Oqulyq mәselesining ózekti ekenin qogham da moyyndady. Elimiz tәuelsizdik alghan jyldardan beri olqylyghy basym oqulyqtar jayynda aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty enbeginde de oqulyq mәselesine erekshe toqtalyp ótkeni sondyqtan. Búghan deyin «Týrkistan» gazetining tórinde belgili tarihshy-ghalymdar men mamandar songhy kezde jii talqygha týsip jatqan tarih oqulyghy jayynda pikir almassa, býgingi dóngelek ýstelde «Qazaq tili» men «Ádebiyeti», «Himiya» pәnderi jóninde әngime órbitken edik.

K.Adyrbekúly: Songhy kezde elimiz de, Elbasy da oqulyq mәselesine qatty kónil bólude. «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty enbeginde oqulyqqa basa nazar audarylghan bolatyn. Qay elding bilimi, ghylymy kýshti, sol el ozady. Bilim negizi mektepte qalanady. Qazir orta mektepterde oqu sapasy qalay? Oqulyqtar qalay jazyluda? Ústazdardyn, oqushylardyng talghamynan shyghatyn oqulyq bar ma? Bizde әli kýnge talas. Qazir kez kelgen múghalimmen sóilese ketsen, jylarman kýy keshedi. Býgin osy mәsele jóninde әngime órbitsek deymin. Oqulyq avtory jәne múghalim retinde oilarynyzdy ortagha salsanyzdar.

Oqulyq mәselesining ózekti ekenin qogham da moyyndady. Elimiz tәuelsizdik alghan jyldardan beri olqylyghy basym oqulyqtar jayynda aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty enbeginde de oqulyq mәselesine erekshe toqtalyp ótkeni sondyqtan. Búghan deyin «Týrkistan» gazetining tórinde belgili tarihshy-ghalymdar men mamandar songhy kezde jii talqygha týsip jatqan tarih oqulyghy jayynda pikir almassa, býgingi dóngelek ýstelde «Qazaq tili» men «Ádebiyeti», «Himiya» pәnderi jóninde әngime órbitken edik.

K.Adyrbekúly: Songhy kezde elimiz de, Elbasy da oqulyq mәselesine qatty kónil bólude. «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty enbeginde oqulyqqa basa nazar audarylghan bolatyn. Qay elding bilimi, ghylymy kýshti, sol el ozady. Bilim negizi mektepte qalanady. Qazir orta mektepterde oqu sapasy qalay? Oqulyqtar qalay jazyluda? Ústazdardyn, oqushylardyng talghamynan shyghatyn oqulyq bar ma? Bizde әli kýnge talas. Qazir kez kelgen múghalimmen sóilese ketsen, jylarman kýy keshedi. Býgin osy mәsele jóninde әngime órbitsek deymin. Oqulyq avtory jәne múghalim retinde oilarynyzdy ortagha salsanyzdar.
T.Júmajanova: Qazir bizde birneshe baspa bar. Bayaghyda jalghyz baspagha qarap qalghan kýnimiz de boldy. Sondyqtan baspanyng kóbeygenin qoldaymyz. Shyn mәninde, oqulyqtyng kóbi «Mektep» bas­pasynan dayyndalyp jatyr. Mәsele baspanyng atynda emes, oqulyqtyng mazmúnynda ghoy. Oqulyqtyng sapaly shyghuy baspanyng ar-ojdanyna jәne tartylghan avtorlargha baylanysty. Al bas­palar arasynda bәsekelestikting boluy zandy. Olar da qarjy tartqysy keledi. Qay baspanyng oqulyghyn tandau kerek degenge kelsek, búl taghy da oqulyqtyng sapasyna kelip tireledi. Býginde Ýkimet, Bilim jәne ghylym ministrligi búl mәselege mәn bermey otyrghan joq. 2000 jyly jana oqulyq jazugha baylanys­ty tújyrymdamalar, standarttar qolgha alyndy. Biyl ghana Taraz qalasynda osy mәsele jóninde ýlken mәjilis ótti. Múghalimder oqulyqtar jóninde syn aitty. Múndaghy nәtiyje - jastarymyzdyng alatyn biliminde. Ózim әdisker-ghalym bolghandyqtan múghalimderding bilimin jetildiru institutynda ótetin leksiyagha qatysyp, jii kezdesip túramyn. Sonda eng aldymen oqulyqtyng sapasyn súraymyn. Shyn mәninde, eskertu, syn aitu jenil. Oqulyq jazu onay sharua emes. Songhy kezde oqulyq jazugha әdisker-ghalymdar, mektep múghalimderi tartyluda. Bir adamnyng qolynan shyqqan oqulyq dúrys bolmaydy. Sebebi ghalym mektepting tәjiriybesinen beyhabar. Taghy bir nәrse - oqulyq baghdarlamagha sәikes jazylady. Mәselening týp-tórkini baghdarlamada jatyr. Jaqynda Bilim akademiyasynda búryn jabylyp qalghan qazaq tili men әdebiyetining bólimi ashyldy. Búrynghy baghdarlamalar qayta talqylanyp, úsynystar qaraldy. Al әdebiyetke kelsem, adam balasynyng ghasyrlar boyy jasaghan baylyghy úshan-teniz. Qazaq halqynyng jýregindegi altyn jauharlardyng bәrin әdebiyet oqulyghyna syighyzu mýmkin emes. Baghdarlama boyynsha saghat sany 5-synypta ýsh saghat, 9-synypta ýsh saghat, 6, 7, 8-synypta eki saghat. Búrynghy qalpyn saqtaghan. Biraq әdebiyetti, últtyq qúndylyqtardyng bәrin baghdarlamagha syidyryp, oghan neshe saghat bersek te, ýlgere almaymyz. Mysaly, M.Áuezovting «Abay jolyna» búryn 9 saghat berilse, qazir 6 saghat qana. Alty saghatta tórt tomdyq shygharma turaly ne aityp ýlgeresiz? Búl jerde oqushynyng izdenisin, qyzyghushylyghyn tughyzu kerek. Múghalim is-sheberligi arqyly baghyt-baghdar berushi. Jana buyn oqulyqtarynyng ereksheligi - oqulyqqa qosymsha әdistemelik núsqau, hrestomatiya berilgen. Qazir balalar óte sauatty. Balany kitap oqugha qyzyqtyru kerek. Biraz memleketterde boldym. Olar studentterding izdenuin mektepte qolgha alyp jatyr eken. Biraq biz eshkimnen qalyp qoymappyz.
K.Adyrbekúly: Shynynda da, qazir talap kýshti. Balalardyng da yntasy jaqsy. Qazirgi balalardy búrynghymen salystyra almaysyz. Dey túrghanmen, orta mektep oqulyghy, bilimi jóninde syn kóp. Jaqynda ghana Mәjilis deputaty Darigha Nazarbaeva: «Oqulyq shygharu barysynda ýlken kólemde qarjy ainalymgha týsedi. Jәne búl jýiening әr dengeyinde әrbir tiyn bireuding nemese birneshe qaltagha týsip ketip jatyr. Sonynda osynyng bәrinen bizding balalarymyz zardap shegedi. Sondyqtan oqulyqtyng bәsekelester ortasynda jasaluyna tosqauyl qong kerek. Oqulyqtardyng qúrastyryluyn memleket qadaghalap, saraptama jasap, «Mine, myna oqulyqtar tizimin bekitemiz» degende ghana baspahanalar oqulyq shygharugha talasa bersin», - dedi. Núrsha apay, osy orayda ne aitasyz?
N.Orazahynova: Jana ghana Tóken apay jaqsy jaghyn aityp ótti. Múghalimder tarapynan oqulyqqa qatysty syn kóp estiymin. Olar da kitaptyng kemshiligin joghary jaqqa jazsaq ta, nәtiyje joq dep jylarman. Bizding qolymyzda biylik bar siyaqty: «Sizder nege aitpaysyzdar, janadan basylyp shyqqan oqulyqta qatelikter qaytalanyp jatady», - deydi. Biz keyde: «múghalimder oqyta almaydy. Búghan ózderi kinәli», - dep aitamyz. Biraq oqulyq jaqsy bolsa, múghalim nege qinalady? 20 jylda qanshama syn aitylsa da, «bayaghy jartas, sol jartas». Endi 2015 jyldan bastap shyghatyn jana oqulyqtar sapaly bolady degen senim bar. Ekinshi mәsele - standart pen baghdarlama bar desek te, bizde әr týrli mektep bar. Mysaly, jalpy bilim beretin orta mektep, gimnaziya, liysey, Nazarbaev mektepteri, daryndy balalargha arnalghan mektepter bar. Biraq bәrinde bir oqulyqpen oqytady. Eger mektep әrtýrli bolsa, nege oqulyq ta әrtýrli bolmaydy?
D.Mynjasarqyzy: Sonda siz oqu­lyqty mektepting dengeyine baylanys­ty shygharu kerek deysiz be?
N.Orazahynova: Shyn mәninde, mektep erekshe bolsa, onda oqulyq ta sonday boluy kerek emes pe? Onda nege balalardy bólip oqytamyz? Mysaly, gimnaziyada gumanitarlyq baghytqa, al liyseyde jaratylystanugha kónil bóledi. Biraq oqulyq bireu ghana. Ekinshi toqtalatynym, baspalardaghy bәsekelestik turaly. Tamyz aiynda keybir ata-analar oqulyqtyng bәrin alyp qoyady. Al oqu jyly bastalghan kezde basshylar: «Sizder «Almatykitappen» emes, «Atamúra» baspasynyng oqulyghymen oqisyzdar», - deydi. Oqulyqtyng ózi qanshama aqsha túrady? Auylda túratyn tughan inimning bes balasynyng tórteui mektepke barady. Sonda onyng 20-30 myng tengege alghan kitaby jaramay, qaytadan satyp aluyna tura keledi. Tipti múghalim de aldyn ala jasaghan sabaq kýntizbesin qayta jazady.

«OQULYQTY MÚGhALIM JAZSYN,
AL GhALYM ONYNG SÓZIN TÝZETSIN»

K.Adyrbekúly: Búny kim ózgertedi? De­par­tament pe, әlde mektep basshylyghy ma?
N.Orazahynova: Búl departament pen baspanyng baylanysynan tuyndaghan mәsele. Mysaly, departament bastyghynyng baspada tuysy nemese jaqyn dosy bolsa: «Ministrlikke bizding baspadan shyghatyn oqulyqqa tapsyrys ber», - deydi. Kórdiniz be, Ýkimetting aqshasy jelge ketip jatyr degen sóz. Mine, qanshama qarjy júmsalsa da, jaramsyz bolyp qalatyn oqulyqtar jeterlik. Bir ókinishtisi, bizdegi avtorlardyng kóbi mektepti bilmeydi. Olardyng ishinde joghary oqu ornyn keshe ghana bitirip, avtor bolyp ketkender bar. Mektepti, múghalimdi, balanyng ereksheligin bilmese, qalay oqulyq jazady? Mәselen, Jýsipbek Aymauytov: «Oqulyqty eshqashan kabiynette otyryp jazugha bolmaydy. Oqulyqty múghalim jazsyn, al ghalym onyng sózin týzetsin», - degen eken.
D.Mynjasarqyzy: Núrsha apay, óziniz qazaq tilin jetik biletin mamansyz. Qarap otyrsaq, «Qazaq tili» oqulyghynda til salalaryn berude eshqanday sәikessizdik joq. Mәselen, 5-synyptyng «Qazaq tilinde» (avt. G.Qosymova, J.Dәuletbekova) әueli til bilimining dybystyq jaghyn zertteytin sala - ­Fonetikany ótpesten búryn, sóz ben maghynadan, yaghny Leksikadan bastaydy. Sizdinshe, osy dúrys pa?
N.Orazahynova: Búl ózekti mәsele. Biz búryn «Qazaq tilinin» 5-synybyn fonetikadan bastaytyn edik. Alash qayratkeri Ahmet Baytúrsynov: «Bilmegendikten be, joq әlde basqa sebepteri bar ma, qazaq pen noghay múghalimderi oqytudy dybys pen jattyqtyrudan bastamaydy», - deydi. Bylayghy júrt fonetikany onay dep qaraydy. Fonetika - til bilimining kishi salasy bolghanmen, óte qiyn. Múnda dauys­ty dybys, ashyq dauysty dybys dep aita salugha bolmaydy, onyng nege ashyq, nege dauysty dybys ekenin aityp, dәleldeu qajet. 1-synyptan osylay oqytsaq, balada ghylymy tanym, logika qalyptasyp, jýieli bilim alady. Meninshe, standart, baghdarlama, oqulyq jasaghan adamdar bir-birimen ózara baylanysta, sabaqtastyqta boluy kerek. Al Leksika - til ghylymynyng eng qiyn, kýrdeli salasy. Eger fonetikany balalar jetik bilse, sózding maghynasyn, mәiegin bilu qiyn emes. Alayda sózding qúramyn ajyrata almay túryp, onyng tura jәne auyspaly maghynadaghy sóz ekenin aiyru qiyn. Qazir 5-synyptyng «Qazaq tiline» evfemizm, disfemizm kirip ketken. Múghalimning qolynda sózdik joq. Ata-ana da, oqushy da qinalady. Al múnday jana nәrseni kirgizu ýshin mektepke tom-tomdap sózdikter beru kerek.
Ózim jaratylystanu baghytyndaghy 10-synyp oqulyghyn jazdym. Tipti, soghan qalay kirip ketkenimdi de bilmey qaldym. Sodan ne kerek, «Tez jazyndar» dep qolqa saldy. Aytayyn degenim, sol kezde eki múghalimdi avtorlyqqa tarttym. Búl oqulyq biren-saran syngha úshyraghanmen, kópshilikke únady. Óitkeni múny jazugha múghalimder qatysty.
D.Mynjasarqyzy: Demek, mektep múghalimi qatysqan oqulyq sapaly bolady deysiz be?! Biraq ta qazir «Qazaq tili» oqulyghynda mәtin qualap ketken siyaqtymyz. Ásirese, bastauysh synyp oqulyqtarynda gazet-jurnalda jariyalanghan maqalalardy kesek-kesek kýii bere salghan. Búghan ne aitar ediniz?
N.Orazahynova: IYә, mәtin kóp. Mәtin arqyly bilim beremiz deymiz. Keyde bir, eki bet bolyp ketetin mәtin bar. Sonda «Ádebiyette» de, «Qazaq tilinde» de mәtin bolsa, onda tilding qúny qayda qaldy? Shyn mәninde, til - matematikadan da qiyn pәn. Últ ziyalysy Jýsipbek Aymauytov: «Balany avtomatty sóiletu ýshin ony avtomatty oilaugha beyimdeuimiz kerek», - deydi. Avtomatty oilau ýshin balanyng sanasynda bilim jinaqtaluy kerek. Demek, til pәnin óte qarabayyr etuimizge bolmaydy. Aytyp otyrghanyng óte dúrys. Jattyghudaghy mәtinning bir-birimen baylanysy joq. Zat esimde basqa, syn esimde basqa mәtin. Bala sabaqtastyqpen ýzdiksiz bilim alyp otyruy kerek. Sol arqyly tildik qor payda bolady. Syn aitylghannan keyin, әriptester arasynda ókpe-naz bolady. Biraq biz aitugha tiyispiz. Óitkeni búl - bolashaqtyng isi. Biz 2015 jyly 12 jyldyq bilim beru jýiesine layyqtalyp shyghatyn oqulyqtarda últymyzdyng bet-beynesi, bolashaghy kórinis tabuy kerek. Standart pen baghdarlama әli talay talqylaugha týsetin shyghar, biraq oqulyq jazugha múghalimderdi tartqan óte dúrys ekendigine kózim jetti. Mysaly, Reseyding oqulyqtary nege myqty? Sebebi, olar aldymen eksperiyment jasaydy da, artyqshylyghy men kemshiligin anyqtaydy. Sodan keyin ghana óndiriske jiberedi. Al biz aldymen óndiriske jiberip alyp, eksperiyment jasaymyz. Búl dúrys emes. Aynalyp kelgende, búdan múghalim zardap shegedi.
D.Mynjasarqyzy: Ata-ana retinde osy jaghday meni de alandatady. Ýy tapsyrmasyn qaraghan kezde bala túrmaq, ózimizding de mýdiretin kezimiz kóp. Qalay oilaysyz, oqulyqtyng qúrylymyn ózgertu qajet emes pe?
N.Orazahynova: Meninshe, osy mәseleni qayta qaraytyn uaqyt kelgen siyaqty. Oqulyqtyng qúrylymy ózgerui kerek. Osy jerde tilge tiyek etetin jayt, biz nege búrynghy avtorlardy ysyryp tastaymyz? Kezinde «Qazaq tili» oqulyqtarynyng negizin qalaghan Balaqaev, Amanjolovtar qaluy kerek qoy. Biz tek әdisterin, jattyghularyn ózgertken shygharmyz, biraq ereje sol ghoy. Kózi ketken eken dep, ózin de alyp tastaugha bolmaydy. Sol avtorlardyng bireuin saqtap qalsaq, múghalim de, oqushylarymyz da «Bizde osynday ghalym, avtor bolghan eken. Bizge myna oqulyqty qaldyrghan eken...» dep aityp jýretin edi. Al biz kerisinshe ol kisilerdi syzyp tastadyq. Keyingi úrpaq ol ghalymdarymyzdyng kim ekenin bilmeydi. Búl da kemshilik.
K.Adyrbekúly: Bizde jaratylystanu salasynda matematika, himiya pәnderi bar. Múnda da mamandar shama-sharqynsha oqulyq jazuda. Biraq sol oqulyqtardyng mәtini týsinikti bolu ýshin til mamandaryna kórsetip alsa. Mәselen, 2-synypqa arnalghan «Matematika» oqulyghynda: «Sirk oiynshysynyng qorabynda 10 kók jәne 7 jasyl sharik bar. Ol qaramay qoraptan 8 sharik aldy. Eng bolmasa, 1 kók sharik onyng qolyna týse me? 1 aq sharik she?» degen mәtindik esep bar eken. Balagha mýldem týsiniksiz. Shala bilim osydan shyghady. Al osyny avtordyng ózi jetkize almaghan siyaqty. Eger avtor oqulyqty jazyp bolghan song til ghalymdaryna bir mәrte qaratyp alsa, bәlkim tili jatyq bolar ma edi...
N.Orazahynova: Múnyng bәri kóshirme. Nege biz bireuden kóshirip ala beremiz? Matematikany, himiyany, biologiyany da kóshiremiz. Sonda ózimizde oqulyq jazatyn negiz joq pa?
D.Mynjasarqyzy: Taghy bir mysal. 5-synypqa arnalghan «Matematikada»: «7 kartoptyng qúny 210 tenge, 5 kilogramm kartoptyng qúny neshe?» dese, taghy bir jerde: «Bir itting qúny 17 rubli, al shoshqanyng qúny 51 rubli, sonda shoshqanyng qúny itting qúnynan neshe ese kóp» deydi. Múnyng bәri reseylik oqulyqtan sózbe-sóz alynghany kórinip túr. Álde, bizde mysalgha keltiretin óz elimizding aqsha birligi men qazaqylyqty kórsetetin ataular joq pa?
T.Júmajanova: Búl taza audarma. Shyn mәninde, rubliding ornyna tenge desek bolmay ma? Ómir boyy matematika, himiya, fizikany audarma oqulyqpen oqyp keldik. Tek qana qazaq tili men әdebiyetin ghana ózimizding avtorlar jazdy. Janaghy stiyli týsiniksiz mәtin óte jauapsyzdyqtan tughan. Jana buynnyng tól oqulyqtaryn múghalimning talqysyna salu kerek.
Oqulyqtyng asyghystyq bolmay jazylghan kýni joq
D.Mynjasarqyzy: Ekeuiniz de oqulyq avtorysyz. Negizinen oqulyqty qansha uaqytta jazasyzdar? Ol ýshin arnayy jaghday jasala ma?
T.Júmajanova: Oqulyqtyng asyghystyq bolmay jazylghan kýni joq. Jana buyn oqulyghyn eki aida jazyp bitirinder dedi. Bizding beretin sabaghymyz bar, júmysymyz bar. Bosatpaydy. Eshkim shygharmashylyq demalys alyp, oqulyq jazyp kórgen joq. Búl mәsele san mәrte aityldy. Oqulyqtyng avtory basqa nәrseni úmyta túryp, jýregimen sonymen bolu kerek. «Búryn ne berdim, qazir ne qaldyrdym?» degen mәseleni oilau qajet. Ayta keterlik bir jayt, «Ádebiyet» oqulyghyna mәtinnen góri súrau tapsyrmalardy, ózindik oy qozghaytyn dýniyelerdi beru qajet. Mysaly, 9-synyptyng oqulyghyn jazghanda әrbir taqyryptyng basyna «Oy qozghau» degen aidar qoyyp otyrdyq. Múghalim oqushyny ózindik izdeniske jetelep, belgili bir jýiemen oi-jýiesin, tanymdyq bilimin jetildirui kerek. Býginde týrli kómekshi qúral kóp. Elektrondy núsqa, múghalimder ýshin jýielik qor jasaldy. Biraq ony qalay tiyimdi paydalanu jaghy múghalimge baylanysty.
D.Mynjasarqyzy: Negizi oqulyq jazugha qomaqty aqsha bólinip jatyr emes pe?! Sonda avtorlargha az bóline me?
T.Júmajanova: Kópshilik júrt avtorlar keremet qalamaqy alady dep oilaydy. Bizding avtorlar da, múghalimder de qanaghatshyl ghoy. Sondyqtan aqshanyng kóbi avtorlargha ketip jatyr degen oy tumasa eken deymin. Biz avtorgha qansha qarjy bólinetinin bilmeymiz. Baspa qalay bóledi, odan da habarymyz joq. Esebin súramaymyz da. Birigip jazghan ýsh avtorgha bólinetin qalamaqy bir ailyq jalaqymyzgha jetse, quanamyz. Kóp aqshanyng qayda ketip jatqanyna avtorlar basyn auyrtpaydy da.
N.Orazahynova: Bilim jәne ghylym ministri Júmaghúlov: «Eger maghan barlyq jaghdaydy jasasa da, oqulyq jazbas edim. Oqulyqty mektep múghalimderi jazsyn», - dedi. Shyn mәninde, solay. Biz elimizding patriotymyz ghoy. Aqsha az tólese de, biraq shygharmashylyq mýmkindik berse eken deymiz. Qazir qaghazbastylyq basym. 12 jyldyq bilim beru jýiesine sapaly oqulyq dayyndaymyz desek, eng aldymen shygharmashylyq top qúryluy kerek. Ásirese auyldaghy múghalimderding oqulyq mazmúnynyng jaqsaruyna degen qúlshynysy jaqsy. Búl túrghyda Jýsipbek Aymauytov: «Oqulyqtyng tilining týzelui tek qazaq tilining mamanyna ghana tiyesili emes, matematikany, tarihty, jaghrafiyany oqytatyn múghalimder de oqushynyng tilin týzeuge kirisui kerek» deydi. Ol ýshin oqulyqtyng tili dúrys boluy kerek. Biz, ókinishke qaray, Alash arystarynyng әdistemelik, psihologiyalyq enbekterin oqymaymyz. Solardyng әrbir sóilemderining ózi býgingi qoghamdaghy súranysymyzgha jauap beredi.
T.Júmajanova: Dúrys aitasyn, qazir aityp jýrgen qashyqtyqtan oqytu jýiesin 1930 jyly Seyil Júmanbaev «Aulaqtan oqytu» depti. Kórdiniz be, búl janalyq emes. Al oqulyq jazugha múghalimderdi qatystyrghan dúrys. Biraq múghalimge jetispeytin bir nәrse bar. Oqulyqta berilgen taqyryp boyynsha ghylymy jaghynan izdenuge óresi jetpey jatady. Múghalimning izdenuge uaqyty da joq. Sondyqtan múghalimning tәjiriybesin, әdiskerding teoriyalyq bilimin, metodist-ghalymnyng әdis-tәsilin birlesip paydalanghanda ghana jaqsy oqulyq shyghady. Aytalyq, Reseyding ýsh qalasynyng ghalymdary ýsh metodika jasasa da, salystyra kele eng myqtysy tandap alynady. Balama oqulyq shyghyp jatsa, qoldauymyz kerek.
N.Orazahynova: Ýkimet negizgi oqulyqty jazu ýshin tapsyrysty memlekettik baspagha berui kerek. Qarajat ta soghan bólinui qajet. Sosyn baspa myqty avtorlardy tandap alghany jón. Al basqa baspalar aqsha tapsyn da, balama oqulyq shyghara bersin. Ózi azghantay aqshany birneshe baspagha bóle bersek, әriyne ne baspagha, ne avtorgha jetpeydi. Osy jerde bir úsynysym bar. Bilim jetildiru instiutynyng kursyna kelgen múghalimderge oqulyqtardy berip, talqylatyp jiberse, sosyn sol pikirler arqyly avtorlarmen júmys istese, tiyimdi bolar edi.
K.Adyrbekúly: Ghalym retinde jaqsy pikir aittynyzdar. Al basta­uysh synyptaghy bala tәrbiyesi mәselesi taghy bar. Bir synypta otyzgha juyq bala bar. Otyzynyng minezi otyz týrli. Osy auyrtpalyqtyng bәri bastauysh synyp múghalimine týsedi. Oghan ýlken tәjiriybe kerek. Negizgi bilim bastauyshta qalanady. Múghalim balalargha anasynday bolyp, sýiispenshiligin jenip alu kerek. Al biraq olar sabaq beruden góri, qaghazbastylyqtan qol tiymeydi degendi aitady. Tipti, otyz baladan sabaq súrap, ýlgere almaymyz deydi.
K.Ormanova: Bizge 45 minutta oqulyq boyynsha berilgeni 9 tapsyrma. Keyde ýlgeremiz, keyde ýlgermeymiz. Synypta 32 oqushy bar. Dәl qazirgi jaghdayda «Atamúra» baspasynyng oqulyqtary ózining qalpyna keldi. Keyde jas ereksheligi eskerilmey jatady. Tipti ata-analar: «Biz múny 7-8 synypta oqityn edik. Búl bastauysh synyp kitabynda jýr», - dep múnyn shaghady. Biraq múny dúrys týsingen bala shyghara alady. Osy dóngelek ýstelge kelerding aldynda әriptesterimnen «Qanday úsynystarynyz bar» dep súraghanymda, olar «Almatykitaptyn» «Matematika» oqulyghy orys synyptaryna arnalghan oqulyqtyng tura kóshirmesi. Sózbe-sóz audarylghan. Ony týsinikti tilmen balalargha jetkizip jatyrmyz» degendi aitty. Búl jerde múghalim ózi izdenip, qaytse de tapsyrmany oryndaugha tyrysady. Al «Matematikada» toghyz tapsyrma kóbirek. Jeti tapsyrmany ýlgeruge bolady. Tórt baghannyng әrqaysynda tórt esepten on alty mysal berilgen. Sony kishkene qysqartsa eken. Synypta shygharmashylyq tapsyrmalardy oryndaugha ýlgermeymiz. Biraq 1-4 synyp «Matematikasyna» ózgerister engizilip, tolyqtyryldy. Qazir asa qiyn emes.
D.Mynjasarqyzy: Negizi oqulyq pen múghalim barlyq auyrtpalyqty oqushygha jýktep qoyghan joq pa?
K.Ormanova: Qazaq tilinde shúbalanqy mәtinder kóp. Odan da jattyghular kerek. Bala mәtin turaly izdenui kerek. Negizi sol tapsyrmalardyng teng jartysy múghalimdi izdeniske jeteleu ýshin berilgen. Biz ózimiz týsindirip, birlesip otyryp synypta oryndaymyz.
K.Adyrbekúly: Biyldan bastap bastauyshqa aghylshyn pәnin oqytu engizildi. Mәselen, Japoniyada 7-synypqa deyin basqa tildi ýiretpeydi eken. Al Malayziya elinde aghylshyn tilin oqytudy 1-synyptan bastaytyn kórinedi. Óitkeni әlemdik ghylym aghylshyn tilinde. Biz osy memleketting tәjiriybesine sýienip otyrghan siyaqtymyz. Alayda aghylshyn tilin bastauyshtan ýiretu tiyimdi me? Aghylshyn tilin ýiretu ýshin enbek sabaghynyng bir saghaty alynghan. Al Elbasynyng baghdarlamasynda adamdy enbekpen tәrbiyeleu kerek ekendigi naqty aityldy. Enbek oilandyrady, enbek densaulyqty týzeydi, enbek jalqaulyqtan aryltady. Búl nege eskerilmeydi? Osyghan qalay qaraysyzdar?
K.Ormanova: Elbasy 50 elding qataryna kiru kerek degen tapsyrma berdi. Ol ýshin shetelmen tyghyz baylanysta bolu kerektigi anyq. Sondyqtan da aghylshyn tilin biludi mindettep otyr. Qazir 1-synypta aghylshyn tili әlippe retinde qosymsha ýiretiledi. Meninshe, aghylshyndy 4-5 synyptan bastap oqytsa da ýlgeretin siyaqtymyz. Bala әueli ózining ana tilin, bastauyshtaghy negizgi bilimin sinirip aluy qajet. Biraq búl prosess jýrip ketti.

«BASTAUYShTA BALA ÓZ ANA TILIMEN QARULANUY KEREK»

N.Orazahynova: Jaqynda ghana ýsh tildi oqytu mәselesi turaly dóngelek ýstel boldy. Sonda barlyq elding tәjiriybesi aityldy. Elbasynyng oiy dúrys. Biraq ol kisi «Oqushylar bastauyshta qanday bilim alyp jatyr? Dengeyi qalay, aghylshyn tilin ýiretetin mamandar bar ma? Oqulyghy sapaly ma?» degen mәselening bәrin qarap otyrmaydy ghoy. Ony bergi jaghyndaghy mamandar qarauy tiyis. Ásirese, siz ben biz aituymyz kerek. Aghylshyn tilin oqytu qazaq balasyna óte auyr. Synypta 32 bala bar dediniz. Qalada tildik pәndi bólip oqytsa, auyldy jerde 42 bala bolsa da, bir synypta otyr. Qazaqtyng balasy kәdimgi «a» әrpin әreng jazsa, ekinshi jaghynan aghylshynsha da tanbalaydy. Búl balanyng densaulyghyna qatty әser etedi. Mektepke jana kelgen bala oqudan qashady ghoy. Sondyqtan da bastauyshta bala óz ana tilimen, dilimen, salt-dәstýrimen, tarihy, mәdeniyetimen qarulansa, 5-synypqa kelgende týsinigi qalyptasyp, ekinshi, ýshinshi tildi esh qiyndyqsyz ýirenedi. Jәne búl qazaq tilining grammatikasyna sabaqtastyrylyp, negizdelip ýiretilui kerek. Mektepte on jyl oqyghan balalar bakalavr, magistraturagha týserde aghylshyn tilinen sýrinedi. Óitkeni nәtiyje joq. Oghan da qanshama saghat, qanshama qarajat ketude. Shyn mәninde, bolashaqta últymyzdy, tilimizdi saqtap qalatyn - qazaq mektebining balalary. Enbekting qiynshylyghyn kóretin bastauysh synyp múghalimderi. Qazir bala mektepke dayyn bolyp kelmeydi. Ata-ana balama bar jyltyraqty әpersem boldy dep oilaydy. Al onyng tәrbiyelik jaghy múghalimge tiyedi. Taghy bir qarama-qayshylyq nәrse - kórsetkish quamyz. Oqu mengerushisi múghalimge «Siz mynanday payyzdyq kórsetkish beresiz», - deydi. Sosyn 4-ke jetpey túrghan balagha «4», 5-ke jetpegenine «5» qoya salady. Sóitedi de, 5-synypqa kelgende bes ýzdikting ekeui ghana qalady. Óitkeni bastauysh synyp múghalimderi baghany kótermelep qoyyp jiberedi. Búdan song múghalim men oqushy arasynda týsinbestik payda bolady. «Bas­tauyshta jaqsy oqyp keldim, búl múghalim nege meni tómendetedi?» degen oy keledi balagha. Ata-ana da qazir bagha súraydy. «5» qoysanyz, siz jaqsy múghalimsiz. Al balasynyng bilim aluy qyzyqtyrmaydy. Biz balany ghana emes, ata-anany da tәrbiyeleuimiz kerek.
K.Adyrbekúly: Zabira, talay jyldan beri enbek etip kele jatqan tәjiriybeli múghalimsiz. Siz búl pikir turaly ne aitasyz?
Z.Shartyqova: Bizding №13 mektep-gimnaziya «Atamúra» baspasynyng oqulyghymen bilim berip keledi. Biraq baghdarlama boyynsha kele jatamyz da, komissiya keldi degende «balama oqulyq qosyndar» deydi. Sóitip «Almatykitap» baspasynyng oqulyghyn paydalanugha tura keledi. Elektrondy oqulyq ta bar. Biz jaqynda 10-11 synypqa Blun taksonomiya әdisi boyynsha sabaq óttik. Shyn mәninde, biz, múghalimder kóp sóileydi ekenbiz. Baghdarlama júp-júmyr bolsa, oqushylardyng izdenuine jol ashylady. Múnda didaktikalyq materialdar kómek beredi. Mәselen, 10-synyptyng didaktikalyq materialdary jaqsy. Arnayy testteri bar. Al 5-synyptyng qazaq synyptaryna arnalghan «Qazaq tilinin» didaktikalyq materialdaryn orys synyptarynikimen salystyrsaq, ekeui eki bólek. Biz tabu, desfemizm, esfemizmdi ótip jatsaq, orys synyptary basqany ótude. Yaghni, oqulyqpen sәikes kelmeydi, baghdarlamagha juymaydy. Syrty býtin, ishi týtin. Sonda múnyng nesi kómekshi qúral?
Byltyr 11-synyp test súraqtarynda «Nayman atanyng balasynyng aty kim?» degen súraq boldy. Jauabynda «Jolaman» emes, «Mәngýrt» dep berilgen. Nege Jolaman dep jazbasqa? Jana dúrys aityp jatyrsyzdar, bastauyshtan kelgen balagha leksikany ótemiz. Balalardyng ishinde ózimizding tól dybystardy, «i», «ә», «ó», «n», «gh», «ú», «ý» ajyratyp, dúrys aita almaytyndary kóp. Sol sebepten 5-synyptyng «Qazaq tilin» fonetikadan bastau kerek degenge qosylamyn. Taghy bir aita keterligi, 2005 jyly «Atamúradan» shyqqan 5-synyptyng «Qazaq әdebiyetinde» diny әngimeler degen taqyryp bar. Al 2010 jyly shyqqan oqulyqta búl «Diny әngimeler. Áfsanalar» dep berilgen. Onda: «Perishtelerdi jaratty. Olar rabbyn maqtady, oghan qúlshylyq etti. Bar yjdahatymen sәjdege úryndy» degen mәtin joldary bar. Bәri arabsha sózder. Basqa tilding sózin audarmamen beru kerek emes pe?! Keyde ózimiz qalay týsindiretinimizdi bilmey qalamyz. Rabbym sózin «jaratushy» dep aitayyq desek, oqushylar «meni әke-sheshem jaratty» deydi. Osy kezde qinalamyz. Árbirden song 5-synyptyng balasyna din turaly aitu әli erte. Qazir olardy qalay búrsanyz, solay ketedi. Islam dinin dәripteu ýshin 9-synypta arnayy «Dintanu» pәni oqytylady. Al bastauyshta aghylshyn tilin oqytugha kelsek, ózim múny qosh kórmeymin. Balam ekinshi synypta oqidy. Qazaq tilinen diktant alsam, qazaq әripterin aghylshynsha jazyp jiberedi. Bala eki әlipbiydi shatas­tyryp qoldanady. Múny sol 5-synyptan bastau kerek qoy.
T.Júmajanova: Biz Úlybritaniyada konferensiyada boldyq. Qalanyng әkimi eki ay boyy býkil qaladaghy otbasynyng qay tilde sóileytinin zerttepti. Múnyng astarynda ana tilin saqtap qalu mәselesi qyltiyady. Álem ghalymdary «bala on jasqa deyin ózining ana tilinde sóilep, oilap, jazyp ýirense, odan keyin tilin eshuaqytta úmytpaydy» deydi. Múny biz de aityp kelemiz. Otbasynda ata-ana óz tilinde sóileui kerek. Qazir biz bir nәrseden qalyp qoyatynday jantalasamyz. Biraq әlemnen qalmau kerek jaghyn da oilau kerek. Qazaq balasy birneshe tilde sóilese, nege quanbasqa?
N.Orazahynova: Bilim beru jýiesinde nege Qytaydyng jýiesin almaymyz? Qytaylar balasyn mektepke balabaqshadan keyin berse, qazaqtyng balalary mektepke birden barady. Olar 1-2 synypta til ýirenuden qinalghanmen, 4-5 synypta qytaydyng balalaryn basyp ozady eken. Múny tipti japonnyng ghalymdary zerttemekshi bolghan. Mәselen, bir sabaqta 7 esep kóp deseniz, Qytayda ýy tapsyrmasyna on, keyde jiyrma esep beredi. Bilim óte sapaly beriledi. Búl jerde jauapkershilik ata-anagha artylady. Kýndelikte «tapsyrmany oryndady» degen ata-anasynyng qoly bolmasa, mektepke kirgizbey qoyady eken. Demek, balagha neghúrlym az tapsyrma beru dúrys emes. Qazir balalar jalqau. Biz balany ayamauymyz kerek. Býginnen enbekke ýiretpesek, tilden aqsap jatsa, erteng últ retinde qalay bolamyz?
K.Adyrbekúly: Bir basqosuda belgili ghalym Myrzatay Joldasbekov qazirgi aspiranttardyn, jas ghalymdardyng bilimining tómendigine qarny ashatyndyghyn aityp edi. Jalqaulyq, enjarlyq kóbimizding qanymyzda bar. Keyde nashar múghalimderding shyghyp jatqany osyghan da baylanysty shyghar. Magistraturagha, aspiranturagha ozat oqityndardy alu kerek... Endi himiya oqulyghyna oiyssaq. Himiyanyng aralaspaytyn jeri joq. Himiya búryn túrmystyq zatqa aralasatyn edi, qazir tamaqqa da qosady. Baspasózden Shyghys Qazaqstan oblysy, Zaysan audanynda himiya pәninen 40 jyl sabaq bergen Júmabek Júmaqannyng ólenmen «Himiya qaqpasy» atty oqu qúralyn jazghanyn oqydym. Múny balalar jaqsy qabyldaghan eken. Alghashqy kezde ghalymdar da, múghalimder de qoldapty. Biraq oghan Nemerebay Núrahmetov degen himik qarsy shyghyp, baghdarlamadan aldyrtyp tastaghan kórinedi. Jalpy, himiya pәninde últtyq ghalymdardyng janalyghy bar ma? Sóilemdik qúrylymdary balalargha týsinikti me?
G. Talenova: Júmabek Júmaqannyng 2004 jyly «Atamúra» baspasynan shyqqan oqulyghy sol kezde qoldau tapqan bolatyn. Óitkeni avtor qyryq shaqty himiyalyq elementti tizim boyynsha bere salmay, týsine, atauyna, shyghu tarihyna baylanysty últtyq naqyshta týsindirip bergen. Oqushylar da elementterdi jaqsy qabyldady. Biraq biz qazir ministrlik bekitken Nemerebay Núrahmetovting oqulyghymen oqimyz. Bir qynjylarlyghy, osy jana buyn oqulyghynda da kemshilik kóp. Professor Núrahmetov tek studenttermen ghana júmys istegendikten mektepti onsha bile bermeytin siyaqty. Saraptama bólimi qate tústaryn jinap-terip, hat retinde jibergen edi. Mine, qazir 2012 jyl bolsa da, sol kemshilik әli bar. Sabaq ótkende qatesin jóndep otyramyz. Oqushylar bizge: «Belgili himiyk-ghalymdar oqulyqta qate jiberip qoyghan ba?» degende, ne derimizdi bilmeymiz. Keyde qateni ózderi tauyp alyp, qalamsappen týzep qoyady. Bәlkim, búl baspanyng qateligi shyghar. Oqulyqty jazu barysyna mektep múghalimderi tartylsa eken. Oqulyq mektepke jiberilmey túryp, saraptau, taldaudan ótse. Sosyn ony birneshe baspa emes, bir ghana baspa shygharsa, qúba-qúp. Himiya - qiyn pәn. 8-synyptan bastap oqytylatyn pәnde «magniyding jonqasyn qyshqyshpen qysyp, ústap túryp qyzdyrghanda ol lap etip tútanyp auada kóp jylu bóledi» degen mәtin joldary bar. Negizi mektep bazasynda magniy emes, temir jonqalary bar. Á degennen himiyany bilmeytin bala magniyding qasiyetin qaydan biledi? Teoriyalar balanyng týsinigine auyr. Ghylymy týrde. Taghy bir kemshin túsy - taqyryptardyng orny auysyp ketken. Alghashqy tarauda organikalyq zatpen tanyspay, zattyng formulasyn bilmey jatyp reaksiya tendeulerin jiktep ketemiz. Oqushy túrmaq, ózim de qinalamyn. Múny joghary oqu ornynyng studentteri de әzer týsinedi. Osy teoriyany alyp tastasa eken degen úsynys bar. Búl arnayy himik múghalimderding forumynda aitylghan úsynys. Oqulyqty týsindirmeu kerek, bala ózi izdenui qajet. Biz týsinip túrghan oqushygha taghy da týsindiredi ekenbiz. Biraq oqulyqty otandyq ghalymdardyng jazyp jatqanyna quanamyz. Áriyne, reseylik oqulyqtan kóshirilgen tústary kóp. Keyde audarghan kezde sol kýii qaldyrsa ghoy dep otyrasyn. Óitkeni qazaqshasy týsiniksiz. 11-synypta orystyng ghalymy Kucherovting reaksiyasynyng olqylyghyn jóndegen otandyq ghalym A.Shәriphanovty basa kórsetemin. Maqsatym - ózimizding ghalymdardy dәripteu. Balalarda maqtanysh sezimin oyatu.
A.Bitughanov: Bastauyshta múghalim boldym. Qazaq tili men әdebiyetinen joghary synypqa da sabaq berdim. Elimiz tәuelsizdik alghan jyldary eresek adamdardy arnayy kursta oqyttym. Orystar qazaq tilin ýirengisi keledi. Biraq oqulyq jetispeydi. «Qazaq tili» qoghamynda jýrgende, arnayy kurstardyng eshqanday oqulyqsyz til ýiretetinine kózimiz jetti. Sosyn qazaq tilining damymay jatqany әkim-qaralargha da baylanys­ty. Kezinde sonday әkimder «Qazaq tili» qoghamy jabyla bersin dedi. Oqulyqty shygharudy bir ghana baspagha beru kerek. Bir terini jan-jaqtan júlmalasa, ne bolady? Sosyn últtyq oqulyqtardy eski sarqynshaqtardan tazalasa deymin.
K.Adyrbekúly: Mine, úlaghatty, mәn­di pikir almasu boldy. Múnyng bәri bola­shaghymyz - balalar ýshin. Bilimdi úrpaqty oqytu, tәrbiyeleu mәselesi óte ózekti. Aytylghan syndy baspalar, oqulyq avtorlary dúrys qabyldaydy degen senim bar.

Dóngelek ýsteldi
úiymdastyrghandar
Kólbay ADYRBEKÚLY,
Dinara MYNJASARQYZY

"Týrkistan" gazeti