(úly aqynnyng úmyt qalghan ýi-jayy jayynda oi-tolghau)

Jer shoqtyghy – Aqshoqy! Sebebi, Abaydyng sanaly ghúmyrynyng eng úzaq bóligi osy auylda ótken-di. Úly aqyn onda otyz ýsh qysty qystaghan! Múnday meken kәne?! Kóshpendi dәuirde tobyqty júrty syrt Shynghys – keng jaylaugha asyghatyn (qaqaghan qystyng úzaq keshterinde sol qyzyqqa toly ýsh aidy әrkim saghyna eske alatyn). Aptap ystyq bastalmay kóship, sonan, kýzgi salqyn lebi eskende ghana Shynghystyng Ertis jaq etegi – bauyrgha qayta oralatyn.  Mine, sol bauyrdaghy kýzeu, qystaudyng biri – Aqshoqy. Ol Abaydyng Aqshoqysy, eng bastysy, poeziya Mekkesi! Ókinishke qaray, osy jәit eskerusiz qaluda.

1860 jyldyng kýzinde Qúnanbaydyng dәrgóiimen jas júbaylar Abay-Dildә Aqshoqygha iyelik etken edi (oghan deyin búl mang qúladýz edi). Sonan búl qystauda Abay úzaq, 1894 jylgha deyin ómir sýrdi. Sóitip, Abay otyz ýsh jyl (1860-1893 jyldar aralyghy) Aqshoqyda qystaghan, búl aiday aqiqat.

Jigit Abay Aqshoqy qystauynda kýz, qys ailaryn qalay ótkizdi?

Búl jayynda Kókbay: «Abay auyly qysy-jazy óte qonaqshyl, dәiim kýndiz-týni basyp jatqan neshe aluan kisi bolady. ...El elding basty adamdary, ertekshi, qúsbegi, dombyrashy, әnshi, ne bolmasa toghyzqúmalaq, doyby oinaghysh oiynshylary da jatady», – deydi.

Nening de bolsa týbine jetpey tynbaytyn Abay әdeti. Qúsbegilikti kóp qyzyqtaydy. Toghyzqúmalaqqa (búl oiyndy «oyshyldar oiyny» deydi) qúlay әuestenip, aqyry jete mengeredi. Taghy Kókbay: «Abay toghyzqúmalaqta Tobyqty ishindegi iri oiynshylardyng eng ilgeri qatarynda boldy», – dese, múny Túraghúl: «Qúmalaqta әkemdi jengen adamdy kórgenim joq», – dep rastaydy.

Abay 1890 jylgha shekti el júmysyna kóp aralasty.  Tobyqty elining tóbe bii boldy. Kókbay: «Biylikke kelgende Abayday әdil de taza, dúrystyghy kýshti biydi Tobyqty ishi búrynghy, songhy zamannyng qaysysynda bolsa da kórgen joq dep aita alamyn», – dese, múny Túraghúl ózining «Ákem Abay turaly» degen esteliginde bekite týsedi: «Mening әkemnen basqagha razy izdep jýginetúghyn adamdy kórgenim joq» dep. Abay nasihat ólenderine, audarmagha, әn shygharugha bel sheshe kirisken kezendi kórkem tilmen bayanday kele, Múhang bylay deydi: «Osymen qatar, Abay ózi tilemese de, auyr kórip, boyyn alyp qashamyn dese de, erkine qoymay, búghan masyl bolyp, asyla jýretin taghy bir mindet, beynet bar. Ol – el ishining dau-shary». Abay el ishi júmysyn kóp tyndyrghanynyng resmy dәleli – 1890 jyldyng qyrkýiek aiynda general-gubernator baron Taube anshylyq myltyqty syigha tartty.

Abaydyn  1893 jylghy ózi turaly «Oygha týstim, tolghandym» óleninde «...Kóringenge qyzyqtym» degeni, sonday-aq, әigili «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?» óleninde:

Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq,
Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq, -

degeni Aqshoqyda ótken ómiri turaly jogharyda aitylghan jәitterdi bekite týsedi. Aryny basylmaghan jastyghy da, halyq qamqory  bolys, by bolghan jyldary da osy qystauda ótti.

Sonymen, Aqshoqy – Abay әueli ghylymmen susyndaghan, onan song aqyndyq qyzmetine  bel sheshe kirisken keremet shaqtyng kuәsi, poeziya besigi. Ondaghy otyz ýsh jylda dýniyege kelgen ólenderining sany – 103. Oghan eki poemasy men audarmalaryn qosynyz. 1884-1890 jj. kólemindegi «Abay – jana jazba әdebiyetting atasy», – degizgen klassikalyq ólenderding basym kópshiligi Aqshoqyda tuylghany talassyz. Túraghúl: «Ákem kóbinese ólendi qysty kýni jazushy edi» deydi. Shyny sol, jaz, kýz ailarynda Abayda uaqyt baylyghy bolmaghan, әr taraptan aghylghan kelimdi-ketimdi kisilerden bosay almaytyn. Tynyshtyqty Abay tek qysqy Aqshoqydan tabatyn. Áygili «Abay joly» epopeyasynyng «Biyikte» tarauynda Múhtar Áuezov  qys ailary Aqshoqyda qalay ótkenin bylaysha suretteydi: «Ishinde oy shyraghy janghanday bolyp, salmaqpen qaraghan kózderi qarsydaghy terezege qadalady. Kýn týsip túrghan qarly adyrgha úzaq-úzaq qaray týsedi. Ózinshe bir myghym kýshpen, úghymsyz bir múnmen júmyrlana býgilgen tóbe-tóbeler. ...Ózimen ózi bop tolghana oilanghan uaqyttarynda kóz aldyna kópten-kóp oralatyn osy adyrlar». Kórip otyrmyz, Múhang qalamy Abaydyng jan dýniyesin biylegen sezim men shabytty Aqshoqy tabighatynan ajyratpay, bir býtin qylyp surettegen.

Aqiqaty, Aqshoqy tek Abay men Dildәgha ghana tiyesili, olardyng menshikti qystauy. Bile bilsek, Qúnanbay qajynyng túraghy – Bórili. Biraq songhy jyldary qajynyng auyly Aqshoqy siyaqtana bastaghanyna qaranyz (muzeyi Aqshoqyda boy kóterui sonyng aighaghy).  Tayauda Semey qalalyq TVK-6 telekompaniyasynyng tapsyrmasymen atalmysh qystaugha barghanda osyghan kóz jetkizdim. Ret-retimen bayandap kóreyin.

Qúnanbay qorymy (panteon) jóndelgen, manayy da, muzeyi de jarqyrap túr eken. Turister legi osy aradan at basyn keri qaray búrady. Óitkeni, Abay auyly degen kórsetkish te, oghan qaray aparatyn jol týgili soqpaq ta joq eken. Abay túrghan ýlken ýiding orny, su ishken qúdyghy, óleng shygharghan tóbe qarausyz, mýldem kónil bólinbegen hәlde eken. Janyma ergen operator panteonnan shyghysqa qaray nebary 200-300 metr jerdegi qaughaly qúdyqty, qúdyqtan 40-50 metr jerdegi jermen-jeksen bolghan ýiding júrtyn týsirip aldy. Búdan bólek, Abay kýnde keshkisin oigha batqan, janaghy jýzge tarta óleng tuylghan dóng tóbesine (ólen-tóbe) kóterildik. Onyng «Abay joly» epopeyasynda surettelgenin jogharyda aittyq.

Osydan ýsh jyl búryn «Au, jarandar, Qúnanbay qajy ómirining songhy otyz jyly ótken jer – Bórili, muzey sonda salynsa jón, al Aqshoqyda qarjy-qarajat Abay auylyn qalpyna keltiruge júmsalghany iygi» degen ýnime oblys әkimi, audan әkimi de qúlaq aspady. Ne istemek kerek?  Eriksiz óz qarjyma «ÓLENTÓBE» degen iri jazuy bar eskertkish-konstruksiya jasattym. Ony:

Kók ala búlt sógilip,
Kýn jauady key shaqta.
Óne boyyng egilip,
Jas aghady aulaqta, –

dep ózi aitqanday, aqynnyng izi qalghan, kóz jasy tógilgen tóbege aparyp ornatqan edim. Sol konstruksiyany maldar sýikenip qúlatypty (so joly tórt ayaghyna beton qúiyp bekituge ýlgere almadym). Sóitip, biylikting nazaryn audarsam degen búl isimnen týk te ónbedi.

Bile bilsek, Aqshoqy jonynda tuylghan ólender tobyqty asyp, kýlli qazaq kóginde qalyqtaghan-dy.  Múny Múhtar Áuezov: «Aqshoqyda tughan ólen, óleng men әn, san-salaly jyrlar kóshirilip, jattalyp, әuendep tolqyp tarap jatty» dep kórsetedi (taraudyng «Biyikte» atalghany osy sebepten). Birinshi qara sózinde Abay: «Endi múnan basqa esh júmysym joq» dep aghartushylyq arnadan danalyq órisine qadam basugha sheshim qabyldaghan jer de – osy Aqshoqy bolatyn. Olay bolsa, kiyeli shygharmashylyq ornynyng kómeskilene bastaghany nesi degen súraqtyng tuuy zandy. Gәp sonda, «músylmanda ataqty» (Abay) bolghan Qúnanbay qajy 1885 jyldyng tamyz aiynda Bórili aumaghynda dýnie saldy. Mәiitin Jiydebaygha jetkizuge úigharyldy. Áytse de, topyraq Aqshoqydan búiyrdy. Nege? Aptap ystyqta Jiydebaygha jetkizu mýmkin bolmaghan.

Qajynyng janazasy kezinde ótkir tildi qart aqyn Baykókshe: «Qúnan ketti – aldynan jarylqasyn, artynda altyn qaldy at basynday», – degen eken.  Kóregen aqyn múny bilmey aitqan joq, osy kezderden-aq Abaydyng erekshe aqyndyq quaty jaqyn ainalasyn tang qaldyrghan.

Reti kelgen song aitayyq, Abay men Dildә alghash ornyqqanda Aqshoqy tóniregi elsiz, qarsaq jortpas qara adyrlar ghana edi. Sonyng jayly qonysqa ainaluy – Dildә hanymnyng eren enbegi. Aqshoqy kezinde «ýlken auyl» dep ataluyna Abay ghana emes, oghan kýlli ghúmyryn sarp etken Dildә bәibishe de sebepker.

«Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat» (1886) óleninde Abay:

Joq bolsa qatynynnyng jat ósegi,
Bolmasa minezining esh kesegi.
...Ary bar, aqyly bar, úyaty bar,
Ata-ananyng qyzynan qapyl qalma, –

degendi ózining otbasylyq tәjiriybesine sýienip aitqan. Yaghny búl shumaqta Dildә beynesi, oghan degen riza kónili túrghany anyq siyaqty.

Kópke ayan, «Abay joly» epopeyasynda poeziya besigi Aqshoqygha Dildә emes, Áygerim iyelik etedi (shyndyghynda «kishi auyl» atanghan Áygerim qonysy Bórili manyndaghy Araltóbe degen jer). Múhang kóbine-kóp Áygerim beynesine ekpin týsiruge beyildi. Nege? Búl kórkem shygharma talaby, sonyng arnaly jelisine beyimdeu bolar. Ekinshiden, Dildә baydyng túqymy, kenestik dәuir sózimen aitsaq, qanaushy taptyng ókili. Al Áygerim kedey taptan. Osy jәitti de Múhannyng qaperge alugha mәjbýr bolghany shýbәsiz siyaqty.

«Aqshoqy Abaydyng qystauy  dep dәleldep jatudyng qajet pe, ol onsyz da aqiqat» dersiz, bәlkim. Taghy bir aitayyn, Aqshoqy – Abaydyng poeziyasy tuylghan hәm taralghan qasiyetti topyraq ekeni kómeskilene týsude. Ókinish pe, ókinish, Gete, Balizak, Pushkiyn, Tolstoy syndy әlem klassikteri tughan, shabyty shalqyghan jerding әr tasyna deyin әspettelip, kózding qarashyghynday saqtalady emes pe. Aqshoqyday kiyeli jerge jan bitsin desek, Abay ýiining ornyna, eng bolmaghanda, maketi túrsa iygi. Ýy qasyndaghy alang osy aumaqtyng hanshayymy Dildәnin, al shoqynyng ýsti Abaydyng mýsinimen kórkeyip túrsa nesi aiyp. Dóng ýstinen alar әsering keremet. Arqanyng samaly keudeni keredi. «Biz Abaydy kórgenbiz» degendey tónkerilip qoytastar jatyr. Sonyng birinde shapanyn jelbegey jamylyp otyrghan Abaydy kózge elestep, erekshe sezimge bólenesiz. Apyray, kez kelgen turistke keregi de osy sәtti sezinu emes pe. «Abay joly» epopeyasynda taghy Múhan: «Auylda jýrgende qysy-jazy dóng basynda ótetin kesh, qazir taghy da bir ózgeshe bop serpiltip, óz quatyn airyqsha bildirip, Abaygha qatty әser etedi...», – dep bilmese jazar ma edi.

Keshegi kenestik kezende ketken jansaqtyqty týzetetin kez keldi.  Áygili Jiydebay statusy Aqshoqydan tómen emes. Biraq Jiydebay – 1894-1902 jj. úly Abay hakim shynyn baghyndyrghan, әlem oiy alybyna  aynalghan jer. Onyng statusy – danalyq Mekkesi, danalyq Qaghbasy. Al, Aqshoqy «Poeziya Mekkesi» ekenine Abay kitaby arqyly kóz jetkizu qiyngha soqpaydy.

Sóitip, Aqshoqy qystauyn tek panteon aumaghy dep bilu jetkiliksiz. Abaydyng ýii, ólen-tóbesi turister kóruge asyghatyn nysangha ainaluy kerek!  Abayday ótkir sezim iyesining jan dýniyesi órleuine qystaudyng topyraghy hәm tabighaty ózgeshe әserin tiygizgeni, shygharmashylyghynda tereng iz qaldyrghany shýbәsiz aqiqat. Sondyqtan maqalada kóterilgen mәselege Abay atyn iyelengen oblys basshylyghy nazar audarady, hakim atamyz otyz ýsh jyl qystaghan ýiding orny joghalyp ketuine jol bermeydi degen senimdemin.

Asan Omarov,

zertteushi ghalym

Abai.kz