Beysenbi, 29 Shilde 2021
Janalyqtar 2806 0 pikir 29 Shilde, 2009 saghat 06:52

Búl daghdarys qazirgi Ýkimetpen birge ayaqtalmaydy

«Ekonomikadaghy negizgi sektorlardy qazir memleket menshigine qayta alu ýrdisi jýrip jatyr. Búl ýrdis tym úzaqqa sozylghanymen qoymay, oghan shamadan tys kóp nazar audaryluda. Sondyqtan da «memleket bәrin sheshe alady» degen qajetsiz eyforiya tuyndady. Búl - jalghan eyforiya. Belgili bir kezende memleket ekonomikalyq sektorlardy óz menshigine alugha mәjbýr. Biraq dәl qazir memleketting óz moynyna shamadan tys kóp mindetteme alyp otyrghany - meninshe, qazirgi Ýkimetting ýlken qateligi. Ýkimet bir jarym jyl boyy daghdarysqa qarsy qimyldamay otyrdy, olardyng sheshimi tym kesh jasaldy» - deydi Qazastan Damu institutynyng preziydenti, ekonomika ghylymdarynyng doktory Maghbat Spanov «Ayqyn» gazetining tilshisine bergen súhbatynda.

 

«Ekonomikadaghy negizgi sektorlardy qazir memleket menshigine qayta alu ýrdisi jýrip jatyr. Búl ýrdis tym úzaqqa sozylghanymen qoymay, oghan shamadan tys kóp nazar audaryluda. Sondyqtan da «memleket bәrin sheshe alady» degen qajetsiz eyforiya tuyndady. Búl - jalghan eyforiya. Belgili bir kezende memleket ekonomikalyq sektorlardy óz menshigine alugha mәjbýr. Biraq dәl qazir memleketting óz moynyna shamadan tys kóp mindetteme alyp otyrghany - meninshe, qazirgi Ýkimetting ýlken qateligi. Ýkimet bir jarym jyl boyy daghdarysqa qarsy qimyldamay otyrdy, olardyng sheshimi tym kesh jasaldy» - deydi Qazastan Damu institutynyng preziydenti, ekonomika ghylymdarynyng doktory Maghbat Spanov «Ayqyn» gazetining tilshisine bergen súhbatynda.

 

- Maghbat Orysbekúly, Qarjy ministrligi qarapayym halyqqa arnalghan qúndy qaghazdar shygharudy úsyndy. Ministrlikting oiynsha, búl qúraldyng kómegimen qazirgi daghdarys jaghdayynda ekonomikany qoldau ýshin halyqtyng aqshasyn tartugha bolady ekekn. Búl shara ózin qanshalyqty aqtay alady?
- Eger memlekettik qúndy qaghazdar shygharu jaghynan qarasaq, onda halyqtyng memlekettik qaghazdargha degen senimning tym tómen ekenin aitar edim. Halyq aqshasyn salady, biraq onyng qaytarymy joq. Kezinde halyqqa «Qazaqmys», «QazMúnayGaz» siyaqty Qazaqstandaghy jýieqúraushy kompaniyalardyng qaghazdaryn satyp alu mýmkindigi berilmedi. Osy mýmkindik halyqqa sol kezde úsynylghan bolsa, is ongha basar edi. «Qazaqtelekomnyn» qaghazdary da arzanyraq bolar edi. Biraq qazir daghdarystan, 2009 jyldyng aqpanyndaghy devalivasiyadan keyin, ókinishke qaray, memlekettik qarjy qúraldaryna degen senim azayyp otyr. Óitkeni Qazaqstandaghy ekonomikalyq órleu kezeninde qoghamnyng on jyl boyy jinaghan qarjylyq resurstarynyng tiyimsiz júmsalghanyn halyq kórip otyr. Sondyqtan men halyqtyng memlekettik qúndy qaghazdargha jappay aqsha salatynyna onsha seninkiremeymin. Áytse de zeynetaqy qorlary siyaqty zandyq nemese qarjylyq úiymdar az bolsa da túraqty tabys kóruge mýddeli boluy mýmkin. Olar senedi. Biraq qarapayym halyq senbeytin shyghar. Tipti olardyng basym bóliginde investisiya salatynday qarjylyq resurstary da joq. Tek jyljymaytyn mýlik naryghyndaghy alypsatarlyq, biylikke jaqyndyghynan tuyndaghan alypsatarlardyng arqasynda ainalymgha mol aqsha salyp ýlgergen jekelegen shoghyr ghana bar. Al halyqtyng qalghan bóliginde memlekettik qúndy qaghazdargha aqsha salu mýmkindigi joq. Búl qarjy qúraldarynyng týri de shekteuli. Búl - bir. Ekinshiden, halyqtyng qarjylyq mәseledegi sauaty әli de jetkiliksiz. Tek songhy uaqyttan beri ghana Almaty Ónirlik qarjy ortalyghy belgili bir reformalar men baghdarlamalarynyng kómegimen qúndy qaghazdargha aqsha saludyng paydasyn halyqqa týsindiruge tyrysyp keledi. Shyn mәninde, halyqtyng qarjylyq mәdeniyeti tym tómen. Halyq dollardy, evrony, tengeni, jyljymaytyn mýlikti ghana biledi. Biraq qazir zaman ózgerip keledi. Endi halyq әlipting artyn baghady, óitkeni olar aqshasyn memlekettik qúndy qaghazdargha salghannan góri, ýiinde saqtaghandy tynysh kóredi. Onyng ýstine memleketting ózi de óz salymshylaryna syilastyqpen qaramady. Eldegi jýieqúraushy eki bankpen bolghan oqighalardan song halyq depozittegi aqshasyn qaytaryp aldy. Áriyne, búl depozitterding bir bóligi ózge bankterge auysty, biraq qarjy resurstarynyng deni ýidegi matrastardyng astyna tyghyldy. Óitkeni adamdar bankke salynghan óz aqshasynyng «kýiip» ketuinen qoryqty. El tarihynda múnday mysaldar bolghan. Onyng ishindegi eng shulysy - 90-jyldardyng ortasyndaghy «Kramds» bank. Ol kezde de búl bankke eshqanday qauip tónbeydi dep sendirdi. Biraq bank bankrotqa úshyrady. Kezinde múnday jaghdaylar «Nauryz» bankpen de, ataqty «Valut-tranziyt» bankpen de boldy. Olardyng barlyghy da iri bank bolatyn. Búl jerde de, negizinen, jeke túlghalar shyghyngha batty. Sondyqtan halyq qazir múnday qúrylymdargha saqtyqpen qaraydy, meninshe, aldaghy bes jyldyng ishinde halyqtyng senimin jaulau óte qiyngha soghady.
- Onda Qarjy ministrligi qanday tetikterge senip otyr?
- Qarjy ministrligi halyqtan qaryzgha aqsha aludy kózdeydi. Eger Kenes zamanyndaghy tarihty eske alsaq, kezinde 3 payyzdyq memlekettik zaym obligasiyalary bolghan. Is jýzinde búl qaryz 30 jyldan keyin qaytaryla bastady. Biraq búl, әriyne, basqa aqsha bolatyn. Halyq sol kezde-aq múnday qúralgha senimsizdik tanytqan. Qazir de investisiya salugha qúlshynyp otyrghan joq. Ásirese, tengemen. Áriyne, memleketting kózqarasy boyynsha, ol qarjy resurstarynyng tapshylyghyn sezinude, memleket el budjetin tolyqtyrudyng kez kelgen joldaryn izdestiredi. Óitkeni qazirgi budjetting qúldyraugha úshyraghany bar, Batystan búrynghyday arzan, «úzyn» aqsha alatyn mýmkindik joq, osynyng barlyghy eldegi qarjylyq sayasattyng birjaqty ekenin kórsetedi. Óitkeni zor qarjylyq әleuetimiz bola túra, qomaqty últtyq qorymyz bola túra, tabighy baylyqtarymyzdyng moldyghyna qaramastan, Qazaqstandaghy basqarudyng tiyimdiligi minus belgisin kórsetti. Óitkeni ishki jalpy ónimning kórsetkishi - minus 2 payyz. Eger biyl elimiz IJÓ-ning minus 5 payyzyn saqtap qalatyn bolsa, múny qazirgi jaghdaydy, qarjylyq-budjettik saladaghy basqarudyng qazirgi ýlgisin esepke ala otyryp, óte jaqsy jetistik dep baghalaugha bolady.
- Halyqtyng qarjylyq sauaty bizge ne beredi?
Eng aldymen, qarjylyq sauat degenimiz - qúqyqtyq sanasy. Belgili bir dengeydegi qúqyqtyq sanasy bar adam zang ayasynda әreket etedi. Sol kezde tiyisinshe, sybaylas jemqorlyqtyng tynysy tarylady, qarjylyq zang búzushylyqtardyng mýmkindigi azayady. Bir sózben aitqanda, adamdar ózining qúqyghyn biletin bolady. Mysaly, ótkende qanday jaghday oryn aldy? Qysqa merzim ishinde jana salyq jýiesi engizilip, onyng jana baghdarlamasyndaghy aqaulyqtyng saldarynan jýie isten shyghyp qaldy. Myndaghan kompaniyanyng esepshileri adal jolmen esepterin jibere almay qaldy, al Qarjy ministrligining basshylary búl mәselening bizge qatysy joq dep at-tonyn ala qashty. Múnday jaghdayda qarjy jýiesine qalaysha senuge bolady? Meninshe, búl jerde Qarjy ministrligindegi múnday oqighagha jol bergen basshylardyng óz qyzmetine sәikes emestigine qatysty mәseleni tótesinen qoi kerek. Kez kelgen jana qúbylys synaqtan ótui kerek. Pilottyq joba. Biz bolsaq, jyldyq esep beruge bir-aq ay qalghan kezde osynday jana jýieni engizip, ol jýie ókinishke qaray, iske aspay qaldy. Mening oiymsha, byltyrghy jyldan beri shekten tys sayasilanyp kele jatqan qarjylyq-ekonomikalyq jәne әleumettik qatynastar endi Ýkimetting biliksizdiginen odan sayyn ushyghyp keledi. Áriyne, «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasy jaghdaydy baqylaugha tyrysyp otyr, biraq olardyng qolynda biylikting atqarushy organdaryndaghyday myqty tetikter joq. Sondyqtan olargha da búl jaghdaymen kýresu qiyn bolady. Jýiening júmysy tiyimsiz, barlyq mәseleler boyynsha adamdar bir qazyqty ainalyp jýre beredi. Eldegi qarjylyq jaghday kýrdeli bolyp otyr. Qazir budjettik jospar, jalpy, elding prioriytetteri ózgerip otyr. Búl qazirgi jýiening tiyimsiz ekenin kórsetedi.
- Almatyda astyq saudalaytyn «Euraziyalyq sauda jýiesi» tauar birjasynyng júmys istep jatqanyna biraz boldy. Birjany úiymdastyrushylar ondaghy baghalardyng ashyq, әdiletti qalyptasatynyn aityp otyr. Jalpy, eldegi birjalyq sauda-sattyqtyng bolashaghyn qalay baghalaysyz?
- Tauarlyq birjagha kelsek, búl mәsele bayaghyda-aq kóterilgen. Mening oiymsha, tauar birjalary qajet, әsirese, janar-jagharmay saudalaytyn birja kerek. Bolashaqta onyng da naryqtaghy súranys pen úsynys zandaryna sәikes keletinine senemin. Áriyne, әzirge kemshilikter bar. Endi tek uaqyt kerek. Búl jerdegi taghy bir mәsele - múnday birja bizde tym kesh ashyldy. Ony 90-jyldardyng ayaghynda-aq ashu kerek edi. Biznes ýshin eng bastysy - jenildikter emes, túraqty salyq jýiesi. Sol jýiemen 5-6 jyl júmys istegen adamdar jýiening ózgermeytinine senui tiyis. Oghan qosa, salyqtar da jenil boluy kerek. Eger salyqtyng jýgi auyr bolsa, qarjy ainalymynyng deni kólenkeli sektorgha ketip qalady. Tipti kólenkeli ekonomikagha qatysty resmy statistikany alsaq ta, mәselen, 2004 jyly kólenkeli sektordyng ýlesi 23 payyzdy qúraghan. Al ótkende ghana qarjy organdary jariyalaghanday, onyng qazirgi ýlesi 20-21 payyzdy qúrap otyr eken. Bes jyldyng ishinde búl kórsetkish jaqsarghan joq. Sóite túra, ishki jalpy ónimning ainalymy 4 esege ósti. Kólenkeli sektordyng ýlesi sol qalpynda saqtalyp otyr. Mening pikirimshe, memleketting algha qoyghan strategiyalyq maqsattarynyng biri - qarjydaghy kólenkeli sektordyng ýlesin qysqartu. Al tauarlyq-shiykizattyq birjalar belgili bir deldaldardan arylugha mýmkindik beredi. Óitkeni keyde bir tauargha 7-8 deldal kompaniyanyng ýsteme baghasy qosylady. Búl, әriyne, dúrys emes. Búl bylyqqa tym kóp adam aralasyp ketken. Sondyqtan tauarlyq-shiykizattyq birja - kólenkeli sektordyng ýlesin azaytugha baghyttalghan dúrys qadam. Endi múnday birjanyng bolashaghy ózimizge baylanysty. Eger basshylar miting úiymdastyryp, úrandar tastaghandy qoyyp, onyng ornyna jaghdaydy dúrys týsinip, shyn niyetpen júmys isteuge kirisse, bәri de jónge keledi. Aytpaqshy, úran tastaudy biz Ýkimet otyrystarynda jii bayqaymyz. Aldymen Preziydentting tapsyrmasy beriledi, sosyn 1-2 ay boyy qozghalystar bayqalyp, aqyry ýn-týnsiz jym bolady. Onyng klassikalyq mysaly - Almatyny sumen qamtamasyz etu mәselesine qatysty su kýzetiletin arnayy aumaqtaghy zansyz salynghan ýilerdi búzu. Búl ýiler әli kýnge deyin sol oryndarynda túr. Mәsele sheshilmedi. Eger bizdegi barlyq mәseleler osynday qarqynmen sheshiletin bolsa, onda tauar birjasynda da eshqanday ashyqtyq bolmaydy. Ýkimetke qansha jerden kónilim tolmasa da, onyng júmysynda da keybir ong ózgeristerding bar ekeni ras. Mysaly, olardyng qolgha alghan songhy sharalary keybir salalardyng júmys isteuine mýmkindik ashady. Biraq ekinshi bir mәsele - qashanghy qayta josparlay beremiz?
- Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalargha da әuel basta ýlken ýmitter artylghan edi. Onyng alghashqy nәtiyjeleri qanday, júmystyng múnday mehanizmi ózin qanshalyqty aqtap ýlgerdi?

<!--pagebreak-->
- IYә, olargha ýlken ýmit artyldy. Biraq tiyisti zandar qabyldanghan kezde, Qazaqstannyng ekonomikasy tolyghymen jekemenshikke ainalghan kezde, munisipaldy mýlikke baylanysty qúqyqtyq mәrtebeler aiqyndalmay qaldy. Strategiyalyq salalarda memlekettik menshik pen jekemenshik qatar boldy. Qalalyq menshikting mәrtebeleri aiqyndalmady. Osy jerde kóptegen zang búzushylyqtargha jol ashyldy. Sodan keyin jekemenshik pen memleket negizindegi әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalar qúryldy. Memleket baghyttaydy, jekemenshik qarjy salady, mehanizm osylay júmys isteydi. Óitkeni túrghyn ýi-kommunaldyq sala dәl osy ÁKK arqyly jýzege asyryluy tiyis. IYdeya jaqsy, biraq ókinishke qaray, onyng halyq kóretindey nәtiyjeleri әzirge bayqalmaydy. Endi tek kýtu kerek. Óitkeni ÁKK munisipaldy menshik siyaqty auyr problemany sheshe alady. Búl jerdegi qauip - sol ónirdegi halyqqa qyzmet kórsetu ýshin qúrylghan әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardyng halyqty úmytyp, әkimderge qyzmet etip ketpeui. Osylaysha olardyng әkimdikterding qolshoqparyna ainalyp ketuinen saqtanuymyz kerek. Eng basty problemalar - osy. Álemde ÁKK-ting sәtti shyqqan ýlgileri kóp. Biraq ol jaqta әriyne, bizdegidey memleketting tereng aralasuy bolghan joq. Bizding jýiede әu bastan-aq memlekettik monopolizm basym boldy. Kezinde ekonomikalyq sektordyng 80 payyzy jekemenshikting qolynda bolghan kezde de memleketting róli sheshushi manyzgha ie bolghan. Memleket menshigine alu ýrdisi jýrip jatyr. Búl ýrdis tym úzaqqa sozylghanymen qoymay, oghan shamadan tys kóp nazar audaryluda. Sondyqtan da «memleket bәrin sheshe alady» degen qajetsiz eyforiya tuyndady. Búl - jalghan eyforiya. Belgili bir kezende memleket óz menshigine alugha mәjbýr. Biraq dәl qazir memleketting óz moynyna shamadan tys kóp mindetteme alyp otyrghany - meninshe, qazirgi Ýkimetting ýlken qateligi. Temirjol kóligi, aviasiya, múnay-gaz, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy bolsyn bәrine memleket aralassa, múnday somany kóterip alugha memlekettik budjetting shamasy kelmey qalady. Sondyqtan bizdi aldymyzda talas-tartysqa toly sayasy kýnder kýtip túr. Óitkeni Ýkimet bir jarym jyl boyy daghdarysqa qarsy qimyldamay otyrdy, olardyng sheshimi tym kesh jasaldy. Mening oiymsha, belgili bir betbúrystar jasaytyn kezi keldi. Onyng ýstine, jaqyn arada bes jyldyq jospar qabyldanady. Men múny qoldaymyn, óitkeni bes jyldyq josparmen belgili bir baghyttar men basymdyqtar boyynsha júmys isteuge bolady. Mysaly, Ontýstik-Shyghys Aziya elderi - Japoniya, Ontýstik Koreya siyaqty memleketterde qabyldanghan bes jyldyq indikativtik josparlar ózin bayaghyda aqtady, búl elder qazir әlemdik ekonomikanyng kóshbasshylary qatarynda. Áriyne, eng joyqyn ekonomikalyq әleuet Qytaydyng qolynda, biraq kelesi daghdarys tura osy Qytaydan bastaluy mýmkin.
- Nelikten?
- Óitkeni ol daghdarys qazirgiden de qauipti. Eger Qytaydan daghdarys kelse, ol eng aldymen, yuanining tómen baghamyna baylanysty. Qytay ýkimeti óz tauarynyng eksportyn arttyru ýshin óz valutasynyng baghamyn әdeyi tómendetip qoyghan. Olar ózge tauar óndirushilerge qarsy kýshti demping qúryp otyr. Olar kóptegen tauardy óz qúnynan tómen baghamen nemese ýirenshikti baghalardan әldeqayda arzangha satady. Sondyqtan olar endi oiyna kelgenin istey alady. Meninshe, biz qazirgi daghdarystan aman-esen shyghamyz, óitkeni búl daghdarystyng әseri Qytaygha tiygen joq, ol, negizinen, Batystyng damyghan elderine tiydi. Qazirding ózinde-aq Batys elderining ekonomikasynda tómendeu qarqyny bәsendep, ong kórsetkishter payda bola bastady. Al naqty ósimderdi 2011 jyldan keyin biraq bayqaytyn shygharmyz. Qazaqstangha kelsek, antidaghdarystyq baghdarlamamyz 2007-2008 jyldary qabyldanghan jaghdayda ósim 2009 jyly-aq bastaluy mýmkin edi. Biraq ókinishke qaray, olar sheshimderdi 2009 jyly qabyldady. Endi baghyttar ózgerip, resessiya ótkenshe taghy bir jyl ótetin siyaqty. Al Ýkimetting onsyz da bayau qimyldaytynyn esepke alsaq, qazirgi sheshimderding alghashqy jemisin tek 2011 jyly ghana kóremiz, ol kezge deyin Ýkimetting auysyp ketui de ghajap emes. Biraq qazaqstandyq jýiede qatelikterdi moyyndau degen atymen joq. Bizde eshbir sheneunik eshqashan da ózining júmysty nashar istegenin moyyndamaydy. Biraq olardyng auzynan shyqqan sózderding bәrin jinaqtap, qorytyndylap kórsek, onda qazir Qazaqstandy qoryqpay-aq әlemdegi eng damyghan 20 elding qataryna jatqyzugha bolady. Bir mysal keltire keteyin, ótkende men Ózbekstanda boldym. Áriyne, olarda da óz problemalary jetip-artylady. Biraq ol elding syrtqy qaryzy IJÓ-ning 14 payyzyn ghana qúraydy. Al bizding syrtqy qaryzymyz 100 payyzdan asady. Biz memlekettik menshikti memleketting qolynda saqtap qalugha barymyzdy salsaq, olar ony dúrys basqara alatyn senimdi kompaniyalargha satyp jatyr. Búl túrghyda olar bizding bәsekelesimiz bolyp otyr. Onyng ýstine, Ózbekstannyng ekonomikasy - biylghy jyldy ong kórsetkishtermen ayaqtaghaly otyrghan әlemdegi sanauly ekonomikalardyng biri. Áriyne, olardyng ekonomikasyndaghy kólemder bizdikinen tómen, qyspaqqa qysyp otyrghan syrtqy qaryzdary da joq. Kezinde biz de syrttan qaryz aludyng qanshalyqty qauipti ekenin aityp baqtyq. Biraq múny jenil, payyzy tómen aqsha, ony kez kelgen uaqytta qaytara alamyz dep sendirip keldi. Al qazir búl qaryzdy qaytaru mýmkin emes bolyp qaldy. Osynyng saldarynan «Aliyans» bank pen «BTA» bankke tap boldyq. Meninshe, «BTA» bankti bankrottau kerek. Biz múnday iri qúrylymdy halyqtyng esebinen asyray almaymyz. Óitkeni onyng qaryzdary bәribir kýnnen-kýnge artyp keledi. Halyqtyng depoziytin qaytaryp beru kerek edi. Ózbek preziydenti Karimov somasyna qaramay barlyq depozitterge kepildikter berdi. Bizde 5 milliongha deyin, әri 2011 jylgha deyin ghana. Men ózbekting jýiesin maqtap otyrghan joqpyn, biraq bizge ýlgi bolarlyqtay tústary bar ekeni jasyryn emes. Memleket «BTA» bank boyynsha barlyq mindettemelerdi óz moynyna almauy kerek edi, biraq kóptegen «memlekettik túlghalardyn» toyymsyzdyghynan qazirgi jaghdaygha keldik. Qazirgi jaghday degenim - endi bәrin halyq tóleydi. Ózining últtyq qorymen. Aqsha bergen kreditorlar aqymaq emes, búl - damyghan elderden kelgen nesiyelik liniyalar. Al kez kelgen damyghan elde óz aqshasyn qaytarmaghandargha qysym kórsetetin tetikteri bolady. Múnday jaghdayda Qazaqstan ne qaryzyn qaytarady, ne oiynnan tys qalady. Basqa jol joq. Jaghday qiyn, Ýkimetting ony qalay sheshetinin eshkim bilmeydi.
- Elbasy jedel industrializasiyagha betbúrys jasau jóninde tapsyrma berdi. Múny jyldam әri sәtti jýrgizu ýshin ne kerek?
- Qazaqstan әli de industriyalyq-agrarlyq memleket sanalady. Búryn búl qazba baylyqtargha qatysty aitylatyn. Metallurgiya men múnay-gaz salasy. Qazir belgili bir ózgeristerding kezi keldi. Shiykizatymyz bar, endi qúryghanda polufabrikat jasauymyz kerek. Búl - bir kezen. Odan keyin qosymsha qún bolghan jaghdayda polufabrikattan ónim jasau qajet. Biz osyny kózdep otyrmyz. Onyng qalay jýzege asatynyn әzirge dóp basyp aitu qiyn, biraq sayasi-ekonomikalyq jýiede ýndestik bolmay eshqanday nәtiyje de bolmaytyny anyq, búl baghdarlama júmys istep ketui ýshin ekonomikalyq reformalarmen qatar, sayasy reformalar da kerek. Taghy bir manyzdy túsy - adam kapitaly. Áriyne, әlemdik ekonomikada barlyq salalar ózara ýlestirilip alynghan. Bir jerge basymyzdy tyghu qiyn. Áriyne, negizgi ónimimiz - múnay ónimderi, uran siyaqty shiykizatymyzdan bastauymyz kerek. Biraq búrynghyday shiyki múnaydy tasy bermey, qúryghanda poliymerlik ónim, benzin jasap satugha tiyispiz. Reformalardyng jýrip jatqanyna 17 jyl, qanshama múnay shyghardyq, biraq әli kýnge deyin ekologiyalyq taza benzin jasay almay otyrmyz. Taghy bir jayt - ekonomikalyq ghylymdy tiriltu kerek. Kez kelgen elde ghylym shyghynsyz bola almaydy. Ghylym degenimiz - memleketting shyghyny. Mysaly, 70-jyldary Jores Alferov lazerdi oilap tapqanda, búl lazerding bolashaqta qanshama tabys әkeletinin eshkim de bilmegen edi. Qazir lazer fizikada ghana emes, gharyshtyq tәjiriybeler, medisina, kosmetika siyaqty kóptegen salalarda qoldanylady. Sondyqtan ghylymnyng shyghyny kóp bolsa da, memleket ony qarjylandyruy kerek. Ásirese, jalpy ghylymgha qatysty mәselelerge kelgende. Óitkeni koghamnyng mәdeniyeti men sayasy sanasyn, jalpy, ghylym aiqyndaydy. Al ekonomikalyq ghylymgha kelsek, biz eng bastysyn - ghylymy mektepti joghaltyp aldyq. Kez kelgen ghylymnyng qaynar kózi - qúrylghan mektepting manayyndaghy liyderler. Qazaqstanda qazir múnday mektep bar dep aitu qiyn. Belgili bir qyzmettegi adamdar bar, aspiranttar men doktoranttar bar. Soghystan keyingi auyr kezende, 1947 jyly ashylghan ghylym akademiyasyn biz 1999 jyly jauyp tastadyq. Ony ne ýshin japqanyn әli kýnge deyin úqpaymyn. Sol 1999 jyldan beri ghylymnyng qanday týskenin aitpay-aq qoyayyn. Kezinde bizding gumanitarlyq ghylymymyzda tipti halyqaralyq manyzy bar, óte myqty filosofiyalyq júmystar bolghan. Ekonomikalyq ghylym birinshi orynda bolmasa da Kenes Odaghy boyynsha jetekshi rólderde bolatyn. Qazirgi industriyalyq baghdarlama da ghylymy júmystargha negizdelui kerek. Qanday óndiristik kýshterdi qay jerge ornalastyru kerektigin ghylymy túrghydan dәleldep beretin instituttar men kenester qajet. 2001 jyly Esentýgelov basqaratyn ekonomikalyq zertteuler instituty óndiristik kýshterdi ornalastyru jóninde biraz júmys istedi. Biraq ol da ayaghyna deyin jetkizilmey qaldy. Endi ghylymdy qalpyna keltiru qiyn, búrynghy ghalymdar ómirden ótip ketti, jastar joq. Uaqyt kerek. Ayyna 10-15 myng dollar tólep, kenesshiler jaldau kerek. Búl - әriyne, tym qymbat. Óitkeni bizde aiyna 15 myng dollarmen bildey bir instituttyng újymyn asyraugha bolady. Ghylymy júmystargha degen súranysty memleketting ózi qamtamasyz etui tiyis.
- Qazir ótpeli kezen. Aldaghy 10 jyldyng ishinde әlemdik ekonomika qalay ózgeredi? Jana әlemdegi Qazaqstandy qalay kóresiz?
- Áriyne, әlem ózgeredi. Qazir rezervtik valutalar payda boluy tiyis. Shekteuli aumaqta ghana jýretin búrynghyday funt sterlingter emes, qazir naqty ekonomikalyq ambisiyalary bar jana elder payda boldy. Qytay, Ontýstik-Shyghys Aziya elderi, Braziliya, Ýndistan, Resey siyaqty memleketter ózderining rezervtik valutasynyng payda boluyna mýddeli. Meninshe, aldaghy 10-15 jyldyng ishinde aimaqtyq valutalar payda bolady. Mysaly, Resey taghy da rublidik aimaq engizuge tyrysuy mýmkin. Biraq 1993 jyldy eske alsaq, Reseyge degen senimimiz úshty-kýili joghalady. Olar әli ózgergen joq, bizdi taghy da jargha aparyp soqpaytynyna kepildik joq. Eger biz rubli, ne yuani aumaghyna kirsek, belgili bir dengeydegi tәuelsizdigimizden aiyrylamyz. Sondyqtan әzirge Qazaqstan әlipting artyn baghyp kýte túruy kerek, biraq jaqyn arada aimaqtyq valutalardyng payda bolatynyna esh kýmәnim joq. Óitkeni Amerikanyng ekonomikasy, federaldyq rezervtik jýieni әlemdik ekonomika emes, amerikalyq ekonomika basqarady. Olar óz mýddesin ghana kózdeytindikten belgili bir әleuet jinaqtaghan basqa elder de búl jaghdaydy ózgertuge tyrysady. Tariyhqa ýnilsek, әlemdik valutalar keledi - ketedi. Áriyne, dollar әli biraz uaqyt ómir sýredi. Tipti jana valutalarmen qatar jýrui de mýmkin. Qazir býkil әlem óz aqshasyn dollarmen ústaydy. Álemning ekonomikalyq sayasatyn aiqyndaytyn myqtylardyng barlyghy da dollarlyq milliarderler.
- Jana әlemdegi Qazaqstan qanday bolmaq?
- Bәri Qazaqstannyng ózine baylanysty. 17-18 jyldyng ishinde alghan eskertulerimiz ben qatelikterimizdi jonggha bet búrsaq, janasha ózgere bastasaq, Qazaqstan әlemdik reytingten óz ornyn tabady. Tabighy resurstarymyzdy, halyqtyng sauattylyghy men territoriyalyq kenistigimizdi esepke ala otyryp, tiyisti sheshimder jasauymyz kerek. Áytpese bizdi kórshiles elder basyp ozuy mýmkin, sonda shynymen de, Ortalyq Aziyada kim liyder degen súraq tuyndaydy. Biraq memleket baghyttarynyng ózgerui, Industriya jәne sauda ministrligine qosymsha ókilettikterding berilgeni bizge janasha serpin berip, Qazaqstan birshama algha jyljuy tiyis. Búl túrghyda optimist bolu kerek. Ministrlikter bes jyldyq josparlar әzirlep, basshylar búl jospardy jýzege asyra bastasa, qúba-qúp.
- Aqyr sonynda bizding elge de kelip jetken әlemdik daghdarys turaly alghash ret dabyl qaqqan siz ediniz. Daghdarystyng bastalatynyn qalay boljadynyz?
- Alghash ret búl oiymdy 2005 jyly aitqan edim. Áriyne, eshkim senbedi, meni týsinbey, tipti ózime de kýie jaqqandar boldy. Óitkeni boljam jasau - abyroy әpermeytin tirlik. Qatelesetin kezderimiz de bolady. Múnda ekonomikalyq, әleumettik, sayasy faktorlar kóp. Biraq ekonomikanyng qaytalana beretini bar, osy teoriyagha ýnilip, daghdarystyng kele jatqanyn op-onay bayqaugha bolady. Búl daghdarystyng ýsh belgisi boldy. Múnay baghasynyng ósui, tútynu kólemining ósui jәne kompaniyanyng ózinen búryn onyng qaghazdarynyng qymbattauy. Qúndy qaghazdar naryghynda taza spekulyasiya bastaldy. Biraq qazir men әlemdik ekonomikalyq daghdarysqa emes, Qytay ekonomikasynyng daghdarysyna alandaymyn. Qytay daghdarysy tek Qazaqstandy ghana emes, býkil әlemdi túralatyp ketedi, jana әlemdik valutalar sonda payda bolady. Qytaydyng tútynu tauarlaryna býkil әlem tәueldi. 2007 jylghy daghdarysty qarjylyq, ipotekalyq dep atasaq, myna daghdarysty tútynushylyq dep ataugha bolady. Biraq әriyne, optimist bolyp, elimizding jetistikterge jetetinine senu kerek. Elding dýr silkinip, ózgerister jasaytyn kezi keldi. Qazaqstanda da, Reseyde de eshbir qarjylyq imperiyany naghyz ónim oilap tapqan adam qúrghan emes. Onyng barlyghy halyqtyng bir bóliginen tartyp alu siyaqty resurstardy qayta ýlestiruding arqasynda qúrylghan. Álemdik brend bolatynday ónim shygharyp, sonyng nәtiyjesinde aqsha tapqan qazaqstandyq kompaniya bar ma? Joq. Sondyqtan bizge qazir kimdiki dúrys, kimdiki búrys dep talasyp, jatudyn, qajeti joq. Búghan býkil qogham kinәli. Ókinishke qaray, bizding antidaghdarystyq josparlarymyz, negizinen, qarjy sektoryna baghyttalghan. Onyng ózinde shaghyn jәne orta kәsipkerlikke bólingen milliardtaghan dollar Astanadan Almatygha deyin 8 aidyng ishinde әreng jetti. Nege 8 ai? Almatygha deyin tikeley 900 shaqyrym, sonda ol aqsha aiyna 112 shaqyrym jyldamdyqpen jýredi eken. Mine, júmystyng qarqyny osynday. Sol sebepti de búl aqshanyng jartysy joghalyp ketti, jartysy jetpey qaldy, odan qalghany dúrys iygerilmedi. Sonda múnday kómekting nәtiyjesi qayda? Biylik halyqtyng senimin qaytaruy kerek. 90-jyldardyng ortasynda men ghylymy enbekter jazghan edim. Ol kezde farmasevtika boyynsha ónimderding 10 payyzy ghana ózimizden shyghatyn, qalghany syrttan әkelinetin. Al 2008 jyly ministrding bayandamasynan estigenimdey, әli kýnge deyin sol 10 payyzben jýr ekenbiz. Qalaysha 12 jyldyng ishinde tolyq bir sikl ótti, biraq eshtene jasalghan joq. El ózin-ózi maqtay berudi toqtatyp, shyndap júmys isteui kerek. Jeke bizneste bir kýn de júmys istemegen bizdegi keybir adamdardyng baylyghy milliardtarmen esepteledi. Elde eki legalizasiya boldy. Biraq legalizasiyadan keyin nege memlekettik sheneunikterding deklarasiyalary jariyalanbaydy? Mysaly, Reseyde deklarasiyasyn sheneunik qana emes, onyng әieli, balalary da jariyalaydy. Óitkeni bizde biylik pen menshik bir-birinen ajyramaytyn nәrsege ainaldy. Mine, jemqorlyqtyng tamyry osynda. Eger biylik jemqorlyqty joyghysy kelse, ol aldymen paraqorlardy qamaugha alyp, sodan keyin ózi de qogham ýshin ashyq boluy tiyis. IYә, búl qiyn sharua, dau-damay tuady, biraq onsyz biz algha jyljymaymyz. Bizde sheneunikter myqty kottedjderde túrady, qymbat kólik minip, keremet kurorttarda demalady. Al eldegi superjalaqylar - tipti jeke taqyryp. Olardy Preziydent te qorqyta almady. Mysaly, zeynetaqy qoryna baylanysty ótkendegi dau-damaydy alayyq. Kәrim Mәsimov memlekettik kompaniyalardaghy jalaqylardyng Premier-ministrding ailyghynan, 700 myng tengeden tómen bolmauy turaly búiryq berdi, biraq ondaghy ailyq million tenge, al Jәmishevting aituynsha, ony aksionerler sheshedi eken. Memlekettik zeynetaqy qory - memleketting qúzyretinde - búl degenimiz zangha baghynbau, ekonomikany óz betimen basqaru. Olar Preziydent pen Premier-ministrdi tyndamasa, onda kimdi tyndaytynyn bilmeymin. Aylyghy kóp bolsa, úrlamaydy degendermen kelispeymin. Keybir adamdargha qansha jalaqy tóleseng de toymaydy.
- Bәrimiz bilgimiz keletin bir súraq, myna daghdarys qashan ayaqtalady?
- Búl daghdarys qazirgi Ýkimetpen birge ayaqtalmaydy. Ýkimet osynday qarqynmen jýre berse, daghdarys eshqashan ayaqtalmaytyn siyaqty. Ýkimetke óz basym eshqanday jeke renishim joq. Mening ghalym retindegi ústanymym - әr nәrsege shek keltiru. Aldyn ala sheshim qabyldap, kez kelgen jaghdaygha dayyn bolu ýshin jaqsy isterdi maqtay bermey, jaman isterdi de aityp, dabyl qaghu kerek. 1999 jyly men últtyq qauipsizdik jónindegi doktorlyq dissertasiya jazdym. Syrtqy qaryzdardyng ósui keyin ekonomikamyzda kóptegen qiyndyqtar tughyzatynyn men sol kezde-aq bayqaghan edim. Nәtiyjesinde jaghdaydyng ózi iytermelegen kezde ghana búl mәseleni sheshuge tym keshigip keldik. Qazir syrtqy qaryzdarymyzdyng kólemi tym qorqynyshty. Al qaryzdardyng ósip kele jatqanyna qatysty alghashqy elementter 1999 jyly-aq bayqalghan. Áriyne, adam ómir boyy daghdarysta ómir sýre almaydy. Kim biledi, biz siyaqty ghalymdar jaman nәrselerdi ghana kóretindikten bizdi qarjylandyrmay otyrghan da shyghar. Biraq biz әli tirimiz. Bes jyldyq jana jospar men ony jýzege asyratyn adamdar eldi daghdarystan shygharady dep ýmittenemin.

 

 

Súhbattasqan
Aydyn OLJAY

 

0 pikir