Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Biylik 1557 4 pikir 5 Tamyz, 2022 saghat 14:21

«AMANAT» partiyasy azamattardyng mýddelerin qorghau júmystaryn kýsheytedi

Býgin «AMANAT» Tóraghasy Erlan Qoshanov partiya aktiyvimen jiyn ótkizdi. Jiyndy ashqan ol býginde býkil elimiz boyynsha amanattyqtar azamattardyng mýddelerin qorghaugha qatysty júmysqa basa nazar audaruy kerek ekenin atap ótti.

- Ýkimetting songhy keneytilgen otyrysynda Memleket basshysy qoghamdy tolghandyryp otyrghan birqatar naqty әleumettik-ekonomikalyq problemany atap ótti. Olardyng ishinde: baghanyng ósui, jekelegen tauarlar týrlerin jetkizudegi irkilister, azyq-týlik qauipsizdigi mәseleleri, halyqtyng naqty tabysynyng tómendeui siyaqty mәseleler bar. Partiya búl júmysqa belsendi aralasuy kerek. Jergilikti jerlerdegi ahualdyng tiyimdi monitoringin qamtamasyz etu manyzdy. Áleumettik manyzy bar tauarlardyng baghasy erekshe nazarda boluy tiyis. Jýieli problemalardy jedel anyqtap, olar boyynsha óz sheshimderin úsynu qajet, - dedi E.Qoshanov.

Partiya Tóraghasy búl ýshin amanattyqtardyng barlyq qajetti resurstary bar ekenin atap ótti: keng filialdyq jeli, azamattar kómek pen qoldau ýshin keletin qoghamdyq qabyldau bólmeleri, sarapshylar men belsendi azamattyq ústanymy bar adamdardy biriktiretin qoghamdyq kenester.

- Osy qolda bar resurstardyng barlyghyn qazir alypsatarlyqtyng kez kelgen týrlerimen kýresuge baghyttau kerek. Partiya mýsheleri asa manyzdy ónimder baghasyn negizsiz kóteruge jol bermey jәne adal kәsipkerlerding mýddesin qorghay otyryp, tauardy jetkizushilerden dýken sórelerine deyingi barlyq jetkizu tizbegin qadaghalap otyruy tiyis, - dep atap ótti E.Qoshanov.

Kenes barysynda partiya Tóraghasyna «AMANAT» qazir jýzege asyryp jatqan әleumettik manyzdy jobalargha qatysty júmystar turaly bayandaldy.

«Jer amanaty» jobasy ayasynda azamattar ýshin auyl sharuashylyghy jerlerining qoljetimdiligin arttyru boyynsha júmystar jýrgizilude. Onyng basty maqsaty — paydalanylmay jatqan, onyng ishinde zansyz jeke menshikke ótken jerlerdi memleket menshigine qaytaru jәne olardy auyl túrghyndaryna úsynu. Partiya mýshelerining arqasynda 267 myng gektar jer memleket menshigine qaytaryldy. Júmys elimizding barlyq ónirinde jalghasuda.

«Auyl amanaty» jobasy ayasynda Ýkimetpen birlesip auyl túrghyndarynyng tabysyn arttyru jәne auyldyq okrug әkimderin óndiristik daghdylargha ýiretu boyynsha júmystar jýrgizilude. Atap aitqanda, jaqyn arada arnayy marafon barysynda amanattyqtar 179 audandaghy 394  eldi mekenge barudy josparlap otyr. Búl 250 mynnan astam qazaqstandyqty «Auyl amanaty»  jobasy turaly habardar etuge mýmkindik beredi. Qazirgi uaqytta joba boyynsha 2,3 mynnan astam auyldyq okrug әkimderi oqytyldy.

Iri bastauysh partiya úiymdarynyng bazasynda býkil elimiz boyynsha 1 tamyzdaghy jaghday boyynsha 286 qoghamdyq qabyldau bólmesi ashyldy, oghan 1200-den astam ótinish kelip týsti. Túrghyndar kótergen mәselelerdi sheshu ýshin jýieli júmys jasaldy. Atap aitqanda, qazaqstandyqtardyng ótinishterin qarau nәtiyjeleri boyynsha Batys Qazaqstan oblysynyng Úyaly auylynda elektr jelileri ýshin jana baghanalar ornatyldy, Batys Qazaqstan oblysynyng Júldyz auylyndaghy mektepti salghan qúrylysshylargha jalaqy boyynsha qaryzdar tólendi.  Taraz qalasyndaghy qúrylysshylardyng da osyghan úqsas mәselesi sheshildi. Tek partiya mýshelerining aralasuynan keyin ghana Aqmola oblysynyng Krasnyy yar auylyndaghy joldardy jóndeuge qarajat bólindi.

Partiya әleumettik manyzy bar azyq-týlik ónimderine bagha monitoringi boyynsha 216 top qúrdy. Bir aptagha jetpeytin uaqyt ishinde býkil elimiz boyynsha 1045 sauda nysandarynda 700-den astam reyd jýrgizildi. Anyqtalghan faktilerding ishinde eng rezonanstysy: belgili bir tauarlardyng jetispeushiligi, baghasynyng kórsetilmeui, belgilengen shekti baghadan asyp ketu. Árbir anyqtalghan problema boyynsha jaghdaydy týzetu ýshin jedel sharalar qabyldanady.

Kenes qorytyndysy boyynsha «AMANAT» Tóraghasy Erlan Qoshanov partiyanyng Ortalyq apparaty men ónirlik filialdarynyng aldyna júmysty kýsheytu boyynsha birqatar naqty mindet qoydy.

 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2776
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2133
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2894