Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Alashorda 4788 5 pikir 14 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:38

Ahmet Baytúrsynúlynyng tarihy beynejazbasy

AHMET BAYTÚRSYNÚLYNYNG TARIHY BEYNEJAZBASY JÁNE KÓZAYYM BEYNESURETTER

Alashtanudyng ózegi, irgeli salasy – ahmettanu – qúpiyasy kóp, qatpary qalyn, qajyrly enbekpen sonyna týsip, iz qualap baryp arshyp almasan, aldyrmaytyn túlghatanudyng iri salasy. Osy salany ghylymy izdenisterine arqau etkenderding biri biz de edik. Sәtin salyp, әr izdenisimiz nәtiyjesiz bolghan emes.

Ár nәtiyjeli enbekting artynda iygi bastamalar túrady. Áueli qazirgi qazaq ghylymyn úiymdastyrudaghy keybir ong sheshimderding nәtiyjelerin de aita ketu kerek: 2021 jyly QR BGhM Ghylym komiyteti ghylymy dәrejesi bar jas ghalymdardyng iydeyalaryn qoldau, jýzege asyru ýshin 2022-2024 jyldargha arnalghan ghylymy konkurs jariyalaghany belgili. Sol konkursqa úsynylghan «Ahmet Baytúrsynúlynyng jazu reformasy: teoriyasy men tәjiriybesi» taqyrybyndaghy jobamyz maqúldanghan 25 jobanyng biri retinde  osy jyldyng may aiynan bastap qarjylandyryldy. Áueli osy dúrys bastama ýshin Ministrlik pen Ghylym komiytetine zor alghys aitamyz.

Búl joba boyynsha jaqynda, 21-29 tamyz aralyghynda Ázerbayjannyng Baku qalasyna ghylymy issapargha úiymdastyrylyp, ondaghy múraghattardan 1926 jylghy Býkilodaqtyq 1-týrkologiyalyq sezding qújattary men suretterin jәne viydeo, audiojazbalaryn izdestirdik. Nәtiyjesinde Sezding qazaq ghylymyna beymәlim keybir qújattary men suretteri, oghan qatysqan qayratkerler turaly jan-jaqty mәlimetter jәne Ahmet Baytúrsynúly qysqa beynekadrda 7 ret kórinetin beynejazbasy tabyldy. Osy beynejazbany izdeu, tabu barysy ózinshe qyzyq, beynejazba kadrlarynda kónil audaratyn mәseleler kóp, bolashaqqa da súraqtar qaldyryp otyrghandyqtan, búl kólemdi maqalagha arqau bolyp túr.

Issapar bir aptagha josparlanghanymen, arhivte júmys isteu mýmkindigi tek 5 kýn bolghandyqtan, issapargha shyghudan bir aiday búryn Internet arqyly Ázerbayjandyq derekter bazasynan qanday múraghattar baryn múqiyat qaradyq. Aqyry әzerbayjandyq kóptegen múraghattardyng ishinen 4 múraghatqa barugha sheshim qabyldap, olargha 10 kýn búryn Institut atynan hat jiberdik. Birneshe kýnnen keyin Ázerbayjan Respublikasy Últtyq arhiv basqarmasynyng diyrektory Rasulov Asker myrzadan (Rəsulov Əsgər Adiloğlu) «Múraghattarda júmys isteuge bolatyny, jan-jaqty qoldau kórsetetini» turaly hat aldyq. Múraghat basshylary men qorlary, júmys grafiygi turaly aqparattarmen tolyq tanysyp, Instituttyng jas mamany Árlen Seytbatqal ekeumiz Bakuge tynghylyqty dayyndyqpen attandyq.

Shyndyghynda Bakuge barudaghy basty maqsatymyz – Ahmet Baytúrsynúlynyng óz dauysyn (tiri dauysyn) tabu bolatyn. Qanshama jyldan beri oida jýrse de, Baku – ayaq jetpey jýrgen qala edi, bara qalsaq, izdegenimizdi tabatynymyzgha tym senimdi boldyq. Sebebi birshama jyl búryn Ázerbayjandyq YouTube kanaldarynda Sezding 6-7 minuttyq búlynghyr birneshe beynejazbasy taraghan. Sodan atalmysh Sezd beynekadrgha týsirilgenin biletinbiz. Sezding 416 bettik stenografiyalyq materialy da belgili jәne onda Sezding audiojazbasy bar degen oigha jeteleytin birneshe sebepter bar edi. Mysaly, stenografiyalyq esepte bayandamashylardyng bayandamasy barynsha dәldikpen hatqa týsirilgen jәne qatysushylardyng bayandalghan mәselege qatysty týrli emosiyalary (qol shapalaqtau, narazy bolu t.b.) da berilip otyrghan. Múnyng syrtynda beynejazbasy týsirilgen jerde audiojazbasy da bolugha tiyis degen intuisiyalyq boljam da boldy.

Ázerbayjandyq YouTube kanaldaryna kólemi azaytylyp nemese fotoplyonkanyng erterekte beynejazbagha audarylghan eski núsqasy jýktelgendikten, tym sapasyz, beynekadrlar anyq kórinbeydi jәne tolyq núsqasy emes. Sondyqtan key zertteushiler Sezd beynejazbasynda ataqty Ismail sarayynan shyghyp kele jatqan túrpaty, әlpeti úqsas bir-eki adamdy Ahmet Baytúrsynúly dep aghat jariyalap ýlgergen. Biraq múnyng aghat ekeni de keyin naqty anyqtalghan. Biz tapqan beynejazbada ol adamdardyng Ahmet Baytúrsynúly emes ekeni anyq kórinedi (1-suretke qaranyz) jәne ghalymnyng beynesi basqa tústa kýmәnsiz anyq tanylady.

(1-suret. Ahmet Baytúrsynúly dep aghat tanylghan ghalymdary)

Týpnúsqa beynejazba Ázerbayjan Respublikasynyng Últtyq arhiv basqarmasynda ornalasqan Kino foto-qújat arhiyvinen tabyldy, biraq dybyssyz. Óitkeni sol zamanda kinokadr men dybys bir qúrylghygha biriktirilmegen, tipti dybys jazudyng ózi kýrdeli júmys bolghan. Beynejazbanyng әr kezende fotoplyonkadan kóshirilgen 3 núsqasy saqtalghan. Ýsheuining sapasy ýsh týrli, biraq bәri bir beynejazba:  ekranda bireui sarghyshtau bolyp kórinedi (08.05 minut, fayl kólemi – 1,4 Gb), ekinshisi qaraltqym (07.54 minut, fayl kólemi – 10,2 Gb), al ýshinshisi – aqshyldau, eng anyq kórinetin núsqa (07.50 minut, fayl kólemi – 10,1 Gb).

Arhiv qyzmetkerlerining jyly qabyldauy men bauyrlas qazaq últyna, Qazaqstangha degen qúrmetining arqasynda  biz beynetaspa saqtalatyn qoymanyng ózine kiruge mýmkindik aldyq. Qoymadaghy sóreden Sezd viydeoplyonkasyn alyp tanystyq. Sary týsti dóngelek qalbyrgha salynghan viydeoplyonka syrtyna «SP26 – P950» degen belgi qoyylghan, viydeoplyonkanyng jalpy úzyndyghy «224 m» dep kórsetilgen jәne qorabynyng qyrynda «1» degen jazu bar.

(2, 3-suretter)

Múny kórgennen keyin Sezd beynekadrynyng búl birinshi bólimi emes pe eken, jalghasy, ekinshi, ýshinshi bólimderi bar shyghar, mýmkin osynshama úzyn viydeoplyonka tolyq kóshirilmegen bolar degen zertteushige tәn boljamdar, kýdikti oilar tuynday bastady. Degenmen, qordyng jauapty qyzmetkerinen «Búl birinshi bólimi siyaqty, múnyng jalghasy, ekinshi, ýshinshi plyonkalary bar ma?» dep súraghanymda, «Joq, osy bireu ghana» degen jauap aldym. Búl jauaptan keyin kinoplyonka sóresinen kelesi bólimderin qarau ynghaysyz bolatyndyqtan, jauapty qanaghat túttyq. Búl qazirge deyin mendegi sheshimin tappaghan júmbaq  oydyng bireui bolyp qaldy. Sezd plyonkasy qoyylghan sórening astynghy qatarlarynda múnyng ekinshi, ýshinshi bólimderi túrghanday-aq sezile beredi.

Qoymadan shyqqannan keyin viydeotehnikalar ornalasqan arnayy bólmede kinoplyonkanyng viydeogha ainaldyrylghan týpnúsqasyn kórdik. Jauapty mamannyng kompiuterinde 3 fayl dayyndalyp qoyylypty. Sol kompiuterge meni otyrghyzdy da, Qor basshysy qasymda túryp ýsh fayldyng birinshi túrghanyn ashyp, beynejazbany tolyq kórsetti. Búl ekranda sarghyshtau kórinetin (uaqyty 8 minut 5 sekund, kólemi 1,4 Gb) sapasy eng tómendeu beynejazba bolatyn. Osynyng ózinen Ahmet Baytúrsynúly birneshe jerde anyq kórindi. Qatty quandyq. Beynejazba ayaqtalghan boyda, úyattau bolsa da, óz betimmen ekinshi fayldy ashyp qaldym. Onda alghashynda Sezge qatysy joq kadrlar kórine bastady. Ár jerinen jyljytyp qaraghanymda, orta túsynan Sezd kadrlary kórindi. Sosyn Sezd kadrlarynyng bastalatyn jerin tauyp, sonyna deyin qaradyq. Búl aldynghy núsqamen birdey, biraq odan әldeqayda anyq eken (uaqyty 7 minut 50 sekund, kólemi 1,4 Gb). Sosyn ýshinshisi fayldy da ózim ashyp, jyldamdatyp әr jerinen aqtara bastadym. Búl viydeofayldan da Sezd kadrlary tabyldy. Búl bәrinen anyq núsqasy bolatyn (uaqyty 7 minut 50 sekund, kólemi 1,4 Gb). Aldynghy eki núsqasynda bayqalmaghan Ahmet Baytúrsynúlynyng beyneleri búl núsqada anyq kórindi. Ár neni artyqsha súrap, ynghaysyz bolmas ýshin osymen toqtadyq ta, osy beynejazbalardy berudi súradyq.

Sol kýni beynejazbany birden ala almadyq, Arhivting ishki tәrtibi bar eken, qazir kóshirip alu kóp uaqytty almasa da, kelesi kýni beriletinin aitty. Sodan song suretter katalogyn  qarap, Ahmet Baytúrsynúlynyng suretterin tappadyq. Múraghat qorynda tek Sezd beynejazbasynan skrinshot jasalghan suretteri ghana bar eken (4, 5-suretter).

(4, 5-suretter)

Eshtene tappaghan son, Elden dayyndap kelgen, osydan ýsh-tórt jyl búryn әzerbayjandyq sayttardan óz betimmen tapqan (http://photoirs.musigi-dunya.az/elm/agazade_f.html) Ahmet Baytúrsynúly suretteri men Sezd suretterin kórsetip, múnyng týpnúsqasyn qaydan tabugha bolatynyn súradym. Múraghat qyzmetkerleri biraz izdestire kelip, bizdi, biz barudy josparlamaghan «Ázerbayjan Respublikasynyng Ádebiyet jәne óner múraghatyna» apardy. Sol múraghattan Sәmed Aghamalyúly (Səməd Ağa Ağamalıoğlu), Bekir Chobanzade (Bekir Çoban-zade), Farhad Aghzadә (Fərhad Rəhimğlu Ağazadə), Ály Nizamy (Əli Nəzmi), Ály Húseynzadә (Ali bey Huseynzade), Ruhulla Ahundov (Ruhulla Ahundov), Habib Gabiyev (Həbib Cəbiyev) t.b. Ázerbayjan qayratkerlerining qorlarynda saqtalghan isterge tapsyrys berdik. Olar qújattardy aldyn ala dayyndap qoyghan eken. Osy túlghalardyng ishinde Ázerbayjannyng ghylym qayratkeri, latyngrafikaly jana әzerbayjan әlipbiyining teoriyalyq mәselelerin dayyndaugha atsalysqan Farhad Aghzadәning qorynan búghan deyin zertteushilerge belgili de jәne eng manyzdysy – birneshe belgisiz týpnúsqa suretter tabyldy (6, 7-suretter). Biraq búlar da beynejazbalarmen qosa, kelesi kýni  ghana qolymyzgha beriletin boldy. Osy oljamen issapardyng alghashqy kýnin ayaqtap, múraghattan quanyp shyqtyq.

(6, 7-suretter)

Sol kýni qonaqýige kelgen boyda Internetten mәlimetter izdep, eski kinoqúrylghylar men kinoplyonkalardyng tarihyn, olardyng júmys isteu mehanizmderin zerdeley bastadym. Orys jәne aghylshyntildi derekterden búl turaly birshama aqparattargha qanyqtym. Negizgi maqsatym 224 metr kinoplyonka nebәri 8.05 minut bolatyn-bolmaytynyna kóz jetkizu edi. Internet aqparattarynan plyonka qalay beynejazbagha ainalatyny, 1926 jyldary shamasynda qanday kinoqúrylghylar bolghany turaly birshama aqparattar aldym.

Kelesi kýni múraghatqa beynejazbalardy alugha barghanda, osy aqparattar turaly aityp, osynday qúrylghylar bar-joghyn, fotoplyonkany týpnúsqadan kóruge bolatyn-bolmaytynyn súradyq. Biraq múraghat qyzmetkerleri onday kóne qúrylghylar joq ekenin aitty. Sodan son, kinoplyonkany týpnúsqadan kóruding mýmkindigi joq-au dep týidik te, jospardaghy kelesi múraghattargha barudy úighardyq. Bir kýn kýtken CD disk de qolymyzgha tiydi. Alghan qújattarymyzdyng dúrystyghyn tekserip kórgenimde, diskige jazylghany ekranda sarghyshtau kórinetin eng nashar beynejazba núsqasy eken. Birden keshe ózimiz kórgen ózge eki núsqa joq ekenin aityp edim, «bәri birdey emes pe» dedi. Biz ózge eki  núsqanyng sapasy búdan jaqsy ekenin aityp, sony da berudi ótindik. Múraghat qyzmetkerleri, olay bolsa, býgingidey taghy dayyndap qoyyp, kelesi kýni beriletinin aitty.

Beynejazba tabylghannan keyin, týs aua, onyng basqa núsqasyn jәne dybystyq jazbasyn da tauyp qalarmyz degen ýmitpen әueli Ázerbayjan Respublikasynyng Memlekettik múraghatyna bardyq, biraq onda joq bolyp shyqty. Degenmen, arhiv qorynan osy Sezding shaqyryluyna negiz bolghan professor A.N. Samoylovichting 1924 jyly 21 martta Leningradta jasalghan bayandamasy tabyldy. Búdan ózge Ázerbayjan Jana әlipby komiytetining qúryluyna, olardyng júmysyna qatysty birneshe qújattargha qol jetkizdik. Búdan son, taghy da sol dybystyq jazbadan ýmittenip, Ázerbayjan Respublikasynyng Memlekettik dybystyq jazbalar múraghatyna bardyq, biraq mekeme basshysy Sezding dybystyq jazbasy joq ekenin aitty. Senbey túrghanday bolmas ýshin búl jauaptan song arhiv katalogyn óz betimizben qarap kóru turaly ótinish aita almay, múraghattan jyldam qayttyq. Osymen beynejazbanyng basqa núsqasy men dybystyq jazbasyn tabu turaly ýmitimiz ýzilgendey boldy. Bir jaghy joq ekenine nanghanday, kózimiz jetkendey boldy. 23-tamyz osymen ayaqtaldy.

24-tamyz týsten búryn beynejazbanyng ózge eki núsqasyn alugha múraghatqa keldik. Biraq múraghat qyzmetkerleri bir viydeofaylda birneshe beynekadrlar biriktirilgendikten jәne kólemi tym ýlken, 1-1,5 saghatqa sozylatyndyqtan, dayyndap qoya almaghanyn, tipti ony beruge bolmaytynyn aitty. Biz viydeofayldaghy tek Sezding beynekadryn ghana qiyp beruin súradyq. Biz ýshin óte manyzdy ekenin sezingen boluy kerek, búl núsqalardy da beruge kelisti. Aqyry alghash kelgen kýni beynejazba kórgen kabiynetten beynejazbalardy týgel aldyq.

Biz sol kýni kýtpegen jerden viydeoplyonkany týpnúsqadan kóruge mýmkindik aldyq. Viydeofayldyng kerek jerin qiyp bergen mamangha derekterin aldyn ala dayyndap alghan HH ghasyr basyndaghy eski kinoqúrylghylardy YouTube arqyly kórsetkenimde, múnday eski apparattar joq ekenin, biraq viydeoplyonkany kóretin basqa qúrylghy bar ekenin aitty jәne bizge ony kórsetti. Alghash kelgen kýni búl maman joq edi, enbek demalysynan kelmegen. Ol bizding osy qúrylghy arqyly kóruge qatty yntaly ekenimizdi bayqaghan boluy kerek, viydeoplyonkany birden kórsete alatynyn aitty. Osylaysha kóne kinoplyonkany týpnúsqadan eki týrli viydeoqúrylghy arqyly kórdik (8, 9-suretter). Osy mamannan bildik, sóitsek sol kezdegi kinoplyonkagha 1 sekundta 24 kadr týsirilgen eken. Sodan keyin ghana viydeoplyonkanyng úzyndyghy 224 metr bolsa da, onyng nebәri 8 minuttyq ekenine, tolyghymen viydeofaylgha ainaldyrylghanyna kóz jetkizdik, kónildegi bir kýmәn týiinshek tarqaghanday boldy.

(8, 9-suretter)

Beynejazbanyng 3 núsqasyn tolyq alghannan keyin jayghasqan qonaqýide beynejazbany san ret qaytalap kórumen boldyq. Óitkeni beynejazbalar birshama anyqtau bolghandyqtan, qanday da manyzdy derekti jiberip almau ýshin ondaghy әr nәrsege nazar audaru qajet edi. Ásirese Sezd qatysushylarynyng týr-túlghasy, onda qoldanylghan tehnikalar manyzdy. Qazirshe Sezge qatysqan 70-qe juyq adamnyng týrli derekteri men ómirbayanyn, 30-dan astam asa iri túlghalardyng beynejazbadaghy týr-túlghasyn anyqtap otyrmyz. Búghan qosa, eng manyzdysy, Sezd 3 jerden kinokadrgha týsirilgen. Bizge belgilisi tek osynyng bireui ghana, qolymyzdaghy jәdiger. Al onyng qalghan ekeui prezidiumnyng qaq aldynan, óte jaqynnan týsirilgen. Demek, qalghan eki núsqadaghy beynejazbalar óte anyq ta qanyq boluy sózsiz.  Múny tabu, Ahmet Baytúrsynúly men basqa da Alash arystarynyng aiqyn beynelerimen qauyshu  –  aldaghy ýlken mindetterding biri.

Múny biz Sezd beynejazbasyn ýnile zerdelep, týrli-týrli tehnikalyq qúrylghylardy bayqaghannan keyin aityp otyrmyz.  Kinohronika týsiru barysynda jaryqtandyru apparattarynyng eki qabyrghada ornalasqany jәne olarda suretke týsiru kezinde kóterip jýrgeni bayqalady. Sonday-aq zaldyng sol jaq aldynghy jaghynda eki belgisiz qúrylghy túr. Múnyng kishkene sandyq tәrizdi bireuin bir adam kamerasyna qarap ong qolymen ainaldyryp túr. ekinshisi shtativting ýstine qoyylghan (10, 11-suretter).

(10, 11-suretter. Kinohronikany týsiruge paydalanylghan tehnikalyq qúrylghylar)

Búlardyng fotoapparat nemese kinokameralar ekendigin anyqtau ýshin taghy da Internetke jýgindik. Múnday alghashqy qúrylghylardy 1884 jyly Pol Nipkov jasaghan kórinedi (12, 13-suretter). Dәiekti suretterdi kórsetetin mehanikalyq qúrylghy ainalmaly diskiden, jaryq kózinen jәne keskin jazylghan plenkadan qúralghan.

(12, 13-suretter)

Tribunada jәne prezidiumnyng ortasynda eki jerde belgisiz dóngelek qúrylghy qoyylghan. Múny alghashynda biz býgingi kózqaraspen diktofon bolsa eken dep ýmittendik. Eger olay bolsa, Ahmet Baytúrsynúlynyng «tiri» dauysyn da tabamyz ba degen nәzәk ýmit edi... Keyin týrli derekkózderden izdestirgenimizde, búl qúrylghynyng amerikalyq ónertapqysh Emili Berliyner 25 jasynda, 1887 jyldar shamasynda patenttegen kómirtekti mikrofony ekendigi belgili boldy (14, 15-suretter). Búnyng júmys isteu mehanizmin ol úzaq jyldar boyy jetildirip otyrghan eken.

(14, 15-suretter)

Diktofonnyng birden payda bola salmay, onyng alghashynda  fonoavtograf, palefon, fonograf, grammafon, patefon týrinde payda bolghanyn bildik (16, 17, 18, 19-suretter). Búl qúrylghylardyng kólemi tym ýlken, dybys jazu mýmkindigi shekteuli bolghandyqtan, ghasyr basynda kópshilik qatysqan sharalarda qoldanylmasa kerek. Al diktofon atauynyng ózi 1907 jyly alghash tirkelgen eken.

Osylaysha 1926 jyly Bakude ótken Týrkitanushylardyng I sezinde kinohronika týsirilgenimen, onyng dybystyq jazbasy bolmaghan degen boljamgha keluge mәjbýr boldyq. Esesine Sezd júmysy stenografiyagha tiyanaqty týsirilgen, ony jyldam jazatyn arnayy mamandar hattap otyrghan. Ahmet Baytúrsynúly beynesi kórinetin suretting birinde (18-suret), prezidiumnyng aldyndaghy stolda eki adamnyng qarama-qarsy otyryp jazu mashinkasyn basyp otyrghany anyq kórinedi. Bizdinshe,  búlar – stenograftar. Aldaghy uaqytta olardyng qolynan ótken jazbalar da izdestirilgeni jón.

(18, 19-suretter)

Sonymen, kózayym bolghan beynejazba bizge kóptegen mәselelerdi anyqtaugha jol ashyp otyr. Búl beynebayandy terendep zertteu barysynda әli kóptegen tyng derekterge úshyrasarymyzgha kýmәn joq. Mәselening tehnikalyq jaghy, beynejazbanyng tabylu jayy osymen tәmamdalady.

Búl tarihy beynesuretter biz ýshin nesimen qúndy? Áriyne, Alashtyng ruhany kósemining Bakuge, Býkilodaqtyq I týrkologiyalyq sezge barghany, onda әldeneshe ret sóz sóilep, manyzdy bayandama jasaghany sol jyldary úly jiynnyng stenografiyalyq esebi tolyq basylyp shyqqan ghylymy kitaptan belgili. Áytse de ol ghylymy jazba-esepten biz ardaqty ústaz, qazaq til bilimining negizin qalaushy – Ahmet Baytúrsynúlyna qanday qúrmet kórsetilgenin naqty aiqynday almaushy edik. Kózi tirisinde «Qazaq jazuynyng atasy» atanghan, әlemdik dәrejedegi lingvist ghalymdar birauyzdan ol týzgen qazaq әlipbiyin «Baytursynovskiy alfaviyt» dep óz zertteuleri men sol zamannyng ensiklopediyalarynda aishyqtaghan qayratkerding týrkitanushy ghalymdar aldyndaghy mәrtebesi men abyroyynyng erekshe asqaq eken osy beynebayan qolgha ústatyp túr.

Sezge resmy týrde jalpy 131 adam qatyssa da, bastalghan alghashqy kýninde tóralqagha, prezidiumgha 22 adam dauys beru arqyly saylanady. Mәrtebeli alqa mýsheleri «Ismailiya» sarayynyng (onyng ózining qyzyqty tarihy bar) sahnasyna syimay, eki qatargha otyrghyzylady. Bizding kókirek kere maqtanatymyz – Ahmet Baytúrsynúly aty-jónderi kýlli әlemge mәshhýr, týrki júrtyndaghy eng bedeldi qayratkerlermen, ghúlama ghalymdarmen, óz elining mәdeniy-ruhany damuy men últ azattyq kýresi jolyndaghy óshpes orny bar iri túlghalarmen birge eng kórnekti orynnan, tórding órinen tabylady. Búl últtyng úly ústazy, kóshbasshy ghalym Ahmet Baytúrsynúlyna, ol týrlegen qazaq әdeby til men jazugha, últtyq әlipbiyge kórsetilgen qúrmet bolatyn.

(20, 21-suretter. Ahmet Baytúrsynúly prezidiumda)

Bizding qolymyzdaghy beynejazbada Ahmet Baytúrsynúly 7 ret, jeti qyrynan kórinedi.  Birde bayandamashyny erekshe zeyin qoyyp, múqiyat tyndap otyrsa (20-suret),  kelesi kóriniste sheshenning sózin qostap, rizalyqpen qolyn shapalaqtaydy (21-suret). Endi birde ýzilis sәtinde qaumalaghan kópke óz pikirin dәleldep,  kenes qúryp túrghanyn kóruge bolady (22-suret). Búl toptyng ishinde Ahmet Baytúrsynúlynyng әngimesin zeyin qoya  tyndap túrghan Eldos Omarúly, Nәzir Tóreqúlov, Ámire Qashaubaev syndy Alash arystarynyng beynesi anyq tanbalanghan.

(22-suret. Ahmet Baytúrsynúly shәkirtterimen birge: 1 – Ahmet Baytúrsynúly, 2 – Eldes Omarúly, 3 – Nәzir Tóreqúlov, 4 – Ámire Qashaubaev)

Tarihy mәni zor Sezding kinohronikasy men qolda bar onshaqty týpnúsqa fotosuretter әli de naqtylanyp, talay izdenisterge tamyzyq bolmaq. Aldaghy uaqytta әli talay týpnúsqa suretter tabylaryna kýmәnimiz joq. Olardyng negativterin de, fotonúsqalaryn da izdestirudi jalghastyruymyz qajet. Óitkeni 1926 jylghy ótken sezd ózining sayasy manyzy jaghynan da, oghan qatysqan delegattardyng qúramy jaghynan da, týrki halyqtarynyng iri qayratkerlerining (olardyng barshasy keyingi stalindik «Ýlken terrordyn» qúrbany boldy) basqosuy túrghysynan da biregey úly jiyn boldy. Ony qany bir, tili ortaq týrki júrtynyng túnghysh Qúryltayy degenimiz oryndy bolmaq. Sol sebepti búl tarihy beynesuretter tek Alash arystarynyng ghana emes, tuysqan ózbek, qyrghyz, saha qayratkerleri men ghalymdarynyng da beynesin tanbalap, týsin týsteuge naqty derek kózi bolyp otyr. Al olar turaly tarqata aitu kelesi bir keleli әngimening enshisi.

Sóz sonynda tarihy mәni zor Sezding qúndy beynejazbasyna qol jetkizuge kómek kórsetken Ázerbayjan Respublikasynyng múraghat qyzmetkerlerine, әsirese ÁR Últtyq arhiv basqarmasynyng diyrektor Rasulov Asker myrzagha, bizge jolbasshy bolghan Gýnel hanymgha zor alghys aitamyz. Týrki júrty tútas bolyp, ghylymi, ruhani, mәdeni, sayasy birliginen ajyramasyn tileymiz.

PhD Ermúhamet Maralbek,

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty diyrektorynyng orynbasary

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1634
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1707
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1415