(Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» zertteu kitabynan ýzindi)

1931 jyly 15-mamyrda songhy nýktesin qoyghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» atty tarihy zertteuinde S.Múqanov:

«Aqyndyq jaghynan kelgende Maghjan, әriyne, qazaqtyng kýshti aqyndaryna sanalady. Qazaqtyng tilin bayytu retinde, әdebiyetke jana týrler engizu retinde Maghjannyng enbegi kóp. Abaydan keyin til ónegesinde Maghjannan asqan aqyn qazaqta joq... Maghjangha sheyin ótken qazaq aqyndary kóbine óleng ýlgisin kýnshyghys elinen, әsirese, arab, parsydan alatyn. Maghjan orys mektepterinde oqyp, kóbine Europa, onyng ishinde, әsirese, orystyng әdebiyetin tez menshiktendi. Abay qazaq әdebiyetine Europa týrlerin shetpúshpaqtap kirgizse, Maghjan dendep kirgizdi. Europanyng әdebiyet týrlerimen qazaq oqushylary Maghjan arqyly tolyq tanysty... Maghjan ólenderinde syrshyldyq (lirika) jaghy kýshti keledi. Maghjannyng ólenderin oqyp otyrghanda onyng sol ólendi jazyp otyrghan uaqyttaghy jan jýiesining qúbylysy (dushevnoe perejivaniye), ishki sezimning tolqyny kórinip túrady. Maghjan óleninen qúr ghana úiqasqan sózderdi kórmeysin, aqynnyng ishindegi әigileytin ainany kóresin. Syrshyldyq jaghynan Maghjan kóp aqyngha bәige bermeydi»,- dep jazdy.

(Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» zertteu kitabynan ýzindi)

1931 jyly 15-mamyrda songhy nýktesin qoyghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» atty tarihy zertteuinde S.Múqanov:

«Aqyndyq jaghynan kelgende Maghjan, әriyne, qazaqtyng kýshti aqyndaryna sanalady. Qazaqtyng tilin bayytu retinde, әdebiyetke jana týrler engizu retinde Maghjannyng enbegi kóp. Abaydan keyin til ónegesinde Maghjannan asqan aqyn qazaqta joq... Maghjangha sheyin ótken qazaq aqyndary kóbine óleng ýlgisin kýnshyghys elinen, әsirese, arab, parsydan alatyn. Maghjan orys mektepterinde oqyp, kóbine Europa, onyng ishinde, әsirese, orystyng әdebiyetin tez menshiktendi. Abay qazaq әdebiyetine Europa týrlerin shetpúshpaqtap kirgizse, Maghjan dendep kirgizdi. Europanyng әdebiyet týrlerimen qazaq oqushylary Maghjan arqyly tolyq tanysty... Maghjan ólenderinde syrshyldyq (lirika) jaghy kýshti keledi. Maghjannyng ólenderin oqyp otyrghanda onyng sol ólendi jazyp otyrghan uaqyttaghy jan jýiesining qúbylysy (dushevnoe perejivaniye), ishki sezimning tolqyny kórinip túrady. Maghjan óleninen qúr ghana úiqasqan sózderdi kórmeysin, aqynnyng ishindegi әigileytin ainany kóresin. Syrshyldyq jaghynan Maghjan kóp aqyngha bәige bermeydi»,- dep jazdy.

Kenestik iydeologiyanyng tylsym týrmesinde jatyp, atu jazasyna kesilip, odan on jylgha konslagerige jer audarylghan aqynnyng shygharmashylyq jolyna múnday joghary bagha bergen Sәbit Múqanovty Maghjan Júmabaevqa qarsy qoi, ústazymyz Túrsynbek Kәkishúly aitqanday, «tipti úyat» (T.Kәkishúly, K.Ahmet. Sәbit Múqanov, A.Arda. 2005. 161-bet). Ózining azamattyghyn ol Maghjan Kareliyada tútqynda jýrgende dәleldep, 1934 jyly qarashada hat jazyp, onda әdebiyettegi markstik talapty, taptyq kýresti moyyndasa, onda sosializmning adasqan aqyndy keshire alatynyn, osy saparda bir jola tazaryp kelse, jazushylar odaghynyng esigi ashyq ekenin aitqan. Búl jay hat emes, әdeby ortagha resmy shaqyru edi. Aragha arandatqan sóz aralaspau ýshin Sәbit Múqanov búl hatty oryssha jazghan. Maghjangha jәne 1933 jyly 21-aqpanda Múhtargha jazylghan hattyng týpnúsqasyn bizge sekseninshi jyldardyng ayasynda Sәbenning shyraqshysy bop jýrgen tústa pikirles dosym Qúlbek Ergóbek  úsynyp edi.

«Maghjangha - Sәbitten.

Maghjan! Men jaqyn kýnderi sizben birge túrghan Áuelbekov degen jigitpen kezdeysoq kezdesip qaldym, týrmedegi kesimdi uaqytyn bitirip, ýiine qaytyp keledi eken. Eger ol Sizding adresinizdi dúrys berse, onda mening búl hatymdy alasyz. Búghan siz alghashynda tandanyp ta qalarsyz. Ol oryndy da, óitkeni siz ben biz mýddesi mýldem kereghar eki taptyng ókilimiz. Alayda sizding qazirgi jaghdayynyzdy betinizge basa aitqym keletini mynau. Bizding ókimetting jazalau sayasaty adamdy qanaudy maqsat etpeydi, qayta enbek arqyly qayta tәrbiyelenuge mýmkindik beredi.

Siz júmysshy tabynyng aldynda ýlken qatelikter jiberdiniz, onyng iydeyasy men mýddesine qarsy shyqtynyz. Bolishevikter: kerek kezinde kýsh te qoldana alatynyn ýnemi aityp keldi, aityp ta jatyr, biraq búl zorlyq kýsh ózine únamaytynnyng bәrining kózin joya beredi degen sóz emes. Burjuaziya tabymen júmysshy taby tatulaspaydy, ony joyady -  degen bolatyn Leniyn. Alayda keybir túlghalar qaytadan týleui mýmkin. Onday jaghday tarihta birneshe ret qaytalanghan.

Siz, bizding qazirgi sóz ónerimizding úly sheberlerining birisiz. Qazaqtyng jazba әdebiyeti tarihy dәuirlik manyzy bar tuyndylardy dýniyege әkelgen ýsh iri aqyn men jazushyny biledi, olar: feodaldyq әdebiyetting shyny - Abay, burjuaziyalyq әdebiyetting shyny - Siz jәne kenestik әdebiyetting shyny - Sәken. Bizding synymyz múny әldeneshe ret atap ótti.

IYә, Siz, 1928 jyly «Toqsannyng tobyry» men «Tolghau» atty 2 óleng jazdynyz. Búl ólenderinizde kenestik iydeologiyagha qaray qadam basugha tyrysqanynyz bayqalady. Búl shygharmalardyng negizgi qúrylymyn dúrys týsinsem de, keybir jaghymdy tústaryn baghalay almaghanymdy moyyndaugha tiyispin. Biz sizdi sol pikirimizben ýrkitip aldyq pa, әlde basqa sebepteri boldy ma, búl qadamynyzdy odan әri jalghastyra almadynyz.

Burjuaziya tabynyng joyyluy jәne onyng mәdeniyetining kýnining batqanyn biz, kommunister ghana emes, sol taptyng óz ókilderi de moyyndap otyr. Búghan aghylshynnyng burjuaziyashyl jazushysy Uellsting Stalin joldaspen әngimesi mysal bola alady (Búl súhbatty Sizge oqyp shyghudy ótinemin, «Bolisheviyk», № 17, 1934 j.).

Kim de kim talqany shyqqan burjuaziyalyq mәdeniyetti qalpyna keltiruge úmtylyp, ólip bara jatqan tapqa qyzmet etkisi kelse, onda «qúmdy suaryp, egin ekpe» degen qazaq mәtelining kerin qúshady. Sondyqtan da әlemning adal niyetti intelliygentteri proletariattyng ósip kele jatqan mәdeniyetine shúghyl bet búryp, oghan ýles qosugha tilek bildirip otyr. Sóitip adamdar ózderining azamattyq paryzyn ótemek. Óitkeni adamzat qoghamy onyng bir bóligining ekinshi bóligin qanaudan tek proletariat diktaturasy arqyly qútqara alady. Biz, kommunister, olardy qayta tәrbiyeleuge bar kýshimizdi júmsaymyz. Mysaly, Sizding keshegi pikirlesiniz   Múhtar Áuezov býgin ózining qateligin moyyndap, kenestik jolgha týsti jәne ol jazushy kommunistermen birdey partiya men ýkimetting qoldauyna ie bolyp otyr.

Stalin joldas jazushy Uellspen súhbatynda: jekelegen adamdar subiektivti týrde sosializm iydeyasyna qarsy shyqpauy mýmkin, biraq burjuaziyalyq diktaturanyng kýshpen qúlatyluyn moyyndamauy arqyly onyng qorghaushysy bolyp shyghady - degen bolatyn.

Sizding kinәnizge proletariat memleketi qashan keshirim jasaytynyna qaramastan, men sizge bir súraq qoyghym keledi: bolashaqta sizding aqyndyq qalamynyz kimge qyzmet etedi?

Siz maghan jauap beredi dep senemin.

Songhy eki-ýsh jylda men Qyzyl professura institutynyng әdebiyet bóliminde oqydym. Qarashanyng 20-da Almatygha túraqty qyzmet isteuge baramyn. Otbasym әzirshe Moskvada qalady. Olardy alyp ketuge men jeltoqsannyng ayaghynda kelemin.

Sәlemmen - Sәbiyt. 2/-HI.1934 j.»

Mening adresim: Moskva, 21, Ostojkenko, 53, 62-bólme (alpys ekinshi). Múqanov Sәbitke».

«Abai.kz»