Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Talqy 1675 30 pikir 1 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:47

Jazushynyng jalaqasy budjetten emes, naryqtan!

19  tamyz 2022 jyly «Qazaq Adebieti» gazetinde birneshe jazushylar «Jana qazaq әdebiyeti» jobasyn talqylady. Nәtiyjesinde qaytadan memleket moynyna ildi. 30 jyl boyy naryq reforma degenimizdi jazushylar odaghy týsinbey ketti-au, degen oigha iyteredi. Kitap salasy da (oghan baspa isi, baspahana isi, kitap dýkenderi kiredi) naryqqa kiruge tiyis. Eger biz ýlken qalalarda ýlken kitap dýkenderine kirsek, biz jalpy kitap naryghynyng jýiesizdigin kóremiz: 90% satylatyn kitap - orys tilinde, yaghni, Reseyden әkelingen. Búl ortalyqtarda jana shyqqan qazaq tilindegi kitap tabylmaydy. Jana kitaptar turaly oqyrmandar aqparat almaydy. Búnyng bәri basylymdardyng kelisilmegen qyzmetin, kitap ónimderin satudyng ortalyqtandyrylmaghan jýiesin kórsetedi. Onyng avtory, baspageri, oqyrmany, baylanysy joq ekenin bildiredi.  

Qazaqstan baspalarynda jalpy ishki minez-qúlyq normasy qalyptaspaghan, sondyqtan, ózara mýddeler joq ekeni týsinikti. Beynelep aitqanda, Qazaqstanda kitap naryghynyng orkestri ýlken, biraq, әrbir «aspap» ózinshe oinaydy. Qoghammen baylanys joq, baspa basshylary kitap mәselelerin birlesip talqylamaydy, qogham baspagerlik úiymdardyng qyzmeti turaly aqparat almaydy, barlyq kitap satu nýktelerinde biringhay bagha qaghidasy saqtalmaydy. Ýilesimdi júmystyng bolmauyna baylanysty  baspagerler qúrmettelmeydi jәne avtorlyq qúqyqtar qorghalmaydy.

Qazaqstan baspa isining basty mәselelerining biri - zannamada baspa isine arnalghan arnayy qúqyqtyq oryn joq. Árbir baspager, baspahana, kitap sauda qúqyqtyq mәselelrge tap bolady: shetelden әkelinetin qaghazgha joghary baj salyghy, salyq ligotanyng joqtyghy t.b. Birde-bir baspa búl mәselelerdi jeke sheshe almaydy. Búl mәselelerdi sheshu ýshin birynghay ortalyq әli qúrylghan joq.

Damyghan Evropa elderinde, әriyne kitap salasynda belgili bir mәseleleri bar, biraq, ol memleketterde daghdarystan alystau. Sebebi, olar mәseleni dóngelek ýstelde talqylaydy. Al Qazaqstannyng kitap salasy daghdarystan 30 jyl boyy shygha almay jýr. Respublikamyzda kitap saudasy jelisining bolmauy, «Qazaqkitap» 1560 kitap dýkeni bar infrastrukturadan airyluy (1997-99 jyldary), sonyng saldarynan kitap dýkenderding barlyq audan ortalyqtarynda jәne monoqalalarda joqtyghy, baspagerler kitapty 500-1000 danadan artyq shygharmauy, jazushylardyng әleumettik qorghaluyn qamtamasyz etetin zandardyng bolmauy, baspagerlerge kedendik jәne salyqtyq jenildikter bermeui – osy daghdarystyng kórsetkishi. Sonyng kesirinen oqu sayysy siyaqty is-sharalardy ótkizu bizde mýmkin emes. Kitap dýkender, kitaphanalar, mektepter t.b. mәdeniyet ortalyqtar, búl oqighalargha ýlken kónil audarady jәne jas oqyrmandargha jaqsy mýmkindik beredi. Osy jol jana úrpaqty memleket tilimen baylanystyrady, biraq, qaytalap aitamyz, baspa isi daghdarysta. Ádeby shygharmashylyqpen ainalysatyn adamdardyng әleumettik jaghdayy zanmen rettelmegen. Jazushylardyng jaghdayy, mysaly muzykanttar men suretshilerding jaghdayynan ózgeshe, óitkeni olar mekemelerde tirkelmegen. Biraq búlardy júmyssyz dep aitugha kelmeydi. Kitap jәne media salasynyng mindetteri bilim jәne mәdeniyetti ary qaray jetildiru. Búl sala aqparatty óndeydi jәne taratady, bilim beru jәne oiyn-sauyq kontent óndirushi bolyp tabylady. Onyng maqsaty әr týrli aqparatty oghan qyzyghushylyq tanytqan kópshilikke jetkizu. Nәtiyjesinde, búl sala media-ónimdi óndiru emes, satu esebinen ómir sýredi. Eshkim qoymagha júmys istemeydi.

Búnyng bәrin basqa sózben, orys tilimen, 1997 jyldary 1 jyl boyy sol kezdegi «Aziya-ekonomika y jizni» degen gazette rubrika jýrgizgenmin. Naryq zamanynda avtor men oqyrmannyng arasyndaghy qarym-qatynas qalay jýru kerek?.. Biraq búl oilardy óz paydasyna qaratyp alghan sol kezdegi aqparat jәne mәdeniyet ministri kәzir marqúm Altynbek Sәrsenbaev jәne diyrektor «Qazaqkitap» Qoghabay Sәrsekeev, ol da marqúm.

Jabal Erghaliyev: «Osy 30 jyldyng ishinde korrupsioner boldy, jep qoydy, iship qoydy degen aqyn-jazushylardy estigen de joqpyn, bilmeymin de! Qoghamnyng eng bir taza da adal mýsheleri – osy aqyn jazushylar!» - deydi.

Eng basty egemendigimiz bastalghanda Quanysh Súltanov kommunistik partiyada baspasózdin, radio, televiziyanyng senzura komiytetin basqarghan. Birinshi aqparat ministri bolyp taghayyndalghanda, jekemenshik baspagerlerge, radio-televiziya kompaniyalargha QQS(NDS) salyghyn saldy, al memleketting qolyndaghy «BAQ»-tardan (Búqaralyq aqparat qúraldary) «QQS»-ty alyp tastady. Mamandyghy, jurnalist-redaktor. Qazir de jana meshitti elbasy ashyp jatqanda qasynda jýgirip jýr. Osyndaylardy kórmey jýrgen Jabal Erghaliyevqa tang qalamyn.

Serik Aqsúnqar: «Bir kezdegi Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlyn jamandady, búghan әy deytin әje, qoy deytin qoja bolmady», - deydi. Endigi ýmitimiz – jana, jas ministrde!

Osy bizding ziyaly qauym, jazushy odaghy qúldyq minezden qashan qútylady?

Keshe ghana mәdeniyet ministri Dәuren Abaev Nazarbaevtyng kezinde aqparat ministri bolghan joq pa? Esimizde qalghan isi, dýngirshekterdi (gazetnyy kiosk) barlyq qalarda ýlken kóshelerden alyp tastaghan. Sóitip sóz erkindigining jauy qataryna kirgen joq pa? Sonda qanday ýmit kýtip jatyrmyz, jas ministrden?

Qalu Toqtabulatov, 

zeynetker,búrynghy kitap taratushy, Oral qalasy

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2205
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1034
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1225