Júma, 30 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 1337 4 pikir 15 Tamyz, 2022 saghat 12:43

Ghaly Ormanov Jambyl Jabaev turaly ne jazdy?

Aqyn, audarmashy, jurnalist, Ghaly Ormanovtyng 1939 jylghy latyn qarpimen jazylghan kýndeligi audaryldy. Búghan deyin esh jerde jaryq kórmegen qúndy múrada jyr alyby – Jambyl Jabaevtyng ómiri men shygharmashylyghy jayly kóptegen mәlimetter jazylghan.

1939-1945 jyldar aralyghynda Jambyl Jabaevqa әdeby hatshylyq qyzmet atqarghan Ghaly Ormanov úly túlghanyng әrbir kezdesui men sapary, shygharmashylyghy jayly derekterdi kýn sayyn hatqa týsirip otyrghan. Jyr alybynyng el men jerge degen asa joghary sýiispenshiligi men ýnemi halyqqa qol úshyn sozyp, әrbir sәtte janynan tabylugha asyghatyn últjandy qasiyetin de osy kýndelik arqyly tereng tanugha bolady.

«Jambyldyng 1939-jyldyng 18/I-dan bastap jazylghan dinovniygi. 19/I.1939», - dep bastalatyn kýndelikte:

« 18/I. Ertengi saghat 8-de Rahimov Qyrykbay Alma-Atadaghy II ded karodektegi 13 jastaghy balagha shaqyryp alyp, jol rashod aqsha berip, jetilui isi qiyn. Búl qiyndyqtan oqysang qútylasyng oqy dep aqylyn aityp, Úzyn-aghashqa Jambyl mashinasyna salyp ala ketti.

19/I. Jambyl audany Qastek kolhozynyng adamy Egishova Saya bala degen dombyrashy әiel kelip, qonyp Jambylgha dombyra tartyp berip, amandasa kelgenin aitty. Jambyl qarsy alyp, týngi saghat 11-ge deyin әngimelesip, kolhozdyng jayyn aitady. M: qysqy mal azyqtary turaly.

20/I. Jambyl tanertegi saghat 8-ge 20 minut qalghanda túryp, Úzyn-aghashqa mashinamen baryp, audandaghy partiya komiytetine Saya balanyng kelip qonghanyn dombyra tartyp bergenin amandasyp bolghannan keyin aityp, qysqy mal azyghy jayynda ózining túratyn kolhozynyng taghy basqa birneshe kolhozdardyng jetistik jetusizdigin jazyp әngimelesip qaytty.

20./II. 20 kýni keshke taman Jambyl audany Qyzyl-әsker kolhozynyng bastyghy Edilov pen kolhozdyng zovhozy Ýsenov qart kelip, Jambylmen amandasyp, qaljyndap kýlip otyryp, Jambyl Ýsenov qartqa qansha malyng bar dep súraq qoydy. Túrsymbet Ýsenov 40 bas qoy, 15-16 iri qaram bar. Ózinizde qansha?- bar dep kýlisti. Jambyl búlarmen kolhozshylardyng jaghdayy jayynda keng týrde әngimelesip, kónildi otyrdy.

14/II. kýni mashinamen Úzyn-aghashqa baryp, qazaq shkolynyn, orys shkolynyng balalarynyng arasyna baryp, balalarmen amandasyp, ata dep kelip qolyn ústap amandasqan balagha oqyp jýrsing be? Jaqsy oqy balam! Oqyghan jaqsy dedi.

17/II. kýni atpenen Qara-qastektegi deddomgha baryp qaytty.

13./III. Jambyl Tәjibay degen tanys shaldikine bardy. Kónildenip,  dombyrany birer qaghyp jiberdi.

Jasymnan atym ayan Jambyl edim,
Sýrinbes qara  ólenge danghyl edim
Samghasam sary týnge  shaldyqpaytyn.
Qaqyrap  qayran dauysym  qaldy menin.
Shalqyghan  aspan-kókke qayran әnim,
Kirgizgen talay jerde toydyng әrin.
A desem  auyzymnan bytyraydy,
Shirkinge ne bolghanyn bile almadym.
Tәjibay  saghan qalay mening múnym.
Búl senen bir  súraghan  naghyz syrym.
Ándi alghan  kómeyimnen synghyraghan,
Kinәli bәlkim, búghan kәriligim.

Jambyl keshkisin auylda boldy.

12./II. Jambylgha sayatqa shyghyp kelgenimdi aittym.

- Kekilik kóp. Jer qara. Kórmeysiz. Búghyp qalady, dәl ayaghymnyn  astynan dýr etip úshqanyn biraq  bilesiz.... Bir sauysqan attym. Oghym tausylyp qaldy. Sonsha kekilikten  bir atpaghanyng kelispegen eken! - dep Jamby kýledi de, sәlden song bylay dedi:

Kekilik úshyp dýr etti.
Ghaly shoshyp dir etti
Artynan bir sauysqan
Oqtyng bәrin tauysqan.
Qaryn ashyp qaljyrap,
Eki iyghy salbyrap
Keshke auylgha qúr jetti.

19/XI. Doktor Barlybaev keldi.  Qar jaughan. Doktor kelip amandasqanda: Jәkәng onyng qolyn alyp túryp:

Jýrek nege soghady órge qarap,
Jaghar-jaqpas sýimeymin ishken tamaq,
Baydan, saughan kedeyding sauynynday
Barlybaev otyrmyz oghan qarap - degen sekildi әr kýngi oqighalar tizbektelgen.

Aqynnyng jiyen-nemeresi Aydar Qyryqbayúlynyng sózinshe, kýndelik 1939 jyly jazylghan.

Kýndelik latyn әlipbiyinen qazaqsha audarghanQoljazbalar jәne siyrek kitaptar últtyq ortalyghynyng ghylmy qyzmetkeri  Ádilәli JABYQBAYÚLYNA alghys aitamyn.

Sol kýii saqtalyp, jazuy ózgermegen. Býginde sol kýndelik jazylghan әlipbiydi biletin adamdar az eken. Sondyqtan kýndelikten kitap shygharudy josparlap otyrmyz.  Kýndelikting mazmúny boyynsha Jambyl Jabaevqa kimder kelgen, qanday mәseleler talqylanghan degen mәlimet kórsetilgen. Kýndelik esh jerde jaryq kórmegen. Sondyqtan Jambyl atamyzdyng shygharmashylyghyn zertteuge septigin tiygizedi dep oilaymyn», - dedi A. Qyryqbayúly

Biyl ótetin Ghaly Ormanovtyn  115 jyldyq mereytoy ayasynda  60 jyl búryn qazaq tiline audarghan  Reseydin  jazushy, kemenger oishyl Lev Tolstoydyng әigili tragediyalyq «Anna Karenina» romanynyng  2 tomdyghy Jetisu oblysynyng әkimdignin  qoldauymen «Mazmúndama» (qoghamdyq qory) baspasynan  jaryq kóredi.

Jambyl Jabaev jayly derekterdi janynda jýrip hatqan týsirip otyrghan Ghaly Ormanov  Jetisu ólkesinde, qazirgi Almaty oblysynyng Qapal audanyna qarasty Eshkiólmes tauynyng bauyrynda dýniyege kelgen. Ol qazaq әdebiyetine 20-jyldardyng songhy shiyreginde kelgen, orystyn, Shyghystyng klassikalyq ýlgilerin audaryp, qazaq әdebiyetining audarma salasynda da ýles qosqan. Kóptegen ólender jinaghynyn, birneshe poema, әngime jәne ocherkterding avtory atanghan.

Abai.kz

4 pikir