Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3254 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2012 saghat 01:37

Jana óndiriske jol ashu – qúptarlyq is

Premier-Ministrding orynbasary Qyrymbek KÓShERBAEV Óskemendegi «Vostokmashzavod» AQny aralady. Múnda ol bolat vagon qúng sehy retinde janghyrtylyp jatqan búrynghy shoyyn qúy sehynda bolyp, basqa da júmystarmen tanysty. Ónirdi industriyalandyru baghytynda iske asyp jatqan jobalargha zauyttyng negizgi aksioneri bolyp sanalatyn «Qazaqstan temirjoly» AQ qomaqty investisiya qúiyp otyr.  Osy investisiyanyng arqasynda múndaghy júmys oryndary saqtalyp qana qoymay, 450-den astam mamangha jana oryn ashylmaq. Zauyttyng daghdarystan es jiyp, ayaqtan túrghanyn bas diyrektor Viktor Matochkin bayandap berdi.
- 2009 jyly zauyttyng shyghyny bastan asyp, bankrottyng aldynda túrghan edik. Kreditorlyq qaryz 8,5 milliard tengege deyin jetken. «Qazaqstan temirjoly» AQ zauyttyng 95 payyz aksiyasyn satyp alyp, milliardtap qúighan investisiyasynyng arqasynda jaghday týzeldi. Búl janghyrtylghan seh iske qosylghan kezde negizgi aksionerimizding qajettilikterin qamtamasyz etip qana qoymay, eldegi bolat vagon qúyatyn jalghyz kәsiporyn bolmaqpyz. Sonyng arqasynda júmysshylardyng túrmysyn týzep, keler jylgha qaray zauyttaghy ortasha enbekaqy dengeyin 95 myng tengege deyin kóterudi kózdep otyrmyz, - dedi V.Matochkiyn.
Qyrymbek KÓShERBAEV zauyt ókilderinen kәsiporynnyng ónim kólemi men keleshektegi josparlary jóninde súrap, óz baghasyn berdi.

Premier-Ministrding orynbasary Qyrymbek KÓShERBAEV Óskemendegi «Vostokmashzavod» AQny aralady. Múnda ol bolat vagon qúng sehy retinde janghyrtylyp jatqan búrynghy shoyyn qúy sehynda bolyp, basqa da júmystarmen tanysty. Ónirdi industriyalandyru baghytynda iske asyp jatqan jobalargha zauyttyng negizgi aksioneri bolyp sanalatyn «Qazaqstan temirjoly» AQ qomaqty investisiya qúiyp otyr.  Osy investisiyanyng arqasynda múndaghy júmys oryndary saqtalyp qana qoymay, 450-den astam mamangha jana oryn ashylmaq. Zauyttyng daghdarystan es jiyp, ayaqtan túrghanyn bas diyrektor Viktor Matochkin bayandap berdi.
- 2009 jyly zauyttyng shyghyny bastan asyp, bankrottyng aldynda túrghan edik. Kreditorlyq qaryz 8,5 milliard tengege deyin jetken. «Qazaqstan temirjoly» AQ zauyttyng 95 payyz aksiyasyn satyp alyp, milliardtap qúighan investisiyasynyng arqasynda jaghday týzeldi. Búl janghyrtylghan seh iske qosylghan kezde negizgi aksionerimizding qajettilikterin qamtamasyz etip qana qoymay, eldegi bolat vagon qúyatyn jalghyz kәsiporyn bolmaqpyz. Sonyng arqasynda júmysshylardyng túrmysyn týzep, keler jylgha qaray zauyttaghy ortasha enbekaqy dengeyin 95 myng tengege deyin kóterudi kózdep otyrmyz, - dedi V.Matochkiyn.
Qyrymbek KÓShERBAEV zauyt ókilderinen kәsiporynnyng ónim kólemi men keleshektegi josparlary jóninde súrap, óz baghasyn berdi.
- Qaryzy bastan asyp, bankrotqa qaray qúldyrap bara jatqan kәsiporyndy saqtap qana qoymay, ondaghy júmys oryndaryn joghaltpay, jana óndiriske jol ashu - qúptarlyq is. Osy ister sanaly týrde jalghasyn tapsa, jana óndiris te, ónim de, tútynu naryghy da bolady. Jylyna shamamen 4000 vagon shygharu arqyly  býkil Qazaqstannyng qajettiligin ótep, tiyisti tetikterdi syrttan әkelu mәjbýrliginen qútylamyz. Óndiris kólemin arttyra týsudi de oilastyryp, kórshi elderge satu jaghyn da qarastyru qajet, - dedi ol.
Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV zauyttyng júmysyn jandandyrudyng nәtiyjesinde  múndaghy shygharylatyn ónim kólemi 16 esege, enbek ónimdiligi alty esege artatynyn jetkizdi.
- Búl atqarylghan ister júmysshylardyng keleshekke degen ýmitin arttyrdy. Býgingi joba osynda iske asatyn songhy joba emes degen ýmit bar. «Qazaqstan temirjolyna» keleshekte basqa da bólshekter qajet bolary sózsiz. Ónirding әleueti óte zor. Industriyalandyru kartasy boyynsha kóptegen jobalar jýzege asyp, ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq  damytu baghdarlamasyna engizilgen jobalargha investisiya tartu boyynsha kóshbasshylyqty qolgha alyp otyrmyz, - dedi aimaq basshysy.
Qytay jәne nemis stanoktarynyng kómegimen bolat vagon qúyatyn №10 sehtan keyin, mәrtebeli meymandar №6 vakuumdyq qondyrghylar óndiretin sehtyng jaghdayymen tanysty.
Shyghys Qazaqstandaghy saparynyng birinshi kýnin Qyrymbek KÓShERBAEV oblys aktiyvimen ótken alqaly jiynda qorytyndylady.
- Elbasynyng Ýkimetke jәne әkimderge qysqa dayyndyq, baghanyng negizsiz ósuine jol bermeu mәselelerin, jyl qorytyndysy boyynsha 2012 jyldy әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishteri boyynsha nәtiyjeli ayaqtaudy qatang baqylaugha aludy tapsyrghanyn bilesizder. Osy tapsyrmalardy oryndau maqsatynda ýkimettik jedel toptar qúrylyp, ónirlerding jaghdayyn kózderimen kórip, qalyptasqan mәselelerdi jergilikti atqarushy organdarmen birlese sheshuding joldaryn qarastyruda, - dep Qyrymbek KÓShERBAEV búl saparynyng mәnisin týsindirdi.
Aymaq basshysy Berdibek SAPARBAEV oblystyng әleumettik-ekonomikalyq damu dengeyin bayandap, ýkimettik dengeyde sheshudi talap etetin mәselelerdi  algha tartty.
- Bizding aldymyzdaghy negizgi mindet ekonomikanyng damu qarqynyn byltyrghy jylghy dengeyden tómendetpeu ekeni belgili. Búl kórsetkish boyynsha toghyz aidyng qorytyndysy byltyrghy jәne respublikalyq ortaq kórsetkishten joghary.  Barlyq tólemder boyynsha eshqanday qaryz joq, -  degen  ónir basshysy  toghyz aidaghy makroekonomikalyq ósim byltyrghy jyldyng salystyrmaly kezenimen salystyrghanda 7 payyzgha artqanyn, industriyaldyq-innovasiyalyq baghdarlama jemisti jýzege asyp, 39 joba maqúldanghanyn jetkizdi. Onyng ishinde 21 joba jýzege asyp ýlgerse, biyl qúny 40 milliard tengeni qúraytyn jeti joba qolgha alynghanyn mәlimdedi.
Ónir ekonomikasyna Izraili, Resey, Qytay elderinen investisiyalar tartylyp otyrghany, Saud Arabiyasynan әleumettik jobalargha qarjy qúiylghany da aityldy. Auyl sharuashylyghyn, shaghyn jәne orta biznesti damytuda ilgeri basushylyq bar ekenin naqty sandarmen dәleldegen oblys basshysy «Biznesting jol kartasy», «Jol kartasy» baghdarlamalarynyng jýieli jýzege asuy nәtiyjesinde jyl sayyn nәtiyjening jaqsaryp otyrghanyn, budjetting kirisi asyra oryndalsa, qarjy iygeru dengeyi 92 payyzdan astam ekenin bayandady.
Halyqty baspanamen qamtu sharalary qarqyndy jýrip jatqanyn aitqan ónir basshysy 19 kópqabatty, 20 eki pәterli ýy salynyp jatqanyna toqtaldy.
Ártýrli baghyttaghy baghdarlamalardyng oblysta oryndalu barysyna qysqasha taldau jasay kele ónir basshysy, әsirese, tirek auyldary men shaghyn shaharlardy damytugha arnalghan, halyqty júmyspen qamtugha baghyttalghan, elding damuyn aiqyndaytyn әleumettik manyzy basym baghdarlamalardyng ayaghyna deyin jetui qadaghalansa degen pikir aitty.  Sonday-aq ol Qyrymbek KÓShERBAEV pen ortalyq memlekettik organdar ókilderining aldyna ónirde ýkimettik dengeyde sheshilui tiyis birqatar mәsele qoydy. Atap aitqanda, agroónerkәsip kesheni, túrghyn ýy qúrylysy, ekologiyalyq qauipsizdik, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy men energetika, joldar men kópirlerding eskirui, tabighy jәne tehnogendik týitkilder, әleumettik nysandardy janalau syndy auqymdy sharualardyng Ýkimetting aralasuyn talap etip otyrghan tústaryn tizip shyqty.
Aymaqta «Jaylau» baghdarlamasyn әri qaray jýzege asyru ýshin  «Ertis» ÁKK» ÚK negizgi kapitalyn úlghaytu, su sharuashylyq nysandardy qayta jaraqtau mәseleleri Ýkimetting qoldauymen sheshimin tauyp jatsa, mal basy artyp, iygeriler jerding kólemi artpaq. Baspana kezegining 15 myng adamnan artuy, ¤skemenning ónerkәsiptik aimaqtarynda túratyn halyqty sanitarlyq qorghalghan bóligine kóshiru syndy sharualar da respublikadan bóliner budjetke tәueldi. Aymaqtyq óndiristik-ekologiyalyq monitoringti avtomatty ólsheu jelisin keneytu, radioaktivti lastanu oshaqtaryn qatersizdendiru,  qatty túrmystyq qaldyqtar poligonyn qúru ónirding ekologiyalyq jaghdayyn túraqtandyrugha sep bolmaq. Jerasty sularyn barlau isining jetkiliksiz qarjylandyruy da túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq salasynyng bas auruyna ainalyp otyr. Al ¤skemen qalasynyng Ablaketka audanyndaghy jylu qazandyqtarynyng jelisin keneytu, Ertisting lastanuy, su jetkizu jәne su shygharu qúbyrlarynyng 85 payyzynyn, jylu jelilerining 70-90 payyzynyng tozuy,  osyghan baylanysty apattardyng jiyileui, 11 shaghyn SES túrghyzu, túrghyn ýi  kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu baghdarlamasyna respublika qorjynynan qarajat bólu mәseleleri Ýkimetten qoldau tabuy jyldar boyy qordalanghan týitkilderding týiinin tarqatuy tiyis. ¤skemen-Zyryan-Katonqaraghay-Rahman qaynarlary baghytyndaghy joldy talapqa say etu, oblys ortalyghyndaghy kópirlerding apattyq jaghdayy, Ýrjar, Zaysan audandarynyng Almaty baghytyndaghy әue baghyttaryn respublika budjetinen subsidiyalau, Semeydegi әuejaydy halyqaralyq talapqa sәikestendiru qajettigi de aityldy. Aymaqtaghy apattyq jaghdayda bolghan 56 mektepting 300 orynnan joghary syiymdylyqtaghy jeteui respublika budjetining esebinen janalaudy talap etude. Óskemen qalasynda 300 oryndyq kópsalaly auruhana men 500 oryndyq tuberkulezge qarsy oblystyq dispanser salu,  Semeyde kópsalaly balalar auruhanasynyng qúrylysy, oblystyq auruhananyng hirurgiyalyq korpusyn salu jobalary maqúldansa, onkologiyalyq jәne tuberkulez aurulary men bala ólimi azayar edi.  Búl aitylghan mәselelerdi sheshu mýmkindikteri jóninde tiyisti minstrlikterding ókilderi  týsinik berdi.
Qúrylys jәne túrghyn ýy sharuashylyghy  isteri jónindegi  agentti ókilining mәlimetin tynday kele Qyrymbek K¤ShERBAEV  túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu júmystary oblysta jolgha qoyylghanyn atap, nәtiyjeli júmys jasaugha talpynghan ónirlerding úsynystaryn jerge tastamau kerektigin eskertti.
Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligine qarasty Ónirlik damu komiytetining tóraghasy Serik Júmangharin shaghyn shaharlardy damytu baghytynda oblysqa bólingen jәne aldaghy jyldarda qarastyrylghan qarjynyng kólemi jóninde bayandasa, Qorshaghan ortany qorghau viyse-ministri Bauyrjan Ábdishev qorshaghan ortanyng lastanuyn qadaghalau sharalaryn kýsheytu baghytynda ministrlikting oblysqa kórsetken kómegin tizbeledi. Qyrymbek KÓShERBAEV Shyghys Qazaqstannyng ekologiyalyq jaghdayyna beyqam qaraugha bolmaytynyn, sondyqtan jergilikti biylik tarapynan týsken úsynystardy meylinshe qoldau kerektigin basa aitty.
Kólik jәne kommunikasiyalar ministrligining ókili  Baqty, Mayqapshaghay baghytyndaghy joldardy jóndeuge qarjy bólingenin, al Rahman qaynaryna aparar joldy turistik klasterdi damytu baghdarlamasy ayasynda qalpyna keltirudi úsyndy. Al Semey әuejayyn talapqa say etu mәselesindegi úsynystardy ministrlik qoldap otyrghanyn, bolashaqta búl baghyttaghy júmystar keshendi týrde atqarylatynyna sendirdi. Qyrymbek KÓShERBAEV oblys Ákimining ónirde kólik logistikasynyng ortalyghyn ashu turaly úsynysyn qúptap, onyng keleshegine ýlken senim bildirdi. Densaulyq saqtau, Bilim, Auyl sharuashylyghy ministrlikterining ókilderi de óz salalary boyynsha oblystaghy jaghdaygha bagha berip, aldaghy uaqytta birlese atqarylar sharualargha toqtaldy.
Jiyndy qorytyndylaghan Qyrymbek KÓShERBAEV әleumettik-ekonomikalyq damudaghy ónirlerding ýlesi, әleumetting túrmysyn týzeu, ónirlerdi gýldendiru  jóninde Elbasynyng bergen tapsyrmalaryn eske saldy.
- El Preziydenti Shyghys Qazaqstannyng damuyna airyqsha mәn berip otyr. Daghdarystyng taghy bir tolqyny kele jatqany bәrimizge ayan. Búl osyndaghy iri kәsiporyndardyng da júmysyna әser etui mýmkin. Býgingi kóterilgen mәseleler, qabyldanghan sheshimder sol qiyndyqtardyng aldyn alugha septigin tiygizedi degen ýmit bar. Shaghyn shaharlardy damytu, baghanyng negizsiz ósuine jol bermeu syndy әleumettik manyzgha ie sharualargha basa nazar audaru qajet. Tek jobalardy úsynyp qana qoymay, onyng tiyisti qújattaryn keshiktirmey dayyndaugha tyrysu kerek. Ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuyna bólingen qarjyny iygeruge qatysty júmystardy shiratu qajet. Áleumettik nysandardyng qúrylysyn merziminde ayaqtau, onyng sapasyn qadaghalau isterine ortalyq memlekettik organdar da mәn berui tiyis, - Premier-Ministrding orynbasary Qyrymbek KÓShERBAEV.

Óz tilshimiz

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5545