Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Ghibyrat 7244 0 pikir 22 Shilde, 2022 saghat 12:45

Boztorghay...

Orman, orman bala orman
Kýii syry bar orman
Sayana endim taghy da
Tatqyzar bolsang bal orman

Búl qazaqtyng shayyrqyzy Marfugha Aytqojinanyng óleni. «Qyz ben ormannyng tildesui». Dúrysy Aru qyzdyng armany, oiy, jany, jýregi, sezimi, senimi selt etkeni. Sergeldenge emes sezim degen qúdiretti kýshting erkine eriksiz bólenui, berilui. Aqyn arudyng kónilin, jan-tamyryn qalay dóp basqany qúddy Rimanyn... keshirinizder Rymbalanyng ózi aityp túrghanday. Rima da osy ormannyng ishinde ósti boy jetti. Qyz bolyp qyltiyp әlemge qarady. Kýni boyy ormanda jemis-jiydek terip ósti. Keyde qús tósektey qalyng mýkting ýstinde sonau biyik qaraghaydyng úshyna qaraytyn. Appaq búltty bútaghyna orap alghan zәulim qaraghay jәimen ghana sol búltty terbetkendey. Álde silkigendey.. Aqsha búlt ta ghashyghynyng sausaghynan ýzilip airylghanday әlde qayda maujyraghan qalypta manyp barady.

Rymbalanyng әkesi Qarqaralyda 30 jyl boyy ormanshy bolyp istedi. Tipti zeynetke shyqannan sonda ýirenshikti isinen qol ýze almady. Óitkeni orman Kenjebalanyng ótesýiikti ortasy bolatyn.

Rymbala tyq tyq basyp otyr. Tyq-tyq... Búl qyzdyng eshkimge aitpas qúpiyasy... Tyq-tyq.. tyrs-tyrs... Kózinen tamghan ystyq jas aldyndaghy aq qaghaz-lentagha tamyp jatyr, tamyp jatyr. Qalaysha? Qalaysha qúlap qaldym? Rymbala Qarqaralydaghy mektepte jaqsy oqydy. Altyn medali bolmasa da tym-tym jaqsy oqyghan. Ákesi Kenjekeng osy qyzdy oqytu ýshin audan ortalyghy Qarqaralydaghy orys dosy Mihaildyng ýiinde oqytty emes pe? Qazaqshany onsyz da biledi endi oryssha ýirensin degen. Áke ýmitin aqtay almaghany ma? «Dәriger bolmay-aq qoyayyn. Biraq oqugha týse almadym, masqara boldy-au...» Rymbala namysty qyz bop ósti. Mektepte jaqsy oqydy, ýiirmelerge qatysty. Ásirese әn salghandy únatatyn. Naghashy aghasyna elikteushi edi. Rymbalanyng anasy Aytbanu da jaqsy әnshi bolatyn. Óz ortalarynda qúrby-qúrdastar otyrystarynda әn saldyrmay jibermeytin. Naghashy aghasy dombyra shertip әn salghanda býtkil auyldyng qyz-jigiti jinalatyn. Anasy 12 qúrsaq kótergenimen, tórteui ghana qalghan. Qalghandary bala kezde shetinedi. Sondyqtan da Kenjekeng osy qyzdy erekshe jaqsy kórdi. «Sening tabanyna kirgen shónge, mening mandayyma batsyn» dep ósirdi. Eseygen Rymbala aqyldy qyz bop ósti. Aghalarymen birge shalghymen shóp shapty, atqa da otyrdy. Ýiding bar júmysyn istedi. Tipti ormandaghy jemis-jiydekti terip jinaytyn. Sosyn qaraghaydyng saghyzyn jaqsy kóretin.

Appaq qayyn,
Qaraghayyn
Qosylypty tabysyp.
Súlu terek,
Jasyl jelek
Qúshaqtasyp qabysyp.
Qaraghayym!
Júpar mayyn,
Jibek jelmen anqidy.
Júpar shashtyn,
Kókirek ashtyn,
Mas bolyp tәn balqidy.

Ákesi Kenjebala ómir boyy ormanda istedi. Tipti joldas-jora, tamyr-tanystary basqa júmys úsynghanymen, Kenjekeng kónbedi. Orman onyng ýiindey boldy. Jany jabyrqasa da, kónili shattanyp quansa da, ol ormangha ketetin. Orman onyng syrlasy da, múndasy da, serigi de, sýiiktisi de bolatyn.
Keler jyly Rymbala Qaraghandydaghy instituttyng filologiya fakulitetine týsti. Óitkeni Qarqaraly erekshe qasiyetti jer. Ol jerde Qaz dauysty Qazybek bi, Tәttimbet, Mәdiyler tuyp ósken. Aqan seri, Birjan sal, Baluan Sholaq, Ýkili Ybyray, Ámire, Sәkender búl jerding dәmin tatyp, suyn ishken. Sosyn búl jerge orystyng ghalymdary Grigoriy Potanin toqtaghan, sayahatshylar atbasyn tiregen ólke. Áygili jazushy Mihail Prishvin osy jerde «Qozy Kórpesh – Bayan súludy» estigen.

Rymbala mektepti oryssha bitirgen. Ásirese, әdebiyetti jaqsy kórdi. Sondyqtan da Rymbala filologiya fakulitetine qinalmay týsken. Studenttik jyldar jas qyz ýshin óte qyzyqty boldy. Oqu, sabaq, qala berdi konsert, teatrdan qol ýzbeydi. Qasyndaghy qúrbylaryna anyz ben erteginin, әn men jyrdyng ólkesi Qarqaralynyng tarihyn, erekshelikterin, onyng ishinde sonau 17 ghasyrdaghy Jonghar shapqynshylyghyndaghy Budda hramynan bastap,Shaytankólding tarihyn, Qoyandy jәrmenkesin onda kelgen S.Seyfulliyn, Á.Bókeyhanov,A.Baytúrsynov, Á.Ermekov, Qajymúqan, IY.Bayzaqov, Q.Quanyshbaev / Qallekiyler / turaly maqtanyshpen aityp beredi.

Rymbala institutty bitirgen song bir jyl mektepte múghalim bop istegen. Jas qyzdyng boyyndaghy búla kýsh tynym bermey ol klasyndaghy balalarmen ýiirme qúrghan. Sol balalarmen oquda da, sabaqtan songhy ýiirmede de birge jýredi. Shәmshinin, Qasym Amanjolovtyng әnderimen birge orys, ukrain әnderin de aitqandy jaqsy kóredi. Múghalim bolu, balalarmen júmys isteu ózine erekshe únaytyn. Osynday kýnderding birinde Bópejan Imanqúlov shaqyrghan. Ol kisi audandyq partiya komiytetining hatshysy, soghys ardageri, óte bilimdi, abyroyly adam. Bópejan agha әngimege birden kóshti.
- Rima, seni biz audandyq komsomol komiytetine hatshylyqqa úsyndyq degen. Rymbala tan-tamasha boldy. Óne boyyn qorqynysh biylep ketti.
- Jo-joq aghay, bara almaymyn.
- Nege?
- Mening klasym bar. Oqushylarym... Onyng ýstine diyrektorymyz Sypataev Nógerbek aghaydyng tapsyrghan isin ayaqtamay ketkenim úyat emes pe?.... Hatshy kýldi.
- Jaraydy diyrektormen ózimiz sóilesemiz. Jalpy partiyanyng sheshimine eshkim qarsy bolmauy tiyis.

Rymbala sóitip 24 jasynda Qarqaraly audandyq komsomol komiytetine II hatshy boldy. Kýndiz-týni júmys. Ásirese, mal sharuashylyghy aldynghy qatargha shyqqan. Onyng ýstine sol kezdegi Qarqaraly audanynda qúrylghan shopandar men mehanizatorlar komsomol jastar brigadalary Qazaqstangha tanymal boldy. Keyinnen komsomol brigadasanyng alghashqy mýshesi, mehanizator Núrbaqyt Qadbykәrimova Sosialistik Enbek Eri atalyp, elimizding maqtanyshyna ainaldy.Degenmen, ol kez qiyn da auyr kezender edi. Mektep bitirgen órimdey jastardy oqugha jibermey, auyldaghy otargha alyp qalatyn.Áriyne, keyinne olargha oqugha jldama beriletin.Biraq qanshama taghdyr, qanshama arman qanatynan qiylghan uaqyt bolghanyn jasyra almaymyz. Áriyne olar adal enbek etuge tyrysty.

Rymbalanyng әli esinde, jastardy qoldau ýshin jaghdaylaryn bilu ýshin audan basshylaryshopandar brigadasyna jiyi-jii baratyn.Keshke ot jaghyp, olarmen úzaq otyryp, qosylyp әn salatyn. Jýzderi jel men kýnge totyqqan qazaqtyng jap-jas qyz- jigitteri shetterinen ónerli. Án de salady, dombyra, bayan, gitara da tartady. Qasynda otyrghan hatshy «Endigi kezekti Rymbala Kenjebalaqyzyna bereyik» degende Rymbala jastargha qosylyp, әdemi әnderdi shyrqay jóneldi. Áueni nәzik dausymen týnde kókke shapshyghan qyzyl jalynmen birge ýn qosqan. Barlyghy da ýnsiz úiyp tyndap qaldy.
Shetke taman otyrghan úzyn boyly әdemi qyz bulyghyp, lirikalyq әn aitylghan kezdejylap, qaranghyda túra jóneldi. IYә.. búl mahabbattyng kýiigine órtengen qyz emes, әdiletsizdik pen dәrmensizdikke dushar bolghan sodan da jas jany tyghyryqqa tirelgen erkin oily arudyng jan úshyruy bolatyn. Basqanyng ne oilaghanyn kim bilsin, Rymbala ol qyzdyng nege jylaghanyn týsindi. Búl sovettik iydeologiyanyng aldymen qoghamdy, onyng jýiesin, sodan keyin ghana adamdy qoyatyn sayasattyng kórinisi edi. Rymbala keyde osyny oilap elsiz, eshkim kórmeytin, bilmeytin iyen dalagha qanghyp ketkisi keletin. Amal ne?... Úiqysy qanbay, tang atpay oyana salyp júmysqa qayta keletin.

Jalpy Rymbala qyzmet jolynynbastauynan-aq sharuashylyqpen qatar óner men mәdeniyetting janashyry, úiymdastyrushysy bola bildi.
Ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynyng ortasynda Parij aspanyn әnge bólegen Qarqaralynyng danqty «Saltanat» әn-by ansamblining qúryluy men Europagha saparynyng arasynda qanshama qajyrly enbek jatyr. Osy ansambliding qalyptasuyna enbek sinirgen jandardyng biri-audandaghy partiya jetekshilerining biri Rymbala bolatyn. Almatygha, Mәdeniyet ministrligine deyin ózi baryp, arnayy mәsele qoyghany da kýni býgingidey esinde. «Saltanat» ansamblindegi dala talanttary - auyl ónerpazdarynyng birin biyge, endi birin baletke, vokalgha jattyqtyryp, oqytyp, Fransiya sahnasyna dayyndaghan jarty jyldyng ishinde qasiyetti Qarqaraly topyraghyna әigili Bolat Aihanovtan bastap,Zaur Raybaev, Múrat Hayrulliyn, Vladimir Piliypenko siyaqty nebir óner sheberleri keldi.

Al 1976 jyly «Saltanat» әn-by ansambli Europada qazaq elining atyn asqaqtatyp qaytqannan keyin Almatydaghy opera jәne balet teatrynda ansamblding esepti konserti dýrildep ótti. Rymbala osy konsertte orkestrding sýiemeldeuinde ózining nәzik meso-soprano ýnimen «Qarqaraly valisin» shyrqady...

Saryarqa óneri, mәdeniyeti, ruhaniyaty jayly sóz qozghasaq, әriyne Rymbala Kenjebalaqyzysyz әngime órbitu mýmkin emes. Rymbala óz ómirin, uaqytyn, baqytyn, baryn tek osy salada sarp etken jan. Qay jerde bolmasyn janyn salyp enbek etti. Qay júmys bolmasyn onay emes. Óndiris te, auyl sharuashylyghy da, mal sharuashylyghy da qiyn. Bilim salasy, sport, oqu-aghartu da solay. Biraq solardyng ishindegi óner - óte auyr. Sebebi onda jany nәzik, anadan tughanda talantty degen túlghalar, daryndylar az emes. Olardyng әrqaysysy bir tóbe. Al jaqsy menedjer býgingi tilmen aitsang produser olardyng psihology, ústazy bola bilu kerek.

Rymbalada osy qabilet bar. Ol bireuge dos, bireuge joldas, syrlas, al bireuge aqylshy әpke, tipti ana da bola bildi. Sondyqtan da Rymbala qolyna alghan kez-kelgen isti tyndyra biletin azamat. Bir jamandyqtyng artynda, bir jaqsylyghy bolady. Keshegi nәubet zamanda úly Stalin emes, uly Stekenning kezinde osy ónirge aidalyp kelgen daryndar az emes-ti. Solardyng qatarynda biyshi Aram Muradien, pianist Gelimut Veys, Parijdegi konservatoriyanyng týlegi Alla Verbo, Kishi teatrdyng biyshisi Marina Lebedeva, pianistka, diriyjer Maryana Ler jәne әigili Qazaqstandaghy TUZ-dy ashqan Nataliya Sas boldy. Olar óz bilgenderin, tәjiriybelerin osy ónirding halqyna arnady. Boyyndaghy talanttaryn shama sharqy jetkenshe ayamady. Jalpy talant, daryn da kishigirim kýn ispettes. Kýn adamdy sәulesimen jylytsa, talant- adam janyn jadyratady. Kókiregine núr qúyady. Mine ónerding qúdireti osynda. Rymbalanyng istegen qyzmetin— osy ólke biledi. Adamnyng basy — Allanyng doby demekshi. Taghdyrdyng suyq jeli aidaghan әlgindey azamattar iz qaldyrghan ónirde óner tuyn joghary kóteru qiyn da, jauapty sharua-tyn. Al, Rymbala osy júmysty adal, әri abyroymen atqardy.

«Qútty qonaq kelse, qoy egiz tabady» demekshi, Rymbala istegen jyldary Qaraghandy oblysy boyynsha óner oshaqtary kóptep ashyldy. Ataqty Tәttimbet atyndaghy Últtyq aspaptar orkestri, kameralyq orkestr,«Merey», «Áuen» ansamblideri, «Arqa sazy» foliklorlyq ansambli, «Aqqu» biyshiler ansambli t.b. újymdar. Ásirese, 1988 jyly ashylghan qazaq últ aspaptar orkestri. Búl kez Kolbin degen súmpayynyng Qazaqstandy basqaryp túrghan kezi. 1986 jyly jeltoqsandaghy búrq ete qalghan qazaq jastarynyng isi jer jahangha jariya bola bastaghan kezen. Bizding ziyaly qauymdy ezip, shanshyghan Kremliding uaqyty. Osynday el basyna kýn tughan kezende atpal azamat, jastardyng sýiikti sardary bolghan Quanysh Súltanovtyng «jer audarylyp», Saryarqa tórine kelgen uaqyty. Manayyna qatal da, mәdeniyet pen ónerdi ruhaniyat pen sporttyng janashyry Quanysh Súltanov búl ónirde de kóptegen iske múryndyq boldy. Basynda 28 adamnan túratyn orkestr, keyin Akademiyalyq últtyq aspaptar orkestri búl kýnde ýlken ónerordasyna ainalghanyn kózi ashyq jan bilui tiyis. IYә, búl óte qyzyqty da, qauyrt kez edi. Orkestrge diriyjerlyqqa Almatydaghy Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyanyng týlegi Dýisen Ýkibaydy shaqyrdy. Jer-jerden artisterdi shaqyru, olargha pәter, aspaptarmen qosa sahnalyq kiyim tigu aitugha ghana onay. Eng negizgisi — óz shygharmashylyghy bar, óz taghdyry bar tolyqqandy orkestr jasau kerek edi. Rymbala bolsa osy jauapkershilikti narday kótergen. Orkestrding túsaukeserine B.Tólegenova, E.Serkebaev, Sh.Qajyghaliyevterding kelui, batalaryn berui ýlken abyroy boldy. Sol siyaqty oblys mәdeniyet basqarmasyn basqarghan Maqat Rymjanovtyng kezinde ashylghan Temirtaudaghy muzykalyq komediya teatryn Qaraghandygha kóshiru jóninde sheshim qabyldanghan bolatyn. Al respublikadaghy jalghyz muzykalyq komediya teatrynyng ayaghynan tik túryp ketuin qadaghalau Rymbala Kenjebalaqyzynyng moynynda bolatyn. Tipti osy újymdy«Akademiyalyq» ataghyna úsynghanda sol kezdegi Ministrlikte basshylyq etken Dýisen Qaseyinov Rymbalanyng úsynysyn qoldap, teatr «Akademiyalyq» ataghyna ie boldy.Qytay, Týrkiya, Resey, Qyrghyzstan, Ázirbayjan, Ózbekstan, Belarussiya, Ukraina, Tatarstan siyaqty elderge deyin gastrolidik saparlargha baruy mәdeniyet basshysynyng kózge kórinbes enbegi deuge bolady.
Jalpy ónerge mesenat kerek pe?

Aqan seri, Baluan sholaq, Birjan sal, Estay, Ámire, Jayau Músa, Iman Jýsip, Qúltuma, Ýkili Ybyraylar mesenatsyz-aq ómir keshti dersiz. IYә.. Alayda ol zaman basqa da, qazirgi kezeng basqa. Ásirese újymdyq, kollektivtik óner ordalarynda úiymdastyratyn bir adam bolmasa, eshkimninbasy birikpeydi. Ansambli, filarmoniya, simfoniyalyq, djaz orkestrleri, әn, by ansamblideri, teatrlar, sirk, opera, hor... Ár újymnyng tvorchestvalyq dengeyi, bet-beynesi,yaghny repertuary, dekorasiyasy, kiyim-keshegi, rekviziyti, afisha, programmasy qala berdi olardyng gastrolidik sapary... Tize berse tolyp jatyr. Mine jaqsy úiymdastyrghysh, menedjer basshy osylarmen ainalysady. Onyng ýstine әrbir újymda jaqsylyqty kórmeytin, ishi tar qyzghanshaq, talanty tómen, oiy da, boyy da pәkene pәleler bolady. Al jaqsy basshy osylardyng tigisin jatqyzyp, bәrin birdey ústaydy. Mine, Rymbala osynday jan.

Bir kezderi dýrildep túrghan S.Seyfullin atyndaghy Qazaq drama teatry da qúldyrap, tozyp tvorchestvalyq toqyraugha týse bastaghan kezinde Rymbalanyng enbegi orasan. Qaraghandyda teatr ýshin qiyn kýnder bolghanyn býginde eshkim bilmeydi. Teatrgha úshan teniz enbek sinirgen Ersayyn Tapenov irgetasyn qalaytyn jana teatr ashyluyn oilap, Pavlodar oblysyna bas rejisser bop ketti. Jәne jay ketken joq Sәken teatrynyng bildey-bildey artisterin ózimen birge ala ketti.«Jyghylghangha júdyryq» demekshi irgeden ashylghan Selinogradtaghy jana teatrgha da Jaqyp Omarov biraz artisterdi shaqyryp alyp ketti. Ne diyrektor joq, ne bas rejisser joq... Qazaq teatry jabyludyng aldynda qaldy. Tamyryn sonau ótken ghasyrda, asharshylyq kezderinde yaghny 1932 jyly qalanghan qara shanyraqtyng ortasyna qúlar kezi bolghan qiyn sәt. Arqanyng Qara shanyraghy qúlasa, onda qara ormanday qayysqan myna dýiim elge ne betimen qaramaq? Rymbala sol kýnderi kóz ilmey, tandy tangha úrdy. Kezinde osy teatrda istegen alghashqy qarlyghashtar, sahna sheberleri J.Shashkina, M.Ábdikәrimov, Á.Shәimerdenov, T.Jabaev, Z.Jaqypov, A.Ybyraev jәne teatrymyzda túsauy kesilip, qanattanghan Qazaqstannyng halyq artisteri Mýlik Sýrtibaev, Rahiya Qoyshybaeva, Ánuar Moldabekov, Qarghash Sataev, Asiya Abylaeva bastaghan qanshama daryndygha ónerding bastauy da, sýrleui de bolghan esti sahna, Esil sahna... «9 akter qalghan qazaq teatry teatr bolmaydy, orys-qazaq truppasyn qosamyz» dep joghary jaqtaghylar, yaghny oblys basshylary sheshim qabyldaydy. Rymbala osynday qinalghan sәtterde búrynnan biletin ónerdegi dosy daúlttyq ruhaniyattyng janashyry Mәdeniyet ministrligindegi Áshirbek Syghaygha telefon shalady. Mәn jaydy aitqan. Áshekeng de qinalyp túr eken. Aqyry sol kezde oblystyq mәdeniyet basqarmasyna qaraytyn óner uchiliyshesinen /qazirgi Tәttimbet atyndaghy óner kolledjinen/ Rymbala Kenjebalaqyzy akter bólimin ashugha bel baylady. Oblysymyzdaghy talantty, daryndy balalardy teatrdyng beldi akterlerimen iriktep, uchiliyshede sabaq berulerine jol ashyp, bolashaq teatr akterlerin dayyndaugha kirisip ketedi. Býgingi tandaghy teatrdyng orta buyn tandauly akterleri – Qaraghandyuchiliyshesining alghashqy týlekteri. Qaraghandygha kýieu bala, Taldyqorghanda rejisser bop jýrgen Álimbek Orazbekovty teatrgha shaqyrdy. Bar bolghany 9-aq artiysi qalghan Sәken teatryn oblys basshylarynyng qoldauymen osylay saqtap qaldy. Búl Omarbekovanyng óner dese «otqa týsse janbaytyn, sugha salsa batpaytyn» batyr qyz ekenin kórsetken kezi. Ol kele sala teatrdyng ósuine, onyng shygharmashylyq shyndaluyna ýlken zor enbek etti. Oblystyq mәdeniyet basshysy Rymbala osy sәtti paydalanyp Respublikalyq teatr festivaliderin ótkize bastady. Sol jyldarda auyldaghy klub, kitaphana, mәdeniyet ortalyqtarynyng qiyn kezeni edi. Sol kezdegi Ýkimet basshysy Qajygeldinning qaulysymen bir kezenderde jabylyp qalghan auyldaghy kitaphanalar men mәdeniyet ýilerine Rymbala bastap, audan basshylary men janashyr halqynyng arqasynda qan jýgirte bastady. Audan ortalyghynda, auyldarda mәdeniyet ýileri, klubtar, kitaphanalar qayta janghyrghan sayynRymbala quanyshqa syimay jýretin. Alayda qazaq pen orys teatrynyng bir shanyraqta boluy da ýlken problema edi. Oblysqa jana kelgen jas jigit Núrlan Nyghmatulinge osy mәseleni aitqan. Núrlan osy ónirding tumasy. Komsomolda shynyqqan qayratty patriot jigit Elbasynyng osy ónirge kelgenin paydalanyp rúqsatyn aldy. Teatrdyng salynghan jeri de qalanyng qaq ortasyndaghy Búhar jyrau prospektisinde. Ákimshilik kezinde jekemenshikke ótip ketken jerdi aluda onay sharua emes-ti. Alayda sózi de, kózi de ótkir Nyghmatulin aitqanynda túryp bir jarym jylgha jetpes kezende Zәulim teatrdy osynda saldy. Búl da Rymbalanyng enbegi deuge bolady. Bir qyzyghy jana teatrdyng ghimaratynyng aldyna Sәkenning sәndi de, әdemi eskertkish boy kóterdi. Búnyng da mәni bar ekenin men keyin bildim. Kezindegi «Zobalang kezderi» Sәkendi ústap týrmege japqanda dәl osy eskertkishting janyndaghy jertólede otyrghan eken. Uaqyt shirkin tóreshi – әr nәrsege әdildikpen ýn qatady. Búl tek Seyfullinning qayta tirilui emes - búl qazaq ruhaniyatynyn, mәdeniyetinin, әdebiyetining әdildikke qol sozghan, jetken shaghy-tyn. Áriyne búnday quanysh ózinen-ózi kelmeytini haq. Artynan izdeytin, joqtaytyn janashyrlary boluy tiyis. Al, Rymbala bolsa naghyz osy izdeushi, súraushy, joqtaushy basshy boldy.

Óz basym Rymbala Kenjebalaqyzyn kesh tanydym, bildim. «Ánshining ózinen búryn qúlaghy tuady» demekshi, Rymbala jayly әngimeni búryn estiytinmin. Oryssha, qazaqshagha birdey, orta boyly, iman jýzdi apam adamdy birden baurap alatyn kisi eken. Rymbala Kenjebalaqyzynyng túsynda qazaq ónerining iri túlghalary, әnshi-aqyn, sazger men sanlaqtar Saryarqagha aghylyp túratyn. Ásirese, Roza Baghlanova, Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenova, Iliya Jaqanov, Bәkir Tәjibaev, Eskendir Hasanghaliyev siyaqty ýlken agha-әpkelerinen bastap, Iosif Kobzon, Lev Leshenko, Sofiya Rotaru siyaqty júldyzdar talay mәrte osy ónirge ónerlerin pash etip qaytqan qonaqtar. Ásirese, aty әlemge mәshhýr Svetoslav Rihterdi Qaraghandygha shaqyruy. Rymbala sol kezde Rihterding kelgenine qatty quandy. Úly muzykanttyng shygharmashylyq talanty, daryny bir әlem bolsa, onyng qarapayymdylyghy – tipti, oryn tilep túrghan biraz kórermendi sahnagha shygharuy da ýlken mektep, tәjiriybe ekenine kózi jetti.

Býginde Úlytau oblysy bolyp qaytadan ashylghan Jezqazghanda ózindik ereksheligimen qazaq halqynyng maqtanyshy qazaq muzykalyq drama teatry bar. Kezinde Torghay ónirine sonau Moskvadan kelgen bir top jastar ashqan. Dúrysy ol teatrdyng ashyluyna tikeley múryndyq bolghan Ózbekәli Jәnibekov. Qazaq elining mәdeniyetinin, ónerinin, ruhaniyatynyng shyraqshysy Ózaghang ekenin býginde bireu bilse, bireu bilmeydi. Jezqazghan oblysyn japqan jerteser jeksúryndar óner ordalaryn da qirata bastady. Mine osy kezde Omarbekova shyryldap túryp aldy. Óitkeni qaladaghy jalghyz Qazaq teatry jabylsa ónerding de sory qaynaytyny haq bolatyn. Árbir oblys әkimi auysqan sayyn Rymbalanyng aitatyn eng ýlken ótinishi Seraghannyng teatryn japqyzbaudy súraytyn. Mine, býginde Serke Qojamqúlov atyndaghy qazaq teatrynyng shyn janashyry bolghan, shyraqshysy da bolghan osy apayymyz Rymbala.

Arqanyng mәdeniyeti men ónerining órkendeuine ólsheusiz ýles qosyp kele jatqan Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» ordenining iyegeri, Qaraghandy qalasynyng jәne Qarqaraly audanynyng qúrmetti azamaty Rymbala Kenjebalaqyzyn kóp júrt «ózimizding Mәdeniyet ministrimiz» dep ataydy. Kezinde Mәdeniyet ministri bolghan Erkeghaly Rahmadiyev pen ministrding orynbasary Áshirbek Syghay Rekendi ministrding orynbasary qyzmetine shaqyrghanda, Rymbala Kenjebalaqyzy qazynaly Qaraghandysyn biyik lauazym taghyna aiyrbastaghysy kelmedi. Rekene «Ónerding Úlpany» dep at qoyyp, erekshe qúrmettegen de sol syrbaz da, súnghyla Áshekeng edi.
Qaraghandydaghy birden-bir memlekettik «Saryjaylau» kinoteatryna jetekshilik etip otyrghan songhy jyldary Rekeng damyp kele jatqan qazaq kinoindustriyasynyng ónimderin, Sh.Aymanov atyndaghy kinostudiya filimderin nasihattap, qazaq tilinde tanystyrugha airyqsha ýles qosuda. Qazir Saryjaylau jәy ghana kinoteatr emes, kópshilikting kelip demalatyn, orta tauyp, syrlasatyn, tipti ardager apa-atalardyng kónil kóterip, by biylep, әn shyrqaytyn shuaqty shanyraghyna ainalghan.

Ótken joly ghalamtordaghy bir kórinis әli kóz aldymda. Daryldaghan, lapyldaghan ýlken kombain sayyn dalada shany búrqyrap egis oryp keledi. Al, bozdaghan boztorghay kishkene balapandaryna býtkil myna әlemnen pana súrap shyryldap jatyr. «Zúlmat» traktordyng aldynda sarauyz balapandar qonaqtaghan úyasyn qauyrsyn qanatymen jabugha tyrysady. Netken qúdiret! Netken mahabbat! Netken analyq Úly kýsh! Ana mahabbaty! Bizding Rymbala Kenjebalaqyzyn men keyde osy boztorghaygha úqsatamyn. Ónerding janashyr boztorghayy Omarbekova...
Aman bolynyz!

professor, teatr jәne kino rejisseri
Talghat Temenov

Abai.kz

0 pikir