Qostanayda alapat órt bolyp, talay ýy otqa oranyp, jýzdegen adam baspanasyz qalyp, zardap shekkendigin qazir dýiim júrt bilip otyr. Preziydentimizding ózi osy jerge arnayy kelip, tilsiz jaudyng qúrbanyna ainalghan jandarmen jýzdesip, olargha jan-jaqty kómek kórsetetindigin aitty.

Qazir órtting beti qaytyp, júrt es jiya bastady. Kemelúlynyng osynda kelgendigi halyqqa janashyr azamat ekendigin aighaqtasa kerek. Alayda mening «әttegene-ay» dep qalatyn, kókeyimnen bir saual ketpeydi. Ol Toqaevtyng múnda arnayy at basyn búrghannan keyin, osy oblysty 7 jyldan astam jeke-dara biylep otyrghan ataqty Arhiymed Múqambetovtyng japadan-jalghyz túratyn, qaladan on shaqyrym jerde ornalasqan júmaqqa bergisiz reziydensiyasyna kirip shyqqany jón edi. Budjetting esebinen tek jambas aqysyna ghana jylyna 50 million tenge bólinetin, al keybir derekterge qaraghanda, (bizde jalpy әkimderding múqtajyna júmsalatyn mol aqsha esh uaqytta ashyq aitylmaydy ghoy) oghan baratyn joldyng jyl on eki ay múntazday tap-taza, әri ainaday jarqyrap, taqtayday týp-týzu bolyp, әkimning janyn jadyratu ýshin ony der kezinde jóndep, kýtip ústaugha anau-mynau emes, attay  400 million tenge esh súrausyz júmsala salatyn, osynau 21 gektar jerdi alyp jatqan alqapqa kirip, órtting týtinen qútylyp, saf taza auasymen tynystaghanda, mýmkin ózin basqasha seziner me edi, kim bilsin?..

Biz jana ghana Arhiymedting jaqsy úiyqtap, jayly túruy ýshin «mәpelegen» reziydensiyasyna 400 million tenge júmsalghandyghyn aittyq. Al, atalmysh órtting shyqqan jeri - jay ghana dýnie emes, memlekettik qoryq sanalatyn «Amanqaraghay orman shaurashylyghy» dep atalatyn mekemening múqtajyna jylyna nebәri 92 million tenge ghana bólinedi eken. Yaghni, reziydensiyany kýtip-baptaugha ketetin aqshadan 4 ese az. Osynday az ghana aqshagha órtting aldyn alyp, sóndiretin asa quatty tehnika týspeytindigi belgili ghoy. Onyng ýstine qoryq sekildi erekshe alqaptyng býlinip ne órtenip ketuine jol bermeytin arnayy mamandardy dayyndap, joghary kәsiby dengeyde ústaugha ketetin shyghyn da bar. Alapat órtting birden eshkimge boy bermey, sonynda 43 myng gektar jerdi qamtuynyng astarynda osynday nemkettilik pen nemqúraydylyq jatpasyna kim kepil? Osyny órtting shyghu sebebining biri esebinde qarastyru da artyq emes sekildi. Qansha degenmen, han sarayynda túratyn adam qarashanyng ýiine de, kýiine de nazar audara qoiy qiyn-au.

Jalpy, biz kezinde memlekettik lauazymdy qyzmettegi Arhiymedting budjet esebinen osynshama shalqyp ómir sýruining qanshalyqty qisyngha sayatyndyghy turaly respublikalyq «Abai.kz» saytynda birneshe ret jazdyq. Alayda oghan mәu dep ýn qatqan eshkim bolmady. Tek maqala avtoryna Arhiymedting jandayshaptary men jaghympazdarynyng tarpa salghany bolmasa.

Mine, endi «Ýndemegen ýidey pәleden qútylady» degen maqaldyng ylghy dúrys bola bermeytindigining kuәsi bolyp otyrmyz. Eger kezinde jogharydaghy biylik basyndaghylar búl faktige nazar audarghanda, jaghday basqasha sipat alar ma edi, kim bilsin?..

Aytpaqshy, anau-mynau emes, úshy-qiyry joq, aumaghy 21 gektar jerge ornalasqan, onyng ýstine jyl boyy osynda qanyrap túratyn demalatyn bólmeleri men basseyinderi bar 11 ghimaratqa ana órtting kesirinen ýi-kýisiz qalyp, mektepter men jataqhanalargha qanghyp ketken jandardy uaqytsha ornalastyru eshkimning oiyna kelmegeni me? Álde múndaghylar Arhiymedti retsiz mazalugha jýrekteri daualamady ma eken? Múny bir deniz.

Ekinshiden, jergilikti biylikting ýlken basshylardyng aldynda jaqsy atty kórinip qalugha tyrysyp, bayaghy sol kózboyaushylyq «dәstýri» taghy da bayqalyp qaldy. Múnda órt әli sóndirilip bitpese de Toqaevtyng aldyna ylghy bir su jana, boyauy әli de keppegen órtti sóndiruge arnalghan tehnikalardyng kórmesin úiymdastyrdy. Bir qyzyghy, osyny tamashalaghan Toqaev ta, tótenshe jaghdaylar ministri Yuriy Iliin de: «Ou, osynsha keremet quatty tehnikalar ana alapat órtti sóndiruge nege júmyldylmaghan? Álde múny tek bizge kórsetu ýshin ústap otyrdyndar ma?» degen saual qoymaghandary qyzyq.

Minekey, búl ayaq astynan ýlken zardaptargha úshyratqan alapat órtting aldyn alugha bolar ma edi degen saualgha ózimizshe jauap izdegen talpynymyz edi. Qalghanyn qúzyretti organdar sheshe jatar degen oidamyz.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz