DEPUTATTAR MEN ANA TILIN TEPKEN «TEPUTATTAR»

JÁNE

«JEPUTATTAR» HAQYNDA

 

«Teputat» pen «jeputattyn» qazir aiqyn narqy da,

Endeshe sәl ýnilelik deputattar parqyna:

Ana tilin sýimeytindi kim deputat saylaghan?

Últqa basyn iymeytindi kim deputat saylaghan?

Shyn deputat bola ala ma tilin tepken «teputat»?

Sol «teputat» atanghannyng nege kóbi «jeputat»?

 

Reseyde basqa últtar orys tilin bilmese,

Memlekettik tilding mәnin nazaryna ilmese,

Túrsadaghy ghylym, kәsip biyiginde saty bop,

Reseyding azamaty atanugha haqy joq!

 

Bizde nege memlekettik tilding tittey qúny joq.

Estilmeydi ol býkil elding jәne últtyng ýni bop.

Kerisinshe, últyn, tilin mensinbese kim de kim,

Sol bastyq bop jýrgizedi óz mәngýrttik mindetin.

Ári olardyng úl-qyzdary basqa tilde bilim ap,

Memlekettik tilge, ruhqa yqylasy qúrymaq.

Astanalyq jas qazaqtyng qyryq jeti payyzy,

Tek oryssha mektepte oqyp, qanyp jýr me aiyzy?

Qanshasy onyng erteng ózin deputat dep úghady?

Últyn teber «teputattar» tek solardan shyghady.

Bolashaqta olar sózsiz últsyzdyqty baq sanar,

Ákesi «anau» bolghandyqtan «jeputat» ta naq solar!

 

Shyn deputat biren-saran...

DEPUTATTAR MEN ANA TILIN TEPKEN «TEPUTATTAR»

JÁNE

«JEPUTATTAR» HAQYNDA

 

«Teputat» pen «jeputattyn» qazir aiqyn narqy da,

Endeshe sәl ýnilelik deputattar parqyna:

Ana tilin sýimeytindi kim deputat saylaghan?

Últqa basyn iymeytindi kim deputat saylaghan?

Shyn deputat bola ala ma tilin tepken «teputat»?

Sol «teputat» atanghannyng nege kóbi «jeputat»?

 

Reseyde basqa últtar orys tilin bilmese,

Memlekettik tilding mәnin nazaryna ilmese,

Túrsadaghy ghylym, kәsip biyiginde saty bop,

Reseyding azamaty atanugha haqy joq!

 

Bizde nege memlekettik tilding tittey qúny joq.

Estilmeydi ol býkil elding jәne últtyng ýni bop.

Kerisinshe, últyn, tilin mensinbese kim de kim,

Sol bastyq bop jýrgizedi óz mәngýrttik mindetin.

Ári olardyng úl-qyzdary basqa tilde bilim ap,

Memlekettik tilge, ruhqa yqylasy qúrymaq.

Astanalyq jas qazaqtyng qyryq jeti payyzy,

Tek oryssha mektepte oqyp, qanyp jýr me aiyzy?

Qanshasy onyng erteng ózin deputat dep úghady?

Últyn teber «teputattar» tek solardan shyghady.

Bolashaqta olar sózsiz últsyzdyqty baq sanar,

Ákesi «anau» bolghandyqtan «jeputat» ta naq solar!

 

Shyn deputat biren-saran...

eldik mýdde sonynda.

El sonynda jýrgenderding eshtene joq qolynda.

Al әzirge angharmaytyn baqytyn da, soryn da,

«Jeputat» pen «teputattar» eng qúrmetti orynda...

Nemen bitpek búl ruhsyz auytqudyng ayaghy?..

.............................................................................

Qatal uaqyt erteng bәrin óz ornyna qoyady.

 

 

 

QAZAQSTAN JAZUShYLAR ODAGhYNA TILEK

 

IYә, jeti jýz jetpis jeti mýshesi bar Jazushylar Odaghy,

Atanyp jýr songhy kezde Qazaqstan Tozushylar Odaghy,

Óz uәdesin bes shaqyrym sozushylar Odaghy,

Condyqtan da bola almay jýr Ruhany Ozushylar Odaghy.

Biraq boldy júrt synyna Tózushiler Odaghy,

Jәne últtyq mýddelerden Bezushiler Odaghy...

Mine, osy oilar keudemizge dara súraq qadady.

 

Sonsha adamnyng tek jeteui jalyn qosyp jasyngha,

Bizben birge,

yaghni, eldik, últtyq mýdde qasynda.

Eger, eger, janymyzda jýrse olardyng jetpisi,

Ruhqa qysym jasar shaqta,

Til mereyin basar shaqta,

Eles berip birlesken kýsh, toghysqan oy tepkisi,

Biylik, bәlkim, seskener me ed diril qaghyp «kepkisi»?

 

Jaghympazdar algha shyqty on nemese ýsh betti,

Jalghyz betti shynshyl jannan búl zamanda kýsh ketti.

Sóilese de basshysy mýldem tasyp,

Ylghy ruhtan, tilden qashyp,

Shyn otauyn qayda salmaq, qayda barmaq búl Odaq?

«Tufly jalau» isinde de tu biyikte túr Odaq...

.............................................................................

Ghúmyrynan ot ketpegey,

Bolashaqta bop ketpegey,

Qúldyq taghdyr jeteginde sanasy ólgen qúl Odaq!

 

 

QONAEVTYNG DARA MAHABBATY

JÁNE

SEZIM, SANA BIYIKTIGI TURALY TOLGhANYS

 

Jengeniz Zuhra qaytys bolghaly beri Sizding «Júbaylar bar әngimesi tausylghan, Al, mahabbat tausylmaytyn әngime!» degen eki jol óleniniz esime jii oralatyn boldy... Kezinde osy óleninizding tónireginde Zuhra ekeumiz úzaq әngime órbitkenbiz... Tipti Sizding Qorlan syilaghan jýzikti 51 jyl boyy qolyna taghyp kelip, o dýniyege de ózimen birge әketken Estay aqyn turaly jyrynyzdy da ol teledidar arqyly berilgen keshinizden úghyp, maghan tandana aityp bergen edi...

...Zuhra jengenizding býkil ómiri izdenispen ótti dep aita alamyn. Mysaly, ol dýniyege mýlde qyzyqpaytyn. Búl jaghynan da ekeumizding aramyzda erekshe úqsastyq boy kórsetti.

Sizge taghy bir syrymdy ashayyn. Zuhramen jarty ghasyrdan astam júbaylyq ghúmyr keshsek te aramyzda bala bolmady. Taghdyrdyng búl tәlkegi janymyzgha qatty batqanyn da jasyrmaymyn. Birde, әuletimizding aqylman qariyalary jinalyp: «Dimash, kelinning erekshe jaqsy adam ekenin bilemiz. Ata dәstýrge jýginsek, ózing siyaqty atpal azamattan úrpaq alyp qalmau - eldigimizge syn. Tipti, Múhammed Payghambar da osy salada ýlgi kórsetpedi me? Bәlkim, búghan kelin de qarsy bolmas!» - dedi. Ras, Zuhra da qariyalardyng úsynysyn qoldady. Ózim kónbedim. Sebebi, men ýshin Zuhra siyaqty әiel jalghanda bireu ghana. Sondyqtan onyng maghan degen sheksiz mahabbatyna kólenke týsirgennen góri, taghdyrdyng peshenemizge jazghanyna moyyn úsynudy әldeqayda jenil sanadym.

(«Qonaevpen syrlasu» atty kitaptan)

 

 

«Ómir ruhsyz shalqymasyn,

Pendelikke uaqyt aitar ókimin.

Men Zuhramen jarty ghasyr

Jәne alty ay eki kýn,

Birge ghúmyr keshippin.

Nege qazir múng torlap túr kózimdi?

Úqtym odan jan adamnan úghynbaghan sezimdi.

Taghdyr jazghan nesip búl.

Eshkimnen de estimegen inkәr, asyl sózimdi

Tek Zuhradan esittim.

Endi býgin sol kýnderden qaldy ne?

«Júbaylar bar әngimesi tausylghan,

Al mahabbat tausylmaytyn әngime!»

Osy qos jol jyrynyzdyng maghynasy jóninde,

Senim jalghap senimge,

Oy men sana birlestigin negizge ap,

Jarysqanday egiz sezim, egiz baq,

Jazdyng әsem, aishuaqty keshinde,

Bir týn boyy oy tolghasqan sәtterimiz esimde.

O, keremet, aramyzda bir tausylmay әngime,

Jalghyz túlpar syrlasym bop, qalyp qoydy ol mәngige! -

Dep syr shertti birde maghan Dinmúhamed Qonaev,

Óz jaryna degen dara saghynyshy molayyp.

 

«Mahabbat ol - eki adamnyng sezim, payym biyigine shyghuy,

Sol biyikte túryp jәne birin-biri úghuy.

Túla boyy izgilikten órilgen,

Bolmysyma shetsiz-sheksiz berilgen,

Jaratylghan adam edi ol mening ghana baghyma!»

Dep Diymekeng janaryna jas ýiirdi taghy da.

 

Keyde múnsyz tózimdi de,

Sholaq, qyzba sezimdi de,

Mahabbat dep madaqtaymyz, jәne soghan senemiz.

Toygha úlasqan ýilenuding bәrin de,

Júbaylyqqa ýirenuding bәrin de,

Naghyz egiz mahabbatpen shatastyryp kelemiz.

Solay ghúmyr keshken talay әjemiz ben atamyz.

Tipti úrpaq órbitudi mahabbat dep jatamyz...

 

Zor aqyrghan dauysymen selt etkizer dalany,

Esekter de sýp-sýikimdi qodyq tua alady.

Ár jyl sayyn birneshe laq tudyrady tekeler,

Teke sezim qanday jeke sezimmenen óteler?

Biyik sana joq jerdegi isting bәri doghal ghoy.

Ári olardy mahabbatpen shatastyru obal ghoy.

IYә, mahabbat nege jii ainalady eleske,

Talpynghannyng bәri nege shygha almaydy beleske?

Shyn mahabbat eki dara, eki inkәr jýrektin,

Shyrqau sana biyiginde jolyghuy emes pe?!

Shyrqau sana biyiginde jan shyndyghy qalbyrap,

Tenin tappay, jalghyz jýrgen túlghalar da bar biraq...

 

Ózge tirlik, negizinen, bos elikteu, alqynys,

Birin-biri qoldau, aldau, izdenis pen talpynys.

Saghym qosyp saghymgha,

Ruh danqynyng qúldyraghan shaghynda,

Qaysar, shynshyl talpynystyng ózi, әriyne, jarqyn is.

Mahabbatty maqsat tútu - adamy ór saltymyz,

Onsyz bizder jay pendemiz, mýgedekpiz, jartymyz.

Mahabbat ol - milliondardyng armanynyng alany,

Árkim oghan óz namysyn, óz taghdyryn salady.

Kóp adamnyng ýmitteri, talghamdary jaraly,

Sezim, sana shyndaryna kim sharyqtay alady?..

..............................................................................

«Mahabbat tek dara, úly adamdarda bolady»,

Degen senim mәngilikke ózgerissiz qalady...

«Abai.kz»