Dәl osynday ataumen erten, 13 jeltoqsanda Shymkent qalasynda respublikalyq ghylymiy-praktikalyq  konferensiya ótedi.  Tәuelsizdik  kýni men Alaorda últtyq ýkimetining 95 jyldyghyna arnalghan konferensiyany

Dәl osynday ataumen erten, 13 jeltoqsanda Shymkent qalasynda respublikalyq ghylymiy-praktikalyq  konferensiya ótedi.  Tәuelsizdik  kýni men Alaorda últtyq ýkimetining 95 jyldyghyna arnalghan konferensiyany

«Núr Otan» HDP men  Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigi birlesip úiymdastyruda. Alash tarihyn týgendeytin, atqarylghan ister men aldaghy josparlardy talyqtaytyn konferensiyagha «Núr Otan» HDP hatshysy, sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Qariyn, sonday-aq esimi elimizge keninen tanymal ghalymdar  QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәlik Asylbekov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng professory, filosofiya ghylymdarynyng doktory Amangeldi Aytaly,  "Ádilet" tarihi-aghartu qoghamynyng preziydenti, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybay, sayasattanushy Aydos Sarym  jәne ózge de zertteushiler qatyspaq. Jalpy búl konferensiyanyng 13-shi jeltoqsan kýni josparlanuy tegin emes. Óitkeni 1917 jyldyng 5 men 13-shi jeltoqsan aralyghynda Orynbor qalasynda qazaq-qyrghyz qúryltayy ótti. Atalghan qúryltayda túnghysh ret zamanauy baghytta memleket qúrylyp, onyng aty Alashorda dep ataldy. Búl turaly «Saryarqa» gazetinde Álimhan Ermekov: «Dekabriding 12-si kýni, týs aua, saghat 3-te dýniyege Alash avtonomiyasy kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Alty alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi. Ýlken auyldargha qonsy qonyp, shashylyp jýrgen qyrghyz-qazaq júrty óz aldyna auyl boldy. Otansyz júrt Otandy boldy» dep jazghan edi. Alashorda ýkimetinin  el tәuelsizdigining alghysharttaryn jasady. 1917 jyly qúrylghan avtonomiya Qazaqstannyng keyinnen Kenes odaghynyng qúramyna avtonomiyaly odaqtas  respublika bolyp enuine,  territoriyasynyng zang jýzinde bekiuine negiz qalady. 1920 jyly alash kósemi Álihan Bókeyhan bastaghan qayratkerler QazASR shekarasyn anyqtau maqsatynda V.Leninmen kelissóz jýrgizip, býgingi Qazaqstan Respublikasy aumaghynyng bolishevikter tarapynan zandy týrde moyyndaluyna múryndyq bolghan edi.

Alash iydeyasyn sheteldegi qazaqtar da qoldady. 1940-50 jyldary Qytayda últ azattyq kóterilisine shyqqan  qayratkerlerding barlyghy derlik alash iydeyasymen tanys bolyp qana qoymay, sol maqsat-múrat jolynda kýresti. Azattyq kýresining qaharmandarynyng biri Ospan Islamúly alash kósemi Álihan Bókeyhannyn  bir ósiyetin ýnemi aityp jýrgen. Ol - «Týbi telim bolghan qazaqtar basyn qospay, qazaq - qazaq bolmaydy» degen sózi.  Múnyn  ózi tәuelsizdik jolyndaghy kúresting bir sәtke de toqtamaghandyghyn, al Alash iydeyasy búl kýresti jana satygha kótergendigin kórsetedi. 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy da osy kýresting zandy jalghasy, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ta alash iydeyasyna, Alashorda tarihyna bey-jay qaramaytyndyghyn birneshe mәrte eskertken. Preziydent: «Alash arystary bizge memlekettilik iydeyasyn tu etip kóteru­di tabystap ketti. 1991 jyly qúryl­ghan Qazaqstan Respublikasy atty memleket - sol arystardyng asyl arma­nynyng jýzege asuy. Biz osy memleketti kózding qarashyghynday saqtauymyz kerek!» degen bolatyn. Sol sebepti últ tarihyndaghy eleuli oqighany esten shygharmau maqsatynda, sonymen qatar Tәuelsizdik kýnine oray Ontýstik Qazaqstan oblysynda atalghan konferensiya úiymdastyrylyp otyr. Konferensiyada alash qayratkerlerining ómiri men qyzmeti, olardy nasihattau, 5 jyldan son, yaghny 2017 jyly bolatyn Alashorda últtyq ýkimetining 100 jyldyghyna qazirden bastap dayyndalu mәselesi talqylanyp, konferensiya qorytyndysy boyynsha tiyisti  qarar qabyldanatyn bolady

"Abai.kz"