Senbi, 23 Qarasha 2024
1636 0 pikir 8 Tamyz, 2022 saghat 14:09

Pedagogikanyng balalardyng shygharmashylyghyn damytudaghy róli erekshe

Pedagogikadaghy manyzdy saualdardyng qataryna «Árbir bilim alushyny shygharmashylyqqa qalay ýiretu kerek?»,  «Bala boyyndaghy tua bitken shygharmashylyq әleuetti qalay damytu kerek?» jatady. Biz oqushylarynyng shygharmashylyq qabiletin damytugha baylanysty qoyylghan osy saualdargha jauapty TMD jәne sheteldik zertteushilerding enbekterinen taba alamyz. Endi osylargha birshama toqtalyp óteyik. Balanyng shygharmashylyq qabiletin qaperge aluda Dj. Gilford pen E.P. Torrens konsepsiyasyn keninen qoldanylyp jýr.

Endi atghan eki zertteushining úsynghan konsepsiyalary tónireginde sóz ete keteyik.

Óz kezeginde Dj. Gilford shygharmashylyq belsendilikke týrtki boludyn:

1. Jaghymdy ahualdy qamtamasyz etu. Múghalim tarapynan meyirimdilik, balagha qatysty baghalau men synaudan bas tartu erkin diyvergentti oilaudyng kórinis beruine septesedi.

2. Bala ýshin san aluan jana pәnder men bilim alugha degen qúshtarlyqty qalyptastyru maqsatynda enbek etu.

3. Tóltuma iydeyalary ýshin yntalandyru. Jattyghu men tәjiriybe jasaugha mol mýmkindik beru. Diyvergentik sipattaghy saualdardy sabaq jәne sabaqtan tys uaqytta qoldanu.

4. Shygharmashylyq problemany sheshuge ózi bas bolyp jeke bastyq ýlgi kórsetu.

5. Balalardyng súraq qonggha belsene aralasuyna mýmkindik jasau siyaqty tómendegidey әdisterin úsynady.

Osy orayda E.P. Torrens kreativtik damugha septesetin psihologiyalyq jaghdaylardy anyqtady. Atap aitsaq:

–  balanyng shygharmashylyq sheshimge baghdar ústanuy;

–  bala bastamasyna qatysty kedergining alynyp tastaluy;

–  mektep pen ýidegi týrli shygharmashylyq ónimderge yntalandyrudyng jasaluy;

–  oiyn jәne zattardy is-әreketterinde paydalanugha mýmkindikting berilui;

–  balany sanaly týrde shygharmashylyq belgi-nashan qúndylyqtaryn úghynugha tәriybeleu;

–  balany manayynda oryn alyp jatqan qúbylystargha zer sala biluge tәriybeleu.

Teoriyalyq jәne pedagogikalyq praktikadaghy zertteuler deni sau adamdardyng barshasyn, әsirese balalardy erte bastan shygharmashylyqqa ýiretuge bolatynyn kórsetedi.  Belgili pedagog, tәjirbiyeli ghalym I.Ya. Lerner búl jayynda dәiekti derekter keltiredi. Óte jii sabaqqa ýlgerim nashar oqushylar shygharmashylyq oilaudy mengerip, sonyng arqasynda bilim aluda tabystargha qol jetkizedi. Biraq búl ýshin olardy ghylymy jәne qoldanbaly shygharmashylyqtyng týp negizderi boyynsha standartty emes, oilaudyng amal-tәsilderin ýiretu kerek.

Demek, balalardyng shygharmashylyq qabiletin damytugha baghdar ústanghan bilim beru prosesi bilim alushylardyng jana oilau amal-tәsilderin jәne oqu-shygharmashylyq is-әreketterining tәjiriybesin mengeruin qamtamsyz etuge tiyis.  Sonymen, negizgi oqu-shygharmashylyq is-әreketterining tәjiriybesi bilim beru prosesinde qalyptasyp,  bilim alushynyng standartty emes  oilauyn damytugha baghdar ústandy.  Oghan mynalar jatady:

1. Óz betimen bilim men daghdysyn jana jaghdaygha auystyrudy jýzege asyra bilu.

2. Standart jaghdayda jana problemany anghara alu.

3. Obektining tútasqan qúrylymyn tany bilu.

4. Obektining jana funksiyasyn kóre alu.

5. Problemany sheshu kezinde jobalau men balamalylyqty saralay bilu.

6. Jana problemany sheshu kezindebúrynnan belgili is-әreket týrlerin aralastyru men qayyra týzu.

Pedagogikalyq is-tәjiriybe kórsetip otyrghanynday, oqu sabaqtaryndaghy shygharmashylyq degenimiz әldebir jekelgen «shygharmashylyqpen» júmys isteytin pedagogqa qana tәn әldeqanday tóltumalyq emes, kerisinshe, shәkirtterin standartty emes ómirlik jaghdaylargha bilimderin paydalana biluge ýiretudegi kәsiby bilikti ústazdyng mindetti is-әreketi bolyp tabylady.  Túlghalyq baghdar ústanudyng is-әrekettik basymdyghy pedagogtan ayaq astynan tuyndaghan jaghdaylargha qatysty tәjiriybe jýzinde qoldana bilushilikti talap etip, osy jolda oqushygha bilimdi mengertuding ónimdi bilim berushi tehnologiyalaryn tabudy mindetteydi.

Bilim berude balalargha shygharmashylyq qabiletti jәne standartty emes oilaudy damytugha baghdar ústanghan oqu-shygharmashylyq is-әreketti  úiymdastyrudaghy qajetti jaghday retinde bilim beru memkemelerindegi oqu-tәrbie berudi damytushy orta tanylady. Biz sóz etken oqu-tәrbie berushy orta әrbir shәkirtting shygharmashylyq әleuetin damytugha baghdar ústanady.

Shygharmashylyq qabiletti damytu bilim beru is-әreketining evristikalyq әdisine yqpal etedi. Búl yqpal etudi pedagogikalyq basqaru men túlghalyq ózdik basqarudyng zandylyqtary men prinsipteri eskerilip jobalanghan bilim alushylar әreketindegi shygharmashylyq   mindetti sheshu maqsatyndaghy týisiktik is-әreketti damytu  pedagogtyng is-әrekettin  (ústazdyq bilim berudin) jәne oqushynyng is-әreketinin  (bilim alu әdisinin)evristikalyq erjesining jýiesi dep ataydy.

Evristikalyq әdis degenimiz – búl  tanymdyq mindetti sheshudegi oqu materialyn dayyndau men әngimelesu jýrgizuding túraqty erejesindegi bilim beruding sharttastyq prinsiypining jýiesi.

Evristikalyq әdis qarama-qarsy sipattaghy jana materialdy nemese búrynghy alghan bilimin búryn eshqashan bilmegenin jana is-әreketterding amal-tәsilderi arqyly óz betimen ýgeruge talpynghan shaqta qoldanylady.

Biz sóz etken evristikalyq әdis oqushylardyng shygharmashylyq әleuetin arttyrady. Arttyryp qana qoymay, mektepe oqushylary alghan bilim ónimi odan ary óristep, janasha sipat alady.

Osylaysha, orta jәne bastauysh bilim beretin mektepte beriletin qosymsha bilim beru balanyng shygharmashylyq jәne arnayy qabiletining ekinshi tynysyn ashyp, ony bolashaqtaghy ómirinde óz betimen qoldana biluge ýiretedi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407