Abay turaly kitap jazghan әzerbayjan tarihshysy Teymur Ataevtan alghan súhbatym «Qazaq әdebiyeti» gazetining 5 tamyzdaghy №30 (3820) sanynda jariyalandy.

Teymur Ataev – әzerbayjandyq publisist, tarihshy, sayasattanushy, dintanushy. 1962 jyly 3 qyrkýiekte Bakude tughan. 1984 jyly qazirgi Baku memlekettik uniyversiytetining tarih fakulitetin tәmamdaghan. Osy uaqytqa deyin týrli sayasy jәne ekonomikalyq qúrylymdarda júmys istegen. 2007 jyldan bastap publisistikagha keldi. Ol – onnan astam kitaptyng avtory. Sonday-aq, mynnan asa maqala jazghan. Enbekterinde geosayasat, tariyh, din, әdebiyet, mәdeniyet salalaryn zerttegen. Abaydyng qara sózderin de zerdelep, kitap jazghan. Túsaukeseri jaqynda Núr-Súltanda ótti. T. Ataev – Ázerbayjan Jurnalister odaghynyng mýshesi. Sonymen birge, ol – Birinshi Qarabaq soghysynyng ardageri.

– Teymur myrza, «Abaydyng úlylyghy nemese oishyldyng HHI ghasyrdaghy portretin jasaugha talpynys» degen kitap jazdynyz. Jaqynda atalghan enbeginizding túsaukeseri Núr-Súltanda ótti. Abaydyng shygharmashylyghymen qashan tanystynyz jәne sizdi nesimen qyzyqtyrdy?

– Mektep kezinde bizge «KSRO halyqtarynyng mәdeniyeti» degen pәn oqytyldy. Abaydyng esimin alghash sol sabaqta estidim. Uniyversiytette de ústazdarymyz bizge Abay әlemin tanystyrdy. Biraq men ol kezde úly aqynnyng shygharmashylyghyna tereng boylay qoyghan joqpyn. 2018 jyly Qazaqstan halqy assambleyasy ótkizgen is-sharagha qatysu ýshin sizding elinizge birinshi ret bardym. Sonda úiymdastyrushylar sheteldik qonaqtargha «Abaydyng qara sózderi» jinaghyn syilady. Búl kitapty bizge qalany aralatyp jýrgende, avtobusta otyryp-aq oqyp bastadym. Oishyl kótergen filosofiyalyq, әleumettik mәseleler maghan qatty únady. Qara sózderdi oqyp bitirgen son, osy taqyrypta maqala jazugha niyettenip, terenirek izdene bastadym. Qazaqtyng bas aqyny turaly kitabym osylay dýniyege keldi.

– Ýsh bólimnen túratyn kitaptyng alghashqy bóliginde qazaqtyng tarihy jóninde jazasyz. «Qasym hannyng qasqa jolyna», «Esim hannyng eski jolyna», Ahmet Yassauy ilimine, Islam dinining qazaq dalasynda taraluyna t.b. jәittargha toqtalasyz. Nege Abaydy zerttey otyryp, qazaqtyng ótkenin de qauzadynyz?

– Óitkeni, Abaydyng ne jóninde aityp otyrghanyn tolyq týsinip, siniru ýshin aldymen qazaqtyng tarihyn jalpylay bolsa da, oquymyz kerek ekenin týsindim. Qazaqtyng tarihy óte bay. Sonymen qatar, mening әuelden bergi ústanymym – belgili bir túlgha jayly kitap jazsam, túsaukeserin onyng tughan elinde ótkizemin. Mysaly, Ghabdolla Toqay jayly enbegimdi alghash Qazanda tanystyryp, oqyrmandar nazaryna úsyndyq. Al Ámir Temir turaly zertteuim basylyp shyqqanda, túsaukeserin Ózbekstanda úiymdastyrdyq.

– Abaydyng qara sózderinen qanday adamzattyq qúndylyqtardy kezdestirdiniz?

– Abay meyirim men mahabbat tuyn kóteredi. Ózine qanday jaqsylyqty qalasan, ózgelerge de sony tileuge shaqyrady. Onyng oilarynyng qaynar kózi – Allanyng kitaby. Aqyn qara sózinde «Qúrannan» mysal keltirmegenmen, adamzatty sýng, bauyrmaldyq, ghylym-bilimge úmtylu – múnyng bәri de «Qúran» ayattarynda aitylghan. Sóite túra, ol din atyn jamylyp, eldi aldap jýrgenderdi syngha alady. Búl jerde biz Abay Islamdy emes, dinning atyn jamylyp, dýniyelik aram pighyldaryn iske asyratyndardy shenegenin úghynuymyz kerek. Ázerbayjannyng Mirza Fataly Ahundov, Teymurbek Bayram-Álibekov sekildi aghartushylary da osynday mәselelerdi kótergen. Olar da búqaranyng kózin ashyp, ghylymnyng mәn-manyzyn týsindiruge tyrysqan. Halyqtarymyzdan shyqqan oishyldar tól dәstýring men mәdeniyetindi, tarihyndy qúrmettep, әlemdik órkeniyetten de keregindi alugha ýndegen. Abaydyng enbekteri әli de ózektiligin joymaghanyn aita ketu kerek. Sebebi adamdar әli de ózgergen joq, qogham әli de sol bayaghyday. Zaman damyghanmen, kisilerding bir-birine degen kózqarasy, qarym-qatynasy әli sol qalpynda. Jerdegi tirshilik bastalghannan beri osylay bolghan jәne, ókinishke qaray, osylay bola beredi. Sondyqtan Abaydyng naqyldary eskirmeydi. Abaydyng ózi ótken ghasyrdyng basynda ómirden ótip ketse de, onyng izgilik ýshin kýresi tolastamaydy.

– Qazaqstannyng birneshe qalasynda bolghan ekensiz. Bizding elimiz jayly qanday pikirdesiz?

– IYә, men Núr-Súltan, Almaty, Shymkent, Týrkistan, Taldyqorghan qalalaryn kórdim. Ár shahar ózinshe sәuletti bolghandyqtan, bәri de jaqsy әser qaldyrdy. Týrkistan ruhany ortalyqqa ainalyp keledi. Al astana meni qatty tanghaldyryp, elorda jayly kólemdi maqala jazdym, ol «Kazahstankaya pravda» gazetinde jariyalandy. Sonymen birge, Alghys aitu kýninde reseylik saytqa qazaq halqy turaly maqala jazyp, últynyzgha rahmetim men rizashylyghymdy bildirdim. Óitkeni, ótken ghasyrda kóptegen últ jýk vagondaryna otyrghyzylyp, Qazaqstangha kýshtep kóshirilgen. Qazaqstandaghy әzerbayjan diasporasy da osylay payda bolghan. Sonday qiyn kýnderde qazaqtar әzerbayjandargha songhy nanyn bólip berip, kómektesken. Múnday jaqsylyqty biz úmytpaymyz, bәri esimizde. Qazaq halqyna zor alghys aitamyz. Qazaq elining bet-beynesi osynday.

– Ázerbayjandar kitap oqy ma? Elinizde qanday janrlar keng taraghan?

– Ókinishke qaray, qazir býkil әlemde adamzat búrynghyday kitap oqymaydy. Búryn júrt kitap oqyp, sol arqyly bilim jinaytyn. Al qazir bәri ghalamtorda otyrady. Onda aqparat jenil әri ýstirt beriledi. Sondyqtan terendikten, tereng bilimnen airylyp bara jatqandaymyz. Al kitap oqityn azshylyqqa kelsem, әrkim ózining talghamyna say әrtýrli janrdy jón kóredi.

– Birinshi Qarabaq soghysynyng ardagerisiz. Búl maydanda, ókinishke qaray, Ázerbayjan biraz aumaghynan airylyp qaldy. Al – Ekinshi Qarabaq soghysyndaghy jenis әzerbayjandargha ruhany túrghyda qalay әser etti?

– Búl jenis – Bas qolbasshy, Preziydentimiz Ilham Áliyev bastaghan quatty әskerimizding arqasy. Biz 30 jyl boyy mәseleni beybit jolmen sheshuge tyrystyq. Biraq Birikken Últtar Úiymy da, halyqaralyq ózge úiymdar da halyqaralyq qúqyq boyynsha Ázerbayjandiki sanalatyn jerdi qaytaru ýshin 30 jyl boyy eshtene istegen joq. Sondyqtan halyqaralyq zandargha sәikes ózimizding jerimizdi kýshpen qaytaryp alugha mәjbýr boldyq. Sóitip, әdildik saltanat qúrdy. Qazaqstannyng búrynghy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ta, qazirgi memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta әrdayym Ázerbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldady. Jenispen qúttyqtau da joldady. Biz basqynshylardy óz jerimizden quyp shyqtyq. Olar bizding meshitterimizdi shoshqa baghatyn qoragha ainaldyrghan, mәdeny eskertkishterimizdi qiratqan. Biraq Shusha qalasy – әzerbayjan halqynyng jany, mәdeniyetimizding oshaghy. Búl shahar ózining naghyz iyesine qaytaryldy. Búl bizding ruhaniy-mәdeny túrghydan ghana emes, sayasi-ekonomikalyq jaghynan da órkendeuimizge әserin tiygizip jatyr. Halyqtyng ruhy kóterildi. Kópúltty, kópdindi Ázerbayjan halqynyng yntymaq-birligi nyghaya týsti.

– Adamzattyng bolashaghy jóninde ne oilaysyz?

– Qazir jer betinde keregharlyq bar. Key memleketter gharyshqa deyin úshyp, tehnika men tehnologiyanyng qyzyghyn kórip otyrsa, al key elder kedeylik pen ashtyqtan, júqpaly aurulardan kóz ashpay otyr. Ghylym qansha damyghanmen, jan dýniyemiz robottanyp bara jatyr. Eger adamzat bir-birin syilaudy, bir-birine janashyr boludy ýirense ghana bolashaghymyz jarqyn bolmaq. Al bir-birimizdi qanap, qyra bersek, bәrimizding ertengi kýnimiz qaran. Búl rette, әlemdik dinder shaqyratyn adamgershilikke úmtyluymyz kerek. Sonday-aq, Abaydyng izgilik iydeyalaryn ústanuymyz qajet. Býkil ghalam elderin Abaydy oqugha shaqyramyn.

– «Qazaq әdebiyeti» gazetining oqyrmandaryna qanday tilek aitasyz?

– Ghylym-bilimge qúshtar bolynyzdar der edim. Óz halqynyzdyng ruhany baylyghyn sinirip, әlemdik mәdeniyetting de asyl qazynalaryn iygergeniniz jón. Sonda jan dýniyeniz bayy týspek. Sonymen qatar, ata-ananyzdy, ata dәstýrinizdi de qúrmetteniz.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Alpamys Fayzolla

Abai.kz