Biyl Qazaqstanda alghash ret 1 jeltoqsan kýni Túnghysh Preziydent kýni atalyp ótedi. Kýntizbege qyzyl belgimen enetin búl kýnning elimiz ýshin orny bólek. Sebebi ózining jeke Ánúrany, memlekettik rәmizderi bar tәuelsiz elimizding uyghyn qadap, shanyraghyn kóterip, irgesin bekitken Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng halyq aldynda, memleket aldynda enbegi orasan zor.

Biyl Qazaqstanda alghash ret 1 jeltoqsan kýni Túnghysh Preziydent kýni atalyp ótedi. Kýntizbege qyzyl belgimen enetin búl kýnning elimiz ýshin orny bólek. Sebebi ózining jeke Ánúrany, memlekettik rәmizderi bar tәuelsiz elimizding uyghyn qadap, shanyraghyn kóterip, irgesin bekitken Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng halyq aldynda, memleket aldynda enbegi orasan zor.

KSRO kýiregen óliara shaqta, jerining tútastyghyn saqtay otyryp, elding irgesin sókpey, tatulyq pen birlikti, dostyq pen syilastyqty tu etip kótere otyryp, tәuelsizdigi bayandy, jasampaz Qazaqstan memleketin qúra bildi. Kýrmeui kóp qiyn shaqta, soqtyqpaly, soqpaqsyz kezde tynnan týren salyp, ózine senim artqan júrtyn eshqanday qantógissiz órkeniyetke jetelegen hәm damyghan әleuetti memleketterding aldynghy qataryna qosa bilgen Preziydentting orny erek. Demek halyq aldynda osynday tolaghay tirlik atqarghan Preziydent kýnin atap ótu esh әbestik emes. Qayta quanysh, mәrtebe. Jalpy, múnday mereke әlemdik tәjiriybede bar. Dýniyening birqatar elderi songhy bir ghasyrda memleketterining irgetasyn qalaghan arda úldarynyng enbegin elep-eskerip, olar taqqa mingen kýndi saltanatty týrde, últtyq meyram etip belgilep toylap keledi. Ózge memleketterdi bylay qoyghanda, әlemning alpauyt eli AQSh Preziydent kýnine erekshe kónil bóledi. 22 aqpanda jyl sayyn AQSh-ta Preziydent kýni dep atalyp ótedi. Búl meyram 1782 jyldan bastau alady. Dәl osy jyly Virdjiny shtatyndaghy Richmond shaharynda alghash ret AQSh-tyng túnghysh preziydenti Djordj Vashingtonnyng tughan kýni atalyp ótti. Sóz joq, Shtattar eli ýshin, tәuelsizdikting atasy sanalatyn Vashingtonnyng orny alabóten. Toylaugha atap ótuge túratyn biregey túlgha. 19 ghasyrdan, yaghny 1880 jyldan bastap búl kýn AQSh-ta keng týrde atalyp óte bastady. Saltanatty jiyndar ótkizilip, tanymal sayasatkerler sheshendik sózderin arnap jatty. Al qarapayym halyq ta búl merekeden kende qalghan joq. Ózderinshe toylady. Atap ótti. Sóitip Preziydent kýni halyqtyq merekege ainaldy. Sonday-aq aqpan aiynda soltýstik pen ontýstik soghysyn toqtatqan jәne Shtattar jerindegi qúldyq biylikti joyghan AQSh ýshin orny bólek úly qayratker, preziydent Avraam Linkolinning tughan (12 aqpan) kýni. Búl kýn resmy týrde meyramdar qataryna qosylmasa da, kópshilik ózderinshe atap ótip jatady. 1971 jyly preziydent Richard Niksonnyng eki úly Preziydent kýnin birge atap ótu jóninde úsynys bildirdi. Sonday-aq ózge preziydentterdi de osy kýni eske alu kerektigin eske saldy. Sodan beri aqpan aiynyng ýshinshi dýisenbi kýni AQSh-ta jalpy halyqtyq demalys kýni bolyp belgilenip, meyram retinde toylanyp keledi. Búl kýni sayasy sheruler, әrtýrli aksiyalar ótip, onda halyqtyng ruhyn kóteretin әngimeler aitylyp, azamattardyng qanday memlekette ómir sýrip jatqandyghyn maqtanyshpen eske salyp otyrady. 
Dәl osynday mereke bizding elimizde de janghyryp, janasha jaghdayda tәuelsizdigimizdi pash etip, atalyp ótip jatsa jaqsy emes pe? Birinshiden, búl memleketting irgetasyn qalaghan Túnghysh Preziydentimizge iltipat, ekinshiden halyqtyng qanday elde túryp jatqanyn eske salyp, syilastyqqa, dostyqqa shaqyru, bereke-birlikke jeteleu bolmaq.

Seysen ÁMIRBEKÚLY

«Ayqyn» gazeti