Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Biylik 1524 0 pikir 4 Tamyz, 2022 saghat 12:15

Qoghamnyng biteu jarasy. Áyel – psihikasy búzylghan erkekti onaltu ortalyghy emes

«Otbasy bolghan son, ydys-ayaq syldyrlamay túrmaydy». IYә, minsiz otbasy joq. Degenmen, qoghamda ýidegi týsinispeushilik saldarynan otaghasynan qorlyq kórgen әielder sany kóbeymese, azaymay túr. 

Túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng sony ajyrasumen, tipti qayghyly jaghdaymen ayaqtalyp jatqan jayttar jiyilep ketti. Statistikagha ýnilsek, tipten qorqynyshty...

Nekelesken eki júptyng biri ajyrasady

Últtyq statistika burosynyng úsynghan mәlimetterine sýiensek, byltyr elimizde 140 256 neke tirkelgen. 48 239 júp ajyrasqan.

Dәm-túzy jaraspaghandardyng kóshin 5281 júppen Almaty qalasy bastap túr.

Taghdyrlardy toghystyratyn armandar qalasy atanyp ketken astana búl kórsetkishten qalys qalmaghan. 2021 jyly 12 247 júp elordada nekelerin qisa, 4296 otbasynyng shanyraghy shayqalypty. Osylaysha, elordadaghy ajyrasu kórsetkishi 35%-gha ten.

Ókinishke qaray, respublikamyzdaghy nekelesken eki júptyng biri ajyrasady deydi mamandar. Erler arasyndaghy eng jogharghy ajyrasu ýlesi 30-34 jas bolsa, әielderde – 25-29 jәne 30-34 jas aralyghyna say keledi. Ádette júptardyng joly 5-9 jәne 20 jyl birge túrghannan keyin ekige bólinedi. Múnyng astarynda talay jyl túrmystyq zorlyq-zombylyqqa shydap, sonynda mort synghan qanshama taghdyr jatqan joq pa?

Ekonomikalyq problemalar kóbeygen sayyn otbasylyq zorlyq-zombylyq ta artyp keledi

Núr-Súltan qalasy Polisiya departamenti Áyelderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau bólinisining agha inspektory Gýlmira Shrahmetovanyng aituynsha, әielderge jasalatyn zorlyq-zombylyq qazirgi kezde órship túr. Ony kýndelikti әleumettik jelilerden, BAQ-tan kórip jýrmiz.

Shyn mәninde, әielderding múndaydy bastan keshirui otbasynyng tabysyna, әleumettik shyghu tegine, diny ústanymyna, últtyq, nәsildik negizderge bólinbeydi. Ókinishke qaray, kóptegen otbasynda múnday jaghday bar. Keybireuinde ol jasyryn týrde jýzege asyp jatady. Bizge belgisi tek 102-ge qonyrau shalyp, kómek súraghandary ghana. Qalghandary túrmystyq zorlyq-zombylyqqa úshyrap jýrse de, jyldar boyy shydap, ony aitpay, kónip jýre beretin әielderding sany óte kóp. Biylghy 6 aidyng qorytyndysy boyynsha astanada 4433 qorghau núsqamasy shygharylghan. Búl degenimiz elordalyq 4433 әielge qauip tóndi degen sóz. Yaghny onyng ómirine, densaulyghyna, psihologiyasyna qauip tóngendikten qorghau núsqamasy shygharyldy. Qorghau núsqamasynyng talaptaryn búzghan 211 adam әkimshilik sotpen jauapkershilikke tartyldy, - dep atap ótti polisiya polkovniygi.

Sonymen qatar ol kóbinese әiel adamdargha jasalatyn zorlyq-zombylyq, sonyng ishinde otbasynda oryn alghan jayttar ishkilikting kesirinen bolady dep otyr. Ne erli-zayyptylar birigip ishedi, ne bireui mas bop shu shygharady. Osynday jaghdaylar bolghan kezde polisiya ishkilikke salynghan adamdardyn, sonyng ishinde, otbasy, túrmystyq salada qúqyq búzghandargha sotpen minez-qúlqyna erekshe talaptar qoyady.

Erekshe talaptyng ishinde biyl 250 adamgha alkogolidik ishimdik ishuge tyiym salynghan. Jyl basynan beri 1023 adam Ákimshilik qúqyq búzushylyq kodeksining 73-baby jәne 73-1-baby boyynsha 476 adam, 73-2-baby boyynsha 255 adam jauapkershilikke tartylghan. Jalpy bizde otbasy, túrmystyq saladaghy qúqyq búzudyng aldyn alugha baghyttalghan profilaktikalyq is-sharalar ótkiziledi. Árbir beysenbi kýni apta boyy 102-ge qonyrau shalyp, ózderining problemalaryn sheshe almay jýrgen otbasylardy keshendi júmysqa shaqyramyz. Múndaghy negizgi maqsat – «1 tereze» tәsili arqyly sol otbasygha kómektesu – deydi maman.

Onyng sózine qaraghanda búl sharagha týrli sala mamandary qatystyrylady.

Mediator, psiholog, uchaskelik polisiya inspektory, әielderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau bólinisining inspektory, yuvenaldy polisiya, әleumettik sala mamandary. Ár senbi kýni agressorlarmen júmys isteymiz. Senbi kýnge qoyyluynyng óz sebebi bar. Kóbinese otbasynda tabys tabatyn er adamdar bolghan song әri demalys kýni polisiya basqarmasyna agressorlardy shaqyryp, olarmen tek er adamdar ghana júmys jýrgizedi. Meshit imamdary, belgili er psihologtar, qogham qayratkerleri, blogerler otbasyndaghy qúndylyqty, er adamnyn, әkening róli, dúrys adamy qarym-qatynasty qalay ornatu syndy baghyttarda sóilesedi. Jyl basynan beri bizding nazarymyzgha týsken 200 otbasy onalyp, qalypty ómirge oraldy. Áyel birge túra almaytynday jaghdaygha jetse, әri balanyng ómirine, densaulyghyna qauip tónse, әriyne, ajyrasady, - deydi agha inspektor.

Túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng sebebi – nadandyq pen tәrbiyening jetispeuinen

Elordadaghy daghdarys ortalyqtarynyng biri – «Qorghau Astana» 2009 jyldan beri túrmystyq zorlyq-zombylyqtan zardap shekken әielderge kómek kórsetip keledi. Qor basshysy Anna Ryli jylyna orta eseppen 400 әiel kómek súraytynyn aitty.

Eger әielge qamqorlyq qajet bolsa, biz ortalyghymyzda uaqytsha túrghyza alamyz. Ózdiginen nemese polisiya arqyly bizge kelse, psiholog, әleumettik qyzmetker, zangerding kómegi – tegin. Qazir әrqaysysynda 20 orynnan 2 bólimshemiz bar. Jylyna orta eseppen 400 әiel kómek súrap habarlasady. Al ortalyqta túrugha 80-dey әiel keledi. Jazda әdette adam sany azdau bolady. Búl mezgilde әielder әdette qúrbysyna nemese kórshisine baryp bas saughalay túryp, keyin otbasyna qayta oralady. Al qysta kýn sayyn 2-3 әiel kómek súraydy. Eshqashan bos oryn bolghan emes – deydi ol.

Onyng sózine qaraghanda, әielder psihologiyalyq, ekonomikalyq zorlyq-zombylyqqa óte úzaq shydaydy.

Búl bizding mentaliytetimizben de baylanysty. Mәselen, jaqynda oryn alghan jaghdaygha toqtalsam, ortalyqqa bir әiel keldi. Kýieui memlekettik qyzmette júmys isteydi. Anasy jas otbasynyng qolynda túrady. Áyeli de bilimdi. Ortagha anasy týsken. Úzaq uaqyt boyy shydaghan әielge aqyry eri «Biz anam ekeumiz senimen ajyrasamyz dep sheshtik» degen songhy sózdi aitqan. Ata-ananyng yqpaly kóp tiyetini jasyryn emes, - dep aghynan jaryldy ortalyq basshysy.

Al 80% jaghdayda múnday kelensiz oqighalargha kýieuining ishimdik ishui, esirtki qoldanuy, oiynqúmarlyq sebep bolatynyn algha tartty.

Búl jaydan-jay oryn alatyn jayt emes. Onyng týbinde otbasyndaghy bir olqylyq jatyr. Jas otbasylargha kóbine ata-ananyng qoldauy jetpey jatady. Ári qyz balasyna qashan da artylatyn jauapkershilik joghary. Úldarymyzgha bәrin beruge tyryssaq, qyzdardan kerisinshe, kóp nәrseni talap etetin siyaqtymyz. Kýni keshe ghana mәselen, bir әieldi ortalyghymyzgha alyp keldik. Joldasynyng tabysy jaman emes, «Kamaz» kóligi bar. Biraq әielding ne qystyq kiyimi, ne syrtqa kiyip shyghatyn ilip alary joq. «Áyel súramauy kerek, әiel ýndemeui kerek, tamaghyndy dayynda da, ýide otyr» degen psihologiyamen ómir sýretinder kóp. Túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng sebebi – nadandyq, tәrbiyening jetkiliksizdigi. Problemanyng barlyghy adamnyng shyqqan otbasynan, balalyq shaqtan bastalady. Ákesi anasyna qol kótergenin kórip ósken úl agressor nemese ynjyq bolyp ósedi, - dedi Anna Ryli.

Belgili bolghanday, әielder kóp jaghdayda balalary ýshin otbasyna oralady. Mamandar әielderge qajetti kómek berip, otbasyny ajyrastyrudy maqsat tútpaytyndaryn aitty. Songhy sheshimdi qabyldau – әielding óz qolynda. Degenmen, daghdarys ortalyqtary әieldermen ghana júmys istep, agressor erkekter syrt qalyp jatady. Osy saualdy mamandargha qoydyq.

Agressor erlermen de júmys isteymiz. Eger ol kelisse, ortalyqqa shaqyryp, psiholog maman sóilesedi. Qit etse, júdyryghyn ala jýgiretin erkekke psiholog, psihoterapevt mamandar qol úshyn beredi, - dep jauap berdi daghdarys ortalyghynyng diyrektory.

Keyde әielge ýiine polisiya shaqyrudyng ózi qauip tóndirui mýmkin

Túrmystyq zorlyq-zombylyq kórgen adamdarmen júmys isteude tәjiriybesi mol zanger Sanjar Tanagózov key jaghdaylarda әielge polisiya shaqyru qauip tóndiru mýmkindigin eskertti.

Áyelge polisiya shaqyrudyng ózi qauipti bolatyn sәtter bar. Adamdar әr týrli. Mәselen, er adam qonyrau shalugha mýmkindik bermey, telefondy júlyp alyp, úryp-soghuy mýmkin nemese tәrtip saqshysy kelgen song әiel kýieuining aldynda batyly jetpey, jaghdaydy týsindire almauy mýmkin jayttar kóp bolady. Búl jaghdayda әiel birden daghdarys ortalyghyna kelip, jaghdaydy týsindirip, sol jerde mamandardyng kómegimen polisiyagha jýgingeni abzal. Ýiinde qalu qauipti bolsa, polisiyagha aityp, ortalyqqa ornalasqany jón. Er adamdardyng jazadan qoryqpaytyn, jasaghan әreketterin jalghastyra beretin sanaty bar. Eger әiel ýnemi tayaq jep, qúqyghy búzylatyn bolsa, azaptau deregi boyynsha aryz jazuy tiyis. Azaptau deregi – qylmystyq jauapkershilik. Áyel azamattargha qorlyqqa shydap jýre bermeuge jәne keshirmeuge kenes beremin. Erkek jasaghan isining jauapkershiligin týsingeni dúrys, - dedi zanger.

Sonymen qatar ol qanday jaghday bolmasyn, polisiya shaqyrtyp, faktini tirketu kerek deydi.

Eger әiel jaraqat alghan bolsa, sot-medisinalyq saraptamagha joldama súrauy qajet. Taghy bir manyzdysy, qorghau núsqamasyn jazdyryp alsa, er adamnyng zorlyq-zombylyq әreketterining aldyn alugha kepil bola alady. Otbasy әri qaray birge túratyn bolsa da, qorghau núsqamasyna sәikes er adam agressiyasyn qaytalasa, ol әkimshilik tútqyngha alynady. Birinshi joly agressor әkimshilik eskertu alsa, ekinshi ret ony tútqyndaydy. Tirkelgen qorghau núsqamasynyn, polisiyagha jazylghan aryzdyng boluy eger әri qaray otbasy ajyrasqan jaghdayda әiel adamnyng qyzyghushylyghyna basymdyq beredi. Onyng ýstine, key erkekter әielding qorlyqqa shydamay, tiyisti zang organdaryna jýginetinin bilse, kelesi joly fizikalyq kýsh kórsetuge barmaydy, - dep týsindirdi Sanjar Tanagózov.  

Agressor adamnyng psihologiyalyq terapiyadan ótpey ózgerui mýmkin emes

Otbasylyq psiholog Erjan Myrzabaev osylay dep sanaydy.

Jalpy agressor adamdardyng belgili bir psihologiyalyq terapiyadan ótpey, ózgerui mýmkin emes. Sondyqtan sizge bir ret qol kótergen adam «uәde berem, keshirim súraymyn», «ekinshi ret qaytalamaymyn» dep qanshalyqty aitsa da, eger psihologpen júmys istemey, emdelmese, ol әreketin qaytalaydy. Ekinshisi, qoghamnyng búl jerdegi kózqarasy: «Shyda, kón, bәri ózgeredi». Áyel – psihikasy búzylghan erkekti onaltu ortalyghy emes. Onyng problemalary bar bolsa, oghan shydap, tózip, ony baghudyng keregi joq. Ol (er adam – red.) psihologqa baryp emdelui kerek (!). Mahabbat ta, bәri jayyna qalady. Óitkeni ol – auru, auytqu – deydi Erjan Myrzabaev.

Mamandar agressiyanyng psihologiyalyq jaghday ma, psihiatriyalyq jaghday ma, qaysysyna jatatyn anyqtaydy.

Psihiatriyalyq jaghday bolsa, auruhanagha jatyp emdelui tiyis. Eger psihologiyalyq jaghday bolsa, belgili bir komplekster, balalyq shaghyndaghy «travmalardy» aiqyndau arqyly emdeledi, - deydi psiholog.

«Áyel – ana, erkek – pana». Sol ýshin ashugha boy aldyrmas búryn er azamattarymyz otbasynyng berekesin ketirmeudi oilasa deymiz.

Qajet bolsa, mamandargha jýginip, der kezinde kómek súraudan arlanbayyq. Allanyng amanatyn arqalaghan erlerimiz shanyraqty shayqaltpay, analar oshaq otyn sóndirmese eken.

Maqpal Orynbek

Derekkózi: baq.kz

Abai.kz

0 pikir