Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Mekemtas Myrzahmetúly ózining ghylymy zertteuinde aralas tildi mektepterding týp-tamyry kezindegi patshaly Resey imperiyasynyng qazaq jerin ruhany otarlauda tiyimdi qúraly bolghan – «Týzemdikterge arnalghan mektepterge» baryp tireletinin, búl mektepter keyin bolisheviktik sovet biyligi ornaghanda aralas mektepter bolyp ózgergendigin ghylymy túrghydan dәleldegen bolatyn. Býginde qazaq tilining adymyn ashtyrmay, kórkeytpey otyrghan faktorlardyng biri – osy aralas mektepter (qazaq jәne orys tildi mektepter).

Býgingi tanda keybir zamandastarymyz aralas mektepti qazaq tildi mektepterding qarasyn kóbeytetin, orys tildi mektepterding sanynyng azangyna týritki bolatyn, qazaq tilining kórkeyuine yqpal etetin amal retinde qaraydy. Alayda búl qate payym.

2021 jylghy resmy statistikagha sәikes elimizdegi 7525 mektepting 3832 qazaq tildi, 1249 orys tildi, 2429 aralas tildi, 15 ózge tildi (ózbek, úighyr jәne t.b.) mektepter.

Bir qarghanda qazaq tildi mektepterding sany basym bolyp kóringenmen, búl asa ailakerlikpen  óte múqiyat oilastyrylghan, orys tildi mektepterding ýles salmaghyn az, al qazaq tildi mektepterding sanyng kóp qylyp kórsetetin statistikalyq - býrkemeleu sayasaty.

Shyn mәninde qúramynda qazaq tildi synyptaryda bar dep býrkemelep otyrghan aralas mektepter – tonyng syrtyna ainaldyryp kiygizgen orys mektepteri. Eger jogharydaghy statistikalyq derektegi orys tildi mektepter men aralas tildi mektepterding jalpy sanyng bir-birine qosatyn bolsaq 3678 qúraydy, yaghny qazaq tildi mektepterding jalpy sanyna shamalas.

Osy orayda keybir zamandastarymyz aralas mektepterdi orys tildi mektepter dep aitu qate payym, aralas mektepterde qay tilge basymdyq beru tikeley mektep basshysyna baylanysty dep uәj aituy mýmkin.

Alayda búl ústanym kóp jaghdayda tәjiriybe jýzinde iske asyruy qiyn, kez kelgen basshy jýregi daulap, bel sheship kirisip ketuge batyly barmaytyn - kýres joly. Sebebi, eng aldymen bizding elde biylikting pәrmen beruimen, zang jýzinde normativtik-qúqyqtyq aktilerding sýiemeldenuimen otarsyzdandyru prosesi jýrgizilgen joq. Áli kýnge deyin biylikting biyik eshlonynan bastap qarapayym búqara halyq arasynda, qoghamdyq qarym-qatynasta orys tili ýstemdigin jýrgizude. Qazaq tilining qoldanu ayasyn keneytu ýshin kýresip jýrgen namysshyl, sanasy oyau birdi-ekili azamattar bolmasa, qazaq tili әli kýnge deyin orys tilining kólenkesinde qaluda.

Búl jaghdaydy kópshilik qandastarymyz osylay boluy tiyis qalypty jaghday dep esepteydi. Orys tilin bilmeytin, yaky erkin qoldana almaytyn zamandastarymyz orys tildi azamattardyng aldynda iymenip, psihikalyq dengeyde ózin qorsynyp túrady. Al orys tildi zamandastarymyz ózderining orys tilin bilip, erkin qoldana aluyn joghary sauattylyq, ózgelerge ýstemdik jýrgizu qúraly retinde qaraydy. Óz kezeginde orys tilinen teberish kórgen azamattar keyin osy jaghday balalarynyng basynan týspes ýshin, balalaryn orys mektepterine, yaky aralas mektepterding orys tilidi synyptaryna beredi. Múnyng barlyghy ruhaniyat, mәdeniyet, bilim-ghylym salasynda otarsyzdandyru prosesin jýrgizbeuding saldary.

Osynday jaghdayda barlyq qoghamdyq qarym-qatynastarda ýstemdigin jýrgizip túrghan orys tilining - aralas mektepterde qazaq tilinen bәsi tómen bolady dep payymdau qatelik. Múny kez-kelgen aral tildi mektepterge baryp, ýzilis kezinde dәlizge shyqqan oqushylardyng ózara qarym-qatynas tilinen angharasyz.

Jurnalist Erkeghaly Beysen zamandasymyzdyng mәlimetinshe qazaq tildi bilim úiymdarynyng ýlesi songhy onjyldyqta kýrt qysqarghan. Mysaly, 2010 jyly Qazaqstandaghy mektepterding 68,5 payyzy qazaq  tildi bolsa, 2020 jyly búl kórsetkish 51,2 payyzgha deyin qúldyrapty. Soltýstik ónirlerdegi ózge últ ókilderi tarihy Otanyna ýdere kóship, jylyna jýzdegen auyldyng jabylyp jatqanyn eskersek, búl endi oryssha oqytatyn 1synypqa ózimizding qarakózder aghyluda degen sóz. Óitkeni aralas mektepterding sany sol 10 jyl búrynghy 2 164-ten 2 319-gha deyin artqan. Ony bilim salasyna jauapty mamandar «orys mektepterindegi balalar siyrep qalghandyqtan, solardyng ishinen qazaq synyptaryn ashyp jatyrmyz» dep týsindiruge tyrysady. Biraq sarapshylar «Mәsele aralas mektepterdegi qazaq jәne orys synyptaryn ajyratyp, birynghay orys ne qazaqtildi mektepke ainaldyruda bolyp túr» desedi. Osy uәjding jany bar siyaqty. Sebebi orys jәne aralas mektepterde tek orys tilinde bilim alatyn balalardyng sany 10 jyl búrynghy 857 308 baladan әldeqayda artqan.

Ulysmedia.kz portalynyng mәlimetinshe Qazaqstanda qazaq tildi mektepterden góri aralas tildi mektepterding sany kóbeygen. Keyingi 10 jylda elde qazaq tildi mektepterding sany bar-joghy 4-ke kóbeyse, aralas tildi mektepter birden 339-gha artqan.

Osy orayda qazaq, orys jәne aralas tildi mektepterdegi múghalimderge súranys mәselesin aiqyndau maqsatynda Núr-Súltan qalasy boyynsha Enbek.kz saytyna shilde-tamyz ailarynda jariyalanghan habarlandyrulargha taldau jasadyq. Zertteu nysany retinde matematika, tariyh, geografiya, orys tili múghalimderi lauazymy boyynsha jariyalanghan habaralandyrular alyndy. Taldau kelesidey nәtiyjeni kórsetude.

2022 jyldyng 20 tamyzyndaghy derekterge sәikes Enbek.kz saytyna matematika pәni múghalimi vakansiyasy boyynsha qazaq tildi mektepter ýshin 7 shtattyq birlikke, aralas mektepter ýshin 12 shtattyq birlikke habarlandyrular berilgen. Aralas tildi mektepterde  2 birlik qazaq tildi synaptar ýshin, 11 birlik orys tildi synyptar ýshin. 12 aralas tildi mektepterding ishinde 1 mektepke qazaq jәne orys synyptaryna matematik múghalimder qajet bolghan. Jiyny Núr-Súltan qalasy boyynsha 19 mektepke 22 matematika pәnining múghalimi, sonyng ishinde 10 qazaq tilinde oqytatyn, 12 orys tilinde oqytatyn matematika pәnining múghalimderi qajet. Orys tildi matematika pәni múghalimine súranys qazaq tildi mamangha qaraghanda 2 birlikke artyq. Sonyng ishinde aralas mektepter ýshin 9 birlikke artyq.

2022 jyldyng 20 tamyzyndaghy derekterge sәikes Enbek.kz saytyna tarih pәni múghalimi vakansiyasy boyynsha qazaq tildi mektepter ýshin 1 shtattyq birlikke, aralas mektepter ýshin 13 shtattyq birlikke habarlandyrular berilgen. Aralas tildi mektepterde 3 birlik qazaq tildi synaptar ýshin, 10 birlik orys tildi synyptar ýshin. Jiyny Núr-Súltan qalasy boyynsha 14 mektepke 14 tarih pәnining múghalimi, sonyng ishinde 4 qazaq tilinde oqytatyn, 10 orys tilinde oqytatyn tarih pәnining múghalimderi qajet. Orys tildi tarih pәni múghalimine súranys qazaq tildi mamangha qaraghanda 10 birlikke artyq. Sonyng ishinde aralas tildi mektepter ýshin 7 birlikke artyq.

2022 jyldyng 20 tamyzyndaghy derekterge sәikes Enbek.kz saytyna geografiya pәni múghalimi vakansiyasy boyynsha aralas mektepter ýshin 8 shtattyq birlikke habarlandyrular berilgen. Sonyng ishinde 2 birlik qazaq tilidi synaptar ýshin, 6 birlik orys tildi synyptar ýshin. 6 aralas tildi mektepterding ishinde 2 mektepke qazaq jәne orys synyptaryna geografiya múghalimi qajet. Jiyny Núr-Súltan qalasy boyynsha 6 aralas mektepke 8 geografiya pәnining múghalimi, sonyng ishinde 2 qazaq tilinde oqytatyn, 6 orys tilinde oqytatyn geografiya pәnining múghalimderi qajet. Orys tildi geografiya pәni múghalimine súranys qazaq tildi mamangha qaraghanda 4 birlikke artyq.

2022 jyldyng 20 tamyzyndaghy derekterge sәikes Enbek.kz saytyna orys tili pәni múghalimi vakansiyasy boyynsha qazaq tildi mektepter ýshin 4 shtattyq birlikke, aralas mektepter ýshin 2 shtattyq birlikke, orys tildi mektepter ýshin 1 shtattyq birlikte habarlandyrular berilgen. Aralas mektepter ýshin 2 shattyq birliktegi orys tili múghalimi orys tildi synyptar ýshin qajet. Jiyny Núr-Súltan qalasy boyynsha 7 mektepke 7 orys tili pәnining múghalimi, sonyng ishinde 4 qazaq tildi, 2 aralas tildi, 1 orys tildi mektepter ýshin.

Osyghan oray Enbek.kz saytynan alynghan jogharydaghy derekter, bizding elde orystandyru prosesi ashyq týrde resmy jýrgizilip jatyr ma degen oigha jeteleydi. Aralas mektepterding shapanyng jabylyp, orystandyru prosesin jýrgizuding zardaby keleshekte ýlken últtyq problemagha ainalatyny haq.

Til mәselesinde aralas mektep tәrizdi býrkemeleu sayasatyn ústanu býgindegi qazaq tilin kórkeytuge baghyttalghan memleket tarapynan qolgha alynyp jatqan isterding nәtiyjelerin joqqa shygharyp, qanshama memlekettik qarajatty rәsuә qylady.

Búlaq basynan túnady. Basynan ylaylanyp aghatyn sudy túndyramyn deu bos әureshilik. Biz tayau bolashaqta elimizdegi qanshama etnos ókilderin qazaq tili ayasynda – Qazaq degen bir últqa ainaldyramyz degen maqsatqa shynymen qol jetkizudi kózdeytin bolsaq, nebir әdemi joldaular men memlekettik baghdarlamalarda aitylghanday qazaq tili shynymende qoghamdy úiytushy (konsalidasiyalaushy) faktor bolsa, onda aralas mektep bazasynda jýrgizilip jatqan orystandyru prosesin toqtatuymyz kerek.

Búl mәseleni kóptegen azamattar әleumettik jeliler, jekelengen maqalalar arqyly kóterude. Alayda nәtiyjesi shamaly. Búl mәseleni sheshuge Oqu-aghartu ministrligining de qúzyry jýrmeytin tәrizdi. Osy sebeptide atalmysh mәseleni qogham bolyp zang shygharushy joghary organ – Parlamentting qabyrghasynda kóteru kerek dep esepteymin. Qoldaularynyzgha zәrumiz, Aghayyn.

Amankeldi Saduaqasov

Abai.kz