Ótken ghasyrdyng 80-jyldary jazylghan marqúm Omarghazy Aytanúlynyn:
«Kórip kelemin poyyz terezesinen
Kim eken ol
Qosar at jetelep
Bara jatqan suyt en dalada tótelep?!

Kim eken ol
Taghdyr ony jazmyshta
Osy atqa minuge búiyrghan?!
Beyit pe, joq ,әlde eski múnara ma,
Elesteydi bir belgi
Sonau alys qiyrdan...» dep keletin «Qosar at» atty óleni bar edi. Jana zamannyng jýrdek kóliginde auyr oida otyrghan aqyn ary qaray:
«Esine týsedi ejelgi
Erler men seriler
Bara ma eken, әlde, qyz alyp qashqaly?!
Áyteuir bir asyghystyq
Búldyraydy alystan
Búlang qúiryqqa basqany...

Qayyrylyp baylanghan qos taralghy
Jarqyldaydy kýmis er men pystan.
Der edik qoy
Zamany bolsa eger joryqtardyn
Qaysy batyr eken oqqa úshqan?!» dep at jalynda ótken babalar ómirin kóz aldygha elestetip, saghynyshty qozghaydy. Ólenin:
«Qayyruly keter me
Qos taralghy sol kýii?!
At saghynghanday taqymym
Oygha battym úzyndy kýn osymen.
Ýlken qalagha kirip
Sәuletti saraygha týskenimde
Úmytylyp ketti, biraq, bәri esimnen» dep ayaqtaydy. Kóp ótpey qúday ondap qazaq eli egemendik aldy. Qosar at iyesiz qalmady. Onyng aighaghy qyrkýiekting 17-kýni el ordadaghy «Qazanat» bәige alanynda parlament tóraghasy Erlan Qoshanovtyn, mәdeniyet jәne sport ministri Dәuren Abaevtin, Astana qalasynyng әkimi Altay Kýlginovtyng qatysuymen ashylu paraty ótken «Úly dala joryghy» marafon bәigesi der edik. Preziydent Toqaevting qúttyqtau sózi elimizding әr ónirinen jinalghan 12 kýnde 1200 shaqyrymdy baghyndyryp, songhy mәre – kiyeli Týrkistangha jetudi kózdegen taqymy berik shabandozdargha, ókpesi tesik arghymaqtaryna erekshe quat bergendey. Kýlli el kóz tikken marafon bәige ertesi Astana irgesindegi Qarajar auylynan bastaldy. Tanghy saghat jetide shabandozdar tizgindi qoya berdi. Alghashqy ýsh kýnning qortyndysy boyynsha Manghystau oblysy komandasy 27 saghat19 minut nәtiyjemen algha shyqsa, Shymkent komandasy 27 saghat 40 minutpen ekinshi orynda, Aqtóbe komandasy 27 saghat 49 minutpen ýshinshi orynda keledi eken. Qazirgi basqan-túrghanyng qaltagha salmaq salatyn naryqtyq zamanda múnday auqymdy sharany úiymdastyrudyn, ýdesinen shyghudyng onay emes ekeni belgili. «The Great Steppe Tour» úiymdastyru alqasynyng mýshesi Ghany Dýishenovtyng aituynsha olardyng 30 ýilestirushisi 15 júmyskeri bar. Kóshpeli qyzmet kórsetetin 35 tehnika 15 aspaz bar. Ár 50 shaqyrym sayyn salburynmen kele jatqan shabandozdardy týstendirip, әr 100 shaqyrym sayyn boz dalada 200 adamdyq shatyr tigedi eken. Búdan bólek túlparlardyng túyaghy tiygen ónirlerding atqa minerleri men atymtay jomarttary da qoldau bildirude.

Úlytauda «Últtyq qúryltay» ótkende shyn quanghan halyq, mine endi keng baytaq qazaq jerin dýbirletken «Úly dala joryghyna» kuә bolyp otyr. Qyzyl iydeologiyanyng kesirinen astyndaghy atynan, auzyndaghy aghynan aiyrylyp, asharshylyqty, qandy soghysty kórip, otyryqshy ómirge eriksiz boy ýiretken halqymyzdyng últtyq ruhy qayta oyanghanday. Túlparlar dýbirine qiqu qosqan júrttyng ystyq yqylasy sony anghartady. Alamannyng belortasynda jýrgen abyz aqyn Svetqaly Núrjannyng jazbalary kórinde bir aunap týsip kýnirengen ata-baba aruaghynyng sәlemindey estiledi. Shabandozdargha qayrat, týlparlargha shabys tileymiz. «Úly dala joryghy» jana asulardy baghyndyrady dep senemiz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz