... Sol kýnder esime týsse, әli kýnge deyin et jýregim ezilip, janymdy qoyargha jer taba almaymyn. Oqigha kezindegi jastar kórgen qorlyqty Qúday eshkimning basyna bermesin. Qandy oqigha oigha oralghanda jarylghan bastyng orny solqyldap, qyzdardyng qúlynday shyrqyraghan dauystary qúlaghyma keledi, alandaghy kórinis kóz aldymnan ótedi. Tәn jarasyn qoyshy, jan jarasyn aitsanshy! Jýrektegi múz әli erigen joq. Jalghanda múnday nәrseni kózben kórip, bastan ótkergennen auyr eshtene bolmas.

... Sol kýnder esime týsse, әli kýnge deyin et jýregim ezilip, janymdy qoyargha jer taba almaymyn. Oqigha kezindegi jastar kórgen qorlyqty Qúday eshkimning basyna bermesin. Qandy oqigha oigha oralghanda jarylghan bastyng orny solqyldap, qyzdardyng qúlynday shyrqyraghan dauystary qúlaghyma keledi, alandaghy kórinis kóz aldymnan ótedi. Tәn jarasyn qoyshy, jan jarasyn aitsanshy! Jýrektegi múz әli erigen joq. Jalghanda múnday nәrseni kózben kórip, bastan ótkergennen auyr eshtene bolmas.

Men ol kezde Almatyda júmys isteytinmin. Áli esimde. 16 jeltoqsan kýni keshkisin radio-teledidardan ortalyq komiytet plenumynyng sheshimin estigende qatty qapalanghanymyz ras!  Tanerteng júmysqa kelgende bәrimizding aitqanymyz keshegi janalyqtyng jayy. Týski on birler shamasynda basshylyqtan kisiler jetti. Shaghyn jiyn jasady. Keshkisin júmystan qaytqanda ortalyq alandy qiyp ótetin avtobustar ózderinin  kýndelikti joldaryn ózgertip, basqa kóshemen jýrip ketti. Avtobus ishindegi adamdardyng bәrining auzynda alanda bolyp jatqan narazylyq, bireuleri maqúldasa, ekinshileri qarsylyq aitady. Biz, júmystan birge shyqqan eki-ýsh jigit, Sәtbaev kóshesi boyynan týsip qaldyq ta, alangha bettedik. Alang toly adam. Jeltoqsannyng sýiekten ótken suyghyna tonghan jastar eki-ýsh jerge alau jaghyp, jylynyp túr. Alang shetin ala Ýkimet ýiine deyingi aralyq tolghan qaraqúrym soldat, milisioner, jasaqshylar. Qoldarynda ústaghan qalqandary, rezinke tayaqtary bar. Minberde túrghan Ýkimet basshylary dauys kýsheytkishpen jastardan alandy bosatyp, taraularyn súrap, sóilep-aq jatyr. Narazylyq bildirushiler aiqaylap, Qonaevty kórsetudi talap etude.

Uaqyt ozghan sayyn qarama-qarsy túrghan eki jaqtyng arasynda shaghyn qaqtyghystar jiyiley bastady. Jastar qoldaryna týsken búta, temir-tersek, mramor synyqtaryn laqtyryp, qaruly soldattargha qarsylyq bildirude, tym erlenip algha shyghyp ketkenderi soqqygha jyghylyp jatyr.

Saghat týngi 10-dar shamasynda baghanadan kónilge qorqynysh úyalatyp, dónkiyip-dónkiyip túrghan órt sóndirgish mashinalar qaz-qatar tizilip túra qaldy da, ýnireygen oqpandarynan su atqylap bizge qaray jyljydy. Shynghyra qashqan qyz-bozbalalar. Atqaqtaghan su siraqqa tiyse, syndyryp jibere jazdaydy, ekpini sonday kýshti, júlynday úshyrady. Kóptegen adam qúlap qaldy. Uralay úmtylghan soldattar bas-kóz demey qoldaryndaghy soyyldarymen soqqylap, qanjosa etti jastardy. Sol kýni týni boyy jasaqshylarmen kýsheytilgen, qasqyr itterdi jetektegen  milisiya kýzetteri qoyan aulaugha shyqqanday kóshe-kósheni kezip ketti. Ústalghandardy ayamay tepkilep, mashinalargha tiyep qamay bergen eken.

Ertengi saghat 8 mólsheri. Ortalyq alandy qorghaushylardyng týri órt sóndirgendey. Qoldarynda syghymday ústaghan armatura, kabeli kesindileri, shynjyrlar, saper kýreksheleri. Jinalyp jatqan jastargha kózderine qan tolyp jauygha qaraydy. Ýkimet basshylarynyng qanqúily sheshiminen habarsyz narazylyq bildirushiler qoldaryndaghy úrandaryn kóterip, әndetip Sәtbaev pen Furmanov kóshelerining qiylysyna jinaldy. Úrandarynyng mazmúny: «Ár respublikany óz kósemi basqarsyn!», «Qazaqstan jasay bersin!», «Lenindik últ sayasaty jasasyn!». Orys halqyna, basqa da últtargha qarsy jazylghan birde-bir úran bolghan joq.

Saghat 10-11-ler shamasynda Furmanov kóshesining joghary jaghymen soldattar tiyelgen taghy 4-5 avtobus kelip toqtady. Olardyng týs-әlpetteri bólekteu. Bas kiyimderining bauyn tartyp baylaghan, onyng ýstine bastyryna aq qaska kiygen, bes qarulary boylarynda. Alangha kirgen avtobustardan ýn-týnsiz týse-týse qalghan olar beyne bir jandy mashinalar siyaqty tizilip túra qaldy da, qoldaryndaghy soyyldarymen qalqandaryn tarsyldatyp, jat dauyspen qiqulay aiqaylasyp bizge qaray lap qoydy. Solardy baghanadan kýtip túrghanday, qalghandary da  qosyla úmtylysty. Kórseng sol kezde ne bolghanyn! Ayqay-shu, qym-qighash, bireudi-bireu bilmeydi. Alang lezde bosady. Ýlgergenimiz qashyp, ýlgermegenimiz soqqygha jyghyldyq. Bosaghan alang qoygha qasqyr shapqannan keyingi kórinisti kózge elestetedi. Ár jerde bir qangha batyp jatqan jigitter, qyzdar. Qastarynda ýsh-tórtten qútyrghan it siyaqty arsyldaghan jazalaushy-qanisherler. Bas kóteru mýmkin emes, óledi-au dep oilamaydy, qansyrap jatqandardy ýsti-ýstine soyyldap, tepkileydi. Ásirese qyz balalargha kórsetken qorlyghyn kórgende, janynnan týnilesin. Fashisterding qylyghynan asyp týsken soyqandardy kórdik. Qoldarynyng qyshuy qanghansha sabaghan son, sýirelep aparyp avtobustargha laqtyryp tastay berdi. Avtobus ishi qan sasidy, jarylghan bas, synghan qol, shyqqan kóz, qarau mýmkin emes. Jaralanghandargha tolghan avtobustar qala syrtyna jyljy bastady. Biraz úzaghan son, biz tiyelgen avtobus toqtap, týse bastadyq. Orta jastaghy kapitan shenindegi qazaq jigiti: «Balalar, endi alangha jolamandar, jazym bolyp ketesinder ainalayyndar», - dey berip edi, bylshighan semiz jiyren orys onyng ózine zekip úrsa jóneldi. Kapitannyng betine qarap edim sharasyzdyqtan bet-әlpeti birtýrli bolyp ketipti. Shyday almay teris ainaldym.

Sol kýni qas qaraya itshilep qalagha әreng jettik. Jegen tayaq, tiygen suyqtyng әserinen bir apta bas kótere almadym. Júmysqa shyqqan kezde kórgenimiz qudalau, neshe týrli sózdermen qorlau boldy. Ish qazanday qaynaydy, biraq kýresuge dәrmen joq. Birge isteytin jigittermen birge komsomol biyletin ótkizip, songhy eskertumen júmysta qaldyryldyq. Osyghan da tәube dep, qybyrlap jýre berdik.

Radio men teledidardy qossan, estiytining qazaqtardyng últshyldyghy, gazet betin ashsang - oqitynyng betke ústar azamattarymyzdy qaralau. Bir súmdyq kezeng boldy ghoy, әiteuir. Qazirding ózinde kimge senerimizdi bilmeymiz.

«Shynynda da, jeltoqsan oqighasy turaly kóp aitugha bolady, әli aitylar, jazylar da»  degen oida qaldym men. Biraq sol kezde bolashaqqa, agha úrpaqqa degen senimderi jeltoqsannyng yzgharly jeline úshqan jastarymyzdyng senimin oraltu ýshin ne istep jatyrmyz?

1991 jyly Múhtar Shahanov komissiya qúryp, biraz iygi ister atqardy. Biraq ayaghyna deyin jetken joq. Naghyz aqiqat aitylar dep ýmittengen shaqta, byt-shyt bolyp tarap, komissiya mýshelerining barlyghyna juyq  lauazymdy qyzmetterge ie boldy da, tekseru júmystary túiyqqa tireldi. Al  jastardyng beykýnә qanyna ortaq bolghan «iygi jaqsylarymyzdyn» kópshiligi jyly oryndarynan kýni býginge deyin jyljyghan joq, qyzmet babymen ósip ketkenderi de kezdesedi.

Bolat Abaghan.

Material 2004 jyldyng jeltoqsanynda jazylghan.

"Abai.kz"