Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
Pikir 1012 8 pikir 8 Tamyz, 2022 saghat 13:13

Babaqúmarov turaly bir auyz sóz

JAQSYNYNG JAQSYLYGhYN AYT

Almaty. Qazaqtyng kóp jyldar astanasy bolghan ayauly da asyl qala. Almaty qazaq mәdeniyetin әldiylep ósirgen altyn besigi. Bizding qazaqtyng ghylym akademiyasy, drama teatry, jazushylar, kompozitorlar, suretshiler, teatrlar odaghy dýniyege kelip, órken jayghan kiyeli topyraq. Qazaqtyng qaytalanbas bir tuar talanttary men úly daryndarynyng ruhany dýniyege kelip, qayta tirilgen qút mekeni.

Almaty sonymen birge últymyzdyng kemenger túlghalaryn da qalyptastyryp edi-au. Biz әsirese, qazir últymyzdyng mәdeniyetining ósip-órkendeuine bar ghúmyryn arnaghan babalarymyzdy et jýregimiz  eljirey eske alamyz. Otyzynshy jyldary shyn mәnisinde qazaq mәdeniyetining renesansyn jasaugha belsene atsalysqan Temirbek Jýrgenovti, keyin sol isti sәtti jalghastyrghan Iliyas Omarov pen Ózbekәli Jәnibekovti ýnemi sýiispenshilikpen esimizden shygharmauymyzdyng tarihy mәni bar.

Osy orayda últymyzdyng úly kemengerlerining biri Ahmet Júbanovtyng Temirbek Jýrgenov turaly esteliginen az ghana ýzindi keltirudi jón kórdik: «... Mine sol memlekettik qayratkerlerding ishinde Jýrgenov Temirbekting rólin airyqsha atap ótu kerek. Ózining Qazaqstanda bolghan ýsh-tórt jylynyng ishinde ol adam tanqalarlyqtay kesek-kesek júmystar atqardy...» (A.Q.Júbanov «Ósken ómir» 27 b. «Ghylym» b.1985j.)

Qazaqstanda bolghan ýsh-tórt jylynyng ishinde... Qanday ayanyshty múngha batyratyn sóilem. Sodan kóp úzamay 1938 jyly «Halyq jauy» T.Jýrgenov atyldy...

Bir ghajaby mәdeniyetke degen әkelik qamqorlyq eshbir uaqytta da ýzilip qalghan emes. Sol danagóy aqsaqaldarymyzdyng zandy jalghasynday últ mәdeniyeti dese ishken asyn jerge qoyatyn, kýn demey, týn demey enbek etetin, jan-dýniyeleri asa bay jastarymyz ósip jetildi.

Tek Almatygha qaratyp aitatyn bolsaq, әldeqashan megapoliske ainalyp, damyghan alyp shahardyng әleumettik mәseleleri men mәdeniyetine jauap beretin qala әkimining qazirgi orynbasary Arman Qyryqbaev pen búrynghy orynbasary Erjan Babaqúmarovtyng iskerligi men biliktiligin kózimizben kórip, janymyzben týisine otyryp bizding keyingi úrpaq – jastarymyzdyng qanshalyqty ósip, biyik túlghagha ainalghandaryna shyn jýrekten riza bolamyz.

Men Almaty qalasy әkimining orynbasary bolyp enbek etip jýrgen Arman Qyryqbaev turaly әzirge yqylas-peyilimdi jýregime jasyryp, ýndemeymin.

Al kýni keshe basqa júmysqa auysqan Erjan Babaqúmarov turaly aghalyq adal pikirimdi sizdermen bóliskim keledi.

Men Erjandy sonau jyldary Qazaqstan aqparat ministrining orynbasary kezinen bilemin. Sol alghashqy kýnderden bayqap, kónilge týigenim – Erjannyng qazaq mәdeny kenistigine degen konseptualdyq janasha kóz qarasy analitikalyq úshqyr oiy. Mine, sodan keyin onyng úiymdastyrushylyq qabiletining basqagha úqsamaytyn zamanauy janashyldyghy kózge birden iligetin.

Baqytjan Saghyntaev pen Erjan Babaqúmarov Almatygha júmysqa kelgen kezde alyp shaharda oppozisiyalyq mitingterding órship túrghan kezi edi. Birde Ablyazovtyng úranymen, birde Mamaydyng bastauymen, әiteuir Almatynyng alandary ereuilshilerden bosamaytyn. Mening birden nazar audaryp, kónil bólgenim – qala әkimining janadan kelgen orynbasary Erjan Babaqúmarovtyng sol ereuilshilerding ýnemi ortasynan tabylyp, olardyng kótergen mәseleleri men qoyghan talaptaryna qala basshylarynyng biri retinde baysaldy jauap berip, óz oiyn qysylyp-qymtyrylmay jetkize biletindigi. Búl kóriniske ýirenip  ketkenimiz sonday, keyde belgili sebeptermen ereuilshining arasynan Erjan Babaqúmarovty kórmey qalsaq birdene jetispey túrghanday qonyltaqsitynbyz. Mitingterge baylanysty taghy bir nazar audaratyn mәsele – Erjan Babaqúmarov ereuilshilermen beybit әngimege kirisken kezde qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri – poliyseylerding ainalasyna jaybaraqat qarap, baysaldy túratyndyghy. Búrynghyday jinalghandargha tútqiyldan shabuyl jasap, beybit adamdardy arnayy mashinalargha qol-ayaghynan sýirep aparyp toghytu mýldem toqtaghanday bolyp edi.

Qantar oqighasy kezinde de әkim Baqytjan Saghyntaev basqarghan  Almatyny qalpyna keltiru komissiyanyng qúramynda bolghan Erjan Babaqúmarov aiyryqsha tabandylyq kórsetti. Sol bir qiyn-qystau kezindegi Almaty qalasy әkimi orynbasarynyng jan qiyarlyq enbegi eleusiz qalmaugha tiyis.

Qantar aiynyng 4 júldyzy kýni bastalghan kóterilis kezinde qala әkimi basqarghan jedel toptyng qúramynda bolghan  Erjan Babaqúmarov jeke basyna tóngen qaterge qaramastan kóteriliske qatysqan lankesterge qasqaya qarsy túrdy. Qala әkimi orynbasarynyng ólsheusiz erjýrektiligining arqasynda qala birte-birte qalypqa kelip, jaghday dúrystalghanyna biz kuәmiz...

Almaty qalasynyng әkimdigi 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghyn joghary dengeyde atap ótkenin de reti kelgende aita ketken abzal. Búryn bastary birikpey jaq-jaq bolyp jýretin jeltoqsandyqtar 30 jyldyq kezinde bir-birimen qayta tabysqan edi. Jyldar boyy eleusiz qalyp, enbekteri elenbey kelgen jeltoqsandyqtardyng asyl esimderi arnayy atalyp, memlekettik nagradalargha ie boldy. Pәterler, basqa da marapattar jasaldy. Dәstýrli teatr sarayynda jeltoqsan kóterilisshilerine arnalghan saltanatty jinalys bolyp, janadan týsirilgen derekti filimning túsauy kesildi. Al eng bastysy Almatynyng shyghys betindegi bәlenbay gektarlyq toghay ishinen Jeltoqsan kóteriliske arnalghan muzeyding ashyluy Qazaqstan halqy ýshin qaytalanbas ghajap oqigha boldy. Sonda deymin-au Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghyna arnalghan is-sharalardyng basty keyipkerleri – samaylaryn aq qyrau shalghan aghalar men analar ortalarynda jarqyldap jýrgen inileri Erjan Babaqúmarovqa alghystaryn jaudyrghanda biz de inimiz ýshin ishtey maqtanghanbyz...

Baqytjan Saghyntaev Almaty qalasynyng әkimi bop taghayyndalghannan keyin kóp keshikpey Qazaqstan Jazushylar odaghynyng ghimaratyna arnayy kelip, jazushylarmen emen-jarqyn kezdesip, 4-5 saghat asyqpay әngimelesip, pikir talastyryp ketip edi. Sonyra Almatyda túratyn Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheleri qala әkimining arnayy stiypendiyasyna ie bolyp bir jasap qalghan. Qalanyng 37 jazushysynyng jana shygharmalary jeke kitap bolyp shyghyp, toy-toygha úlasty.

Jazushylar odaghynyng ghimaratyna Almaty әkimdigi tolyqtay kýrdeli   jóndeuden ótkizdi. Jazushylar ýshin búryn-sondy bolmaghan jaqsylyqtardyng arjaghynda kýlimdegen Erjan Babaqúmarovtyng jarqyn beynesi túratyn. Ol shyn mәninde óner adamdaryn erekshe jaqsy kóredi. Erjan Babaqúmarovtar Almaty әkimdigin basqarghan jyldary aqyn-jazushylardy, óner adamdaryn mereytoylarymen arnayy qúttyqtau dәstýrge ainaldy...

Baqytjan Saghyntaev әkim bolghan jyldary Qazaqstanda túnghysh ret mektep kitaphanalary kórkem әdebiyetpen tolyqtyryldy. Keyin búl iygi bastamany Qazaqstan bilim ministrligi qoldan alyp ketti. Ákimning orynbasary Erjan Babaqúmarov osynau iygi sharanyng iske asuyn jeke baqylauyna alyp, qadaghalap otyrdy.

Almaty qalasynyng kitaphanalarynday Qazaqstanda ruhaniyat ortalyqtary joq. Zamanauy tehnologiyamen qayta jabdyqtalghan Almaty kitaphanalary kirse-shyqqysyz ghajayyp ghimarattar, búl qasiyetti ruhaniyat mekeninde Qazaqstan baspalarynan jaryq kórgen jana kitaptardyng bәri bar.

Erjan Babaqúmarovtyng Almatyda enbek etken ýsh-tórt jylynda biz jaqyn aralasyp, mәdeniyetimizding órkendep, ósuine shamamyz kelgeninshe atsalystyq qoy dep oilaymyz. Men Erjannyng әrgi-bergi tarihty tereng biletinine, әlemdik әdebiyet jauharlarymen meyilinshe tanystyghyna, terendigine riyasyz kónilmen tәnti bolamyn. Ásirese onyng Qazaqstanym ósse eken, órkendese eken dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey enbek etip, qolynan kelgenning bәrin tughan ólkesine arnap jýrgen danagóililigine rizamyn.

Erjan Babaqúmarov siyaqty dara túlghalarymyz onsha kóp emes ekenin de úmytpaghanymyz jón siyaqty.

Ásirese mynau almaghayyp zamanda jaqsynyng jaqsylyghyn aityp, núryn tasytu sóz bilgen jannyng aghalyq paryzy ghoy.

Mereke Qúlkenov

Abai.kz

8 pikir