Han Kenening úrpaghy pop bolyp ketipti deushilerge
Bir nәrsening paryghyna naqty baryp, shyndyq pen jalghannyng arasyn ajyratyp almay túryp, birdeme aitugha bolady ma?! Biz qazaq, nege ózimizdikin bireuge berip qoyamyz?! Áldeneshe ret, aitqanmyn, myqty halyqtar ózinikin eshkimge bermeydi, kerisinshe, basqany ózine ainaldyrady! Mysal retinde orys, týrikti, tipti bauyrlas ózbekti alayyq degenmin! Joooq, bizder ózimizge kýlemiz, myqty bolsaq, qazaq tek óz kindiginen ghana emes, basqany sinirumen de kóbeyip otyrmas pa edi! Joooq olay emes, kerisinshe, qazirgi «elding júrty amanda degen zamanda» san-saq-sapalaqqa bólinemiz! «Evangelist, baptist, krishnaiyt, tengrianshyl, agnostiyk-ateistsymaqtar, til bilmester t.b.» ainalyp, auyp ketkender qaytip qazaq bolar deysinder me! Joooq...
...Kene hannyng «asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy» ekenin dóp tanyghan, qyzyqqan elder qaytkende de úrpaq alyp, olardy ózderine qyzmet etkizuge tyrysqany aidan anyq nәrse! Óltirilmes búryn, bauyrlas qyrghyzdarymyz da sóitken, al orystar hannyng jas qyzyn qolgha týsirip, shoqyndyryp, kýieuge bergen! Al endi «qyzyqty» qaranyz, sol nekeden Otan Soghysynyng qaharmandarynyng biri general-polkovnik Aleksandr Moiyseevskiy tuyp otyr! Eng ghajaby, әlde, qan tartqany ma, sol kisi, ghalym, Kene han úrpaghy Natay Kenesaringe hat jazghan...
Pop bolyp ketti degen úrpaghyna kelsek, ol turaly jornalshy Núrtaza: «Ahmet Kenesarúlynan-Ázimhan-Madiyar-Anatoliy-Denis tughan, mine, osy Denis Anatolievich iyeromonah, otes Serafim bolyp jýr... Ázimhan bolsa Alash Orda mýshesi, qazaq joqtaushysy, týrmede otyrghanda úrpaghym orys bolyp shyghady dep oilady ma eken...» degen oy tolghaydy. Núrtazanyng búl sózderdi ózekti órtegen ókinishti sezimmen aityp otyrghanyna senimdimin, al endi, «ataqty Kenesarynyng úrpaghy pop bolyp ketipti» dep kýlushilerge aitarym, «aldymen ózderine qarap alyndar, aldynda ózindi ne kýtip túrghanyn qaydan bilersin» der edim! Jalpy alghanda, búl kýletin emes, jylaytyn, quanatyn emes, qynjylatyn jaghday emes pe? Qazaqtyng myqtylyghy sol Kenesary zamanynan bastap әli kýnge әlsirep, joyyla bastaghanynyng kórinisi emes pe? Myqty elder basqalardy assimilyasiyagha úshyratyp ózi jasaydy, al degradasiyagha úshyray bastaghandar óz erkimen basqanyng qúldyq qamytyn kiyip sózin alyp, kózi jasaydy der edim, týsingenge!..
Osy әngime shyqqaly Denispen internet arqyly tanysyp, tabysyp kóptegen syr aqtardyq, ózi de nege ekenin maghan senimmen qaraydy! Bilgenin jasyrmay, oiyn ashyq aitady. Aqyldy, erudisiyasy joghary, salmaqty jigit! Biraq, sol әtteni de bar...
Kóptegen súraq jaudyram, shyghu tegi, ony qaydan bilgeni, ómirge degen kózqarasy, qazaq jónindegi oilary, jalpy tanymy dýniyesi, diniy-bilimy t.b. taqyryptargha talay oy jýgirtemiz. Meni syrtymnan birshama biledi de eken, menen jasy biraz kishi bolghanymen, oiyn jasyrmay ashyq aitady, ózi turaly alypqashpa sózderge qatty qynjylatynyn bildiredi. Qazirgi kýnde serkovpen de asa jaqsy emes, basqa elde túryp jatyr, onysyna «atandy imperiya buntari-býlikshi ataghan, sol qasiyet qanynda bar-au» dep qaljyndaymyn! Kýledi! Shirkeudin, jalpy keybir dini, biraq kónili taza emes qyzmetkerlerding kóptegen әlsiz, әdiletsiz jaqtaryn da sóz etemiz...
Hosh delik! Bizder qazaqtar qyzyqpyz, basqalar «eskining kózi» dep, «asyldyng synyghy» dep, «kók bórining jalghasy» dep, han túqymyn basyna kóteruge, úrpaqtaryn óz elderine ainaldyrugha qúmarlyqpen dayyn bolsa, biz kejegemiz keyinge ketedi! Sol «ruso-kommunyaktardyn» әserinen, tәlim-tәrbiyesinen shygha almay kenjelep qalghanymyzdy úghynarmyz ba desenshi?! Taghy bir qyzyghy atalghan iydeologiyagha jaghymdylardy biz de basymyzgha kóterip, qalghany turaly aitqymyz da kelmeydi. Mysaly, Shәmshi dese ishken asyn jerge qoygha dayyn qazaq, onyng sol hangha jiyenshar ekenin bireu bilse, bireui bilmeydi de! Týsiniksiz-porodoks!
...Maqúl, búl jerde osy aitqandarym boyynsha basqalay sóz qospay, Denis bauyrymyzdyng óz sózderinen biraz nәrselerdi týiindey keteyin, ary qaray qorytyndy jasaudy ózderinizge qaldyrdym...
Kenesary hannyng úrpaqtary turaly mәlimetterdi, kenje úly (han opat bolghanda bes jasta qalghan) Ahmettin, aghasy Syzdyq (oryssha Sadyq, Sydyq, Syddyk dep te aitylady, han opat bolghanda on jasta bolghan) súltannan estigen estelikteri negizinde jazghandarynan jәne han úrpaghy Fayzulla Ýrmizov (1990 jyldary qaytys boldy) aqsaqaldyng (jazbalary proffessor Múhambediya Ahmet-tórede) shejiresinen, oghan qosymsha qazirgi úrpaqtarynyng aitulary arqyly týgeldey bilemiz deuimizge bolady. Tek qana orysqa ainalyp ketkenderi jónindegi mәlimetter súiyqtau.
Denisting aituy boyynsha, Almatyda tughan, 1994 jyldan bastap svyashennik jolyna týsken, qazir keybireuler nelikten ayaq asty taqyrypty shugha ainaldyrghandaryn týsinbeydi de. Oghan «sening familiyannyng ózi ne túrady, bar qazaqtyng qyzyghushylyghy sondyqtan ghoy, biz qazaq ózing de biletindey ata-baba aruaghyn erekshe qúrmetteymiz...» deymin. Babasy Kenesary han, ózining shyghu tegi turaly birtalay mәlimetterden habardar. «Familiyandy auystyrghyng kelmey me» degenime «joq, ol kisi elding bostandyghy ýshin janyn qidy, al, sender qazirgi kýnde úrylardyng sózinen asa almaysyndar! Birdeme bolsa, orystar kinәli dep shyghasyndar, orys halqy qiyndyqty, qorlaudy az kórdi me eken» deydi. Birdeme aitu da qiyndau...
Ázimhannyng Alash qayratkeri bolghany belgili, odan Natay men Madiyar (azan shaqyrghan aty Nasyrolla) tughan. Nataydyng óz elimizge syimay, Ózbekstangha qashyp, sonda geologiya salasynyng bilgir mamany bolghanyn estidik, al Madiyar bolsa, búl jaqta túraqtamay Moskvagha jylysqan eken. Sonda jýrip, MGU-ding geologiya fakulitetine oqugha týsken. Kóp úzamay Otan Soghysy bastalyp, geologiyalyq broni bola túryp, óz erkimen maydangha attanghan. Bilimdi bolghanyna baylanysty tankke qarsy artilleriyada qyzmet etip, ofiyser shenin alghan, soghysta segiz ret jaralanyp, kóptegen erlikterimen kózge týsken. Keninsbergtegi auyr shayqas barysynda qarulas-raschettesteri zenbirekti búryp jatqanda, nemis ofiyseri Madiyardy tapanshamen tu syrtynan atqan, moyyngha tiygen oq tamaqtan tesip shyqqan. El óldige sanap tastap ketkende, sanitarkalar tiri ekenin bayqap gospitaligha alyp barady. Sol jerde ózining kurstasy Galina Iliinichna kezdesip, birneshe ay es-týssiz jatqan adamdy kýtip-baqqan, aqyry, sol kisi ajaldan qútqaryp qaldy. Soghys ta ayaqtalyp, ekeui ýilenip, Moskvada túraqtady, Madiyar bolsa, geofizika institutynda qúpiya baghdarlamalardy zertteu bóliminde qyzmet etedi, 1948 jyly Galina әjey qaytys bolyp, olardan úldary Anatoliy qalady. Madiyar atamyz sonda taghy ýilenip, Aleksandr atty úldy bolady. Aqyry, sonda jýrip urandyq sәule soqqy-obluchenie alady. Qúday basqa bermesin deytindey, et teri-sýiekten ajyryp, júlynyp týsetindey jaghdaydaghy auru, Madiyar ata kýni jaqyndaghanyn sezip, «ólsem sýiegim tughan jerde qalsyn» dep Almatygha kelgen eken, búnda biraz tuystar, qaryndastary Napusa, Raushan apalar bar edi. Kóp úzamay Madiyar ata qaytys bolyp, «Tashkent kóshesi» qorymyna jerlenedi, keybireuler mýrdesinen әli kýnge kýlgin sәule shyghady desedi. Ekinshi әieli balasy Aleksandrdy alyp, Moskvagha qaytyp ketedi. (Bir derekterde sol Aleksandrdyng úly qazirgi kýnde jazushy degendi internetten oqyghanym bar, Denisting odan mýlde habary joq eken)...
Túldyr jetim qalghan Anatoliy Madiyarúly Almatyda әpkelerin panalap qalyp qoyghan. Al endi syn aitqysh, min aitqysh qazaqtar ne der eken, nege ol bala qazaqqa ainalmady?! Al myna Deniske pravoslaviyalyqtardyng syi-qúrmetpen qaraytyny, adam siyaqty sóilesetini qalay?!
Sonymen, Anatoliy aghamyzdyng ary-jýrip, beri jýrip, sendelistin, kýizelisting ashy dәmin әbden tatqan adam ekeni anyq! Tuystargha asa simaghan qalpy, jetimder ýiinde de kýneltken, Denisting aituynsha keyin de jalghyzdyqty jәne kitaptardy jaqsy kórgen eken! Aqyry, genetikalyq qan jibersin be, óz betimen oqugha týsip, ony ayaqtap, Almatydaghy filosofiya institutynda qyzmet etken, Ál-Faraby tanushy retinde belgili ghalym bolghan adam. Ataq-danqty qumaghan, kerisinshe basqalargha talay dissertasiyalar jazyp bergen siyaqty. Ýilengeni Jambyl oblysy, Talas jaqtyng qyzy túghyn, ukrainka bolsa kerek. Deniske sol Semen atay men әjesi jergilikti qazaqtar men kazaktardan Kenesary Han turaly estigen әngimelerin jasynan-aq aityp bergen eken, keyinirek qyzyghushylyghy artyp, tuystardan, apalarynan da birtalay mәlimetter jinaghan. Anatoliy Madiyarúly 2012 jyly qaytys bolyp, әkesining qasyna jerlengen. Artynda, osy әngime arqauy Denis qalghan (1970 jyldarghy jigit). Otbasy ananday bolghan son, búl qayda barsyn, sóitip, Almatynyng kóp qazaqtary siyaqty búl da taza orys bolyp shygha kelgen. Áytkenmen, tildi de, ata-salttyng da talay jerinen habardar, әtten! Er jete bastaghanynan shirkeu qyzmetkerleri ózderine tartyp, dinge baulyghan, Moskvalyq duhovnyy seminariya men akademiyasyn bitirgen. Solay bolyp shyqqan son, «nesine familiyandy qaldyrdyn, basqalar tarapynan kelemej, mysqyl kóretinindi bilding ghoy» desem, taghy da, "men negizinen barlyq dinge, onyng ishinde әsirese Islamgha qúrmetpen qaraymyn! Al endi úly babamyzgha kelsek, ol elining tәuelsizdigi ýshin kýresken óshpes túlgha, tipten ol turaly últy basqa naghashy júrtym bir jaman sóz aitpay, ruhyna bas ie qaraytyn...» dep qaytarghany bar...
Bir әngimemizde «Deniys, sen әsiredinshil emes, ghylymgha beyim jansyn, al endi shirkeu shendileri patriarhtan bastap FSB-nyng agentteri ekenin júrttyng bәri de biledi, aqyry, shirkeumen de úrysyp, shetelge kettin, sondyqtan, tipti taza músylman bolyp ketpeseng de, agnostikalyq jolgha týsip, elge qaytsanshy, teologiyalyq, filosofiyalyq baghytta júmys isteseng bolady ghoy! Bar qazaq bauyrlaryng týsinistikpen qarap, qúrmetke bóler edi» degenime, әli onday qadamgha dayyn emes ekenin aitty.
Bizder qazaqtar basqany ózimizge ainaldyru emes, ózimizding kóptegen adamdarymyzdan kózimizdi baqyraytyp túryp, airylyp jatqan elmiz. Týrik aghayyndar siyaqty myqty últ bola bilsek, eldegi az últtarmen alyspay, olargha til, din, dil ýiretip, qamqor bolyp әldeqashan ózimiz tekti qylar edik qoy!..
Azken Altay
Jetisulyq
Abai.kz