkendigi - bәri tarihy faktiler. Ony joqqa shygharu - kýnning atyp, keshke batqanyn joqqa shygharumen ten. Búl aqiqatty qoldy bir sermep joqqa shyghara salyp, ózine jalghan ataq jasau ghalym ýshin abyroy әkeletin dýnie emes.

Alash avtonomiyasyna baylanysty aitar bolsaq, Alash partiyasy qúrylyp, sol partiyanyng úiymdastyruymen Ekinshi jalpyqazaq sezi ótti. Sezde Alashorda ýkimeti qúryldy. Alashorda ýkimetining 1917-1919 jyldary qazaq halqynyng memlekettigi ýshin kýreske týskeni tarihy aqiqat. Múny eshkim joqqa shyghara almaydy.

Al, «Alash avtonomiyasy jariyalandy ma, jariyalanbady ma», dep dauryghyp, odan ýlken aighay-shu shygharudyng qajeti joq. Negizgi fakti ol - Alash partiyasynyng Alash ýkimetin úiymdastyrghandyghy, Alashorda ýkimetining qúrylghandyghy, onyng legitimdi biylik bolghandyghy. Sonyng nәtiyjesinde qazaqtyng sayasy ómirining jana sapagha kóterilgendigi dәleldengen nәrse.

Osy negizgi faktiden auytqyp, elding kónilin «Alash avtonomiyasy jariyalandy ma, joq pa» degen demagogiyalyq dauryqpa sózge búru ghalymdyqqa jatpaydy. Qisynsyz dýniyeni aityp, ózindi ghalym etip kórsetu úyat qylyq.

Dәleldengen tarihy faktiler kimning taqiyasyna tar kelip jatyr? Nege joq jerden dau shygharugha qúmarmyz?

Abai.kz