Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1578 0 pikir 22 Shilde, 2022 saghat 16:41

Geosayasat qúbylyp túr: Qazaqstan әskerining qauqary

Qazaqstan әskerining jaghdayy qanday? Álemde geosayasy jaghday ushyqty. Búl súraq ózekti bola bastaldy. El әskerining jaghdayyn baghamdau ýshin tәuelsizdikti qalpyna keltirgen sәtten bastap qorghanys salasynyng jýrip ótken jolyna, alghan qaru men jasalghan sharalardy qarap shyghugha tiyispiz.

Tәuelsizdik tanynda elimizding aldynda egemendikti qamtamasyz etuge qabiletti ózining Qaruly Kýshterin qúru mindeti túrdy. Ata-babasynan múragha qalghan jas memleketting tútastyghy, jer kólemi boyynsha dýnie jýzinde toghyzynshy oryndy iyelenetin aumaqty saqtap qalu onay is emes. KSRO kezeninde Qazaqstanda kóptegen әskery bólimder, bazalar, әskery ghylymiy-zertteu nysandary men poligondary ornalasty. Búl bizge memleketting әskery úiymdaryn qúrugha tiyisti jaghdaylardy jenildetti.

Zymyrandardy erte anyqtau diviziyalary, barlau bólimsheleri, kóptegen әskery qúrylys bólimderi, «Bayqonyr» gharysh ailaghyna qyzmet kórsetetin aviasiyalyq polk, poligondar (Saryshaghan, Embi, Kurchatov qalasyndaghy Semey synaq ortalyghy), Aral tenizindegi Barsakelmes aralynyng әskery nysandary boldy.

Tәuelsizdikti alghan sәtten keyin, Qazaqstannyng túnghysh Qorghanys ministri, armiya generaly Saghadat Núrmaghambetovtyng tәjiriybesining arqasynda Qaruly Kýshterdi kezen-kezenimen reformalau jýzege asyryldy.
Tiyisti qayta qúrular barysynda Qúrlyq әskerlerinen, Áue qorghanysy kýshterinen jәne Áskeriy-teniz kýshterinen túratyn Qaruly Kýshterding ýsh qyzmettik qúrylymy belgilendi, sonday-aq qaruly kýshterding ózindik strategiyalyq mýmkindikteri bar tiyisti bólimsheleri qúryldy. Biz syrtqy agressiyadan qorghaudyng kepili bolyp tabylatyn quatty jinaqy útqyr armiya qúrugha kiristik. Álemdegi jaghdaydyng auytquyna baylanysty әskerdi janalap, modernizasiyalau mindeti bir sәt toqtaghan emes. Toqtamaydy da...

Tәuelsizdik jyldary ishinde Qazaqstannyng Qaruly Kýshteri zamanauy qaru-jaraq pen әskery tehnikanyng 4300 birligin aldy. Qazirgi uaqytta negizgi kýsh әskerlerding sapalyq kórsetkishterin jaqsartugha jәne olardy zamanauy qaru-jaraqpen, әskery tehnikamen jәne arnayy qúraldarmen kezen-kezenimen tehnikalyq qayta jaraqtandyrugha baghyttalghan.

Qorghanys ministrligining tapsyrysy boyynsha otandyq kәsiporyndar bronidy mashinalardy jóndep, modernizasiyalauda. Sonday-aq Belarusi, Germaniya, Ispaniya, Polisha, Resey, Fransiya jәne t.b. kәsiporyndarymen qaru-jaraq pen әskery tehnikagha tehnikalyq qyzmet kórsetu jәne jóndeu júmystary jolgha qoyylghan. KSRO kezeninen qalghan 1200-den astam qaru-jaraq pen әskery tehnika saqtalyp, jóndelip, janartyldy.

Qaruly Kýshterding jauyngerlik qabiletin arttyru, әskery tehnikany uaqytyly janartu ýshin Qazaqstan qyryqtan astam elmen yntymaqtastyqty damytyp, әleuetti seriktester tizimin údayy keneytude. Jana kólikter men tehnikalardy jetkizu baghyttaryn әrtaraptandyru armiyagha aghymdaghy syn-qaterler men qauip-qaterlerge layyqty jauap beretin eng zamanauy arsenaldy qalyptastyrugha mýmkindik beredi.

Mysaly, Izrailiding әskeriy-ónerkәsiptik kesheni úshqyshsyz úshu apparattaryn, optoelektrondy barlau jәne baylanys qúraldaryn jetkizushi bolyp tabylady. Qorghanys ministrligi ispandyq óndirushiden S-295 úshaghyn, elektrondy barlau jәne jauyngerlik tehnikany satyp aldy.

Memleket basshysy ónirlik dengeydegi geosayasy jaghdaydy jәne aghymdaghy qauipterdi jәne qantar oqighasynyng eskere otyryp, әskerlerding jauyngerlik qabileti men útqyrlyghyn arttyrudy, әskery barlaudy kýsheytudi, әskery kýshterding tehnikalyq jәne jauyngerlik tehnikasyn janartudy tapsyrdy.
Memleket basshysy atap ótkendey, Qaruly Kýshter joghary tehnologiyalyq qaru-jaraqpen jәne әskery tehnikamen jaraqtaluy tiyis.

TMD jәne ÚQShÚ ayasyndaghy jýieli әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyqta birlesken kýsh-jiger arqyly senimdi aimaqtyq qauipsizdik qalqanyn qalyptastyra otyryp, Qazaqstangha aimaq elderimen әriptestikti nyghaytugha mýmkindik beredi.

Osylaysha, elimizding Áue qorghanysy kýshteri qazirgi zamanghy Su-30SM 4++ buyn joyghyshtarymen, óz klasyndaghy ýzdikterding biri S-295 úshaqtaryn, Zlin oqu-jattyghu úshaghy, EC-145, Miy-171Sh tikúshaqtarymen, jәne Miy-35M jauyngerlik tikúshaqtarymen tolyqty.

Áue qorghanysy tehnikasynyng parki janartyldy. S-300, S-200, S-125 senimdi zenittik-zymyrandyq keshenderi, sonday-aq otandyq «Núr» radiojýieleri әue shekaralaryn qorghau ýshin jauyngerlik kezekshilikte túr. Qysqa merzimde Su-34 joyghysh úshaqtary jәne Su-39 shabuyldaushy úshaqtaryn satyp alu josparlanuda.

Áue shabuylyna qarsy qorghanys jýiesinin, onyng ishinde joghary dәldiktegi qaru-jaraqtardyng mýmkindikterin arttyru ýshin 2020 jyly Buk-M2E zenittik-zymyrandyq jýiesining bólimshesi paydalanugha berildi. Jaqyn arada qosymsha әue shabuylyna qarsy qorghanys jýieleri alynady.

Qabyldanghan sharalar komandalyq punktterdi, әskerler toptamasy obektilerin, әue shabuylyna qarsy qorghanys jýielerin, manyzdy óndiristik jәne әkimshilik-sayasy obektilerdi әue radiolokasiyalyq barlauynan qorghau mýmkindigin arttyrady.

Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin Kenes Odaghynyng qorghanys ónerkәsibining 50 kәsiporny múragha qaldy. Olar negizinen Áskeriy-teniz kýshteri ýshin qaru-jaraq, tankter, zymyran jýieleri, әue shabuylyna qarsy qorghanys jýiesining qúramdas bólikterin óndiruge mamandanghan.

Elimizding barlyq memlekettik organdarynyng belsendi júmysy, naqty әskeriy-tehnikalyq sayasatty qúru qúqyq qorghau organdary arasynda da, otandyq әskery jәne qosarly maqsattaghy ónimderdi óndirushilermen de naqty baqylau jәne ózara is-qimyl vertikalyn qúrugha mýmkindik berdi.

Sheteldermen әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyq salasyndaghy dúrys qúrylymdalghan sayasat әskeriy-ónerkәsiptik keshendi damytuda orasan zor ról atqarady. Qazaqstan aumaghynda «Qazaqstan injiniring» AQ jetekshi sheteldik kompaniyalarmen birlesken kәsiporyndary júmys isteydi. Onyng ishinde týrikting Aselsan kompaniyasymen birlesip elektrondy-optikalyq qúrylghylar shygharu, «Evrokopter» fransuz-nemis kompaniyasymen – EC145 tikúshaqtaryn óndiru jәne tehnikalyq qoldau jýrgizu iske asuda.

Tәuelsizdik jyldarynda otandyq qorghanys ónerkәsibi armiyada súranysqa ie ónimderdi óndirude birshama jetistikterge jetti. Búl, eng aldymen, oq-dәri óndiru, keme jasau, әue shabuylyna qarsy qorghanys qúraldaryn, optoelektrondyq jýielerdi, bronidy mashinalardy óndiru jәne jóndeu bolyp tabylady. Tehnologiyalar ýnemi jetildirilude, qarudyng jana týrleri payda boluda.

Búl atqarylyp jatqan sharalardyng birsypyrasy ghana. Qorghanys salasyn jetildiru eshqashan toqtamaydy jәne jalghasa beredi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338