Otanyn qorghaugha júdyryqtay júmylghan erjýrek ukraindardyng qaytarma shabuyly Resey preziydenti Putindi jana әskery sheshim qabyldaugha mәjbúr etti.

Qyrkýiekting 21-kýni moblizasiya jariyalady. Jarlyqqa sәikes búryn әskery salada qyzmet ótegender qaytadan jappay әskerge alynatyn boldy. Qorghanys ministrining aituynsha qajetti adam sany 300 myn. «Ukrainanyng 200 myng әskerining 100 mynyn joydyq» degen Sergey Shoygu óz sózine ózi kuystanyp, múnsha kóp adamnyng әskerge alynuy sebebin «Reseyding ukraindarmen ghana emes, batyspen soghysyp jatqanynan»,  dep týsindirdi.

Imperalistik pighylmen auyzdyqtanghan orys biyligining halyqty jappay soghysqa tartu jarlyghynyng birinshi ret bolyp túrmaghany tarihtan belgili. Patshalyq Resey zamanynda da, Kenes kezinde de qara halyqty jappay soghysqa tartty.

Qazaq halqyna da auyr zardaptar alyp keldi. Orys tarihyndaghy alghashqy moblizasiyany Birinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Nikolay II jariyalady. Patshanyng 1916 jyly 25-mausymdaghy jarlyghynda Týrkistan men Dala ólkesinen 400 myn, Jetisudan 87 myn, basqa oblystardan 100 myng adamdy okop qazugha júmyldyru mindetteldi. Uәdesinen ainyghan patshagha qarsy halyq jappay kóterildi. Búl qarsylyq qazaq tarihynda «Amankeldi kóterilisi», «Qarqara kóterilisi» degen atpen qaldy. «Bala ólmesin, shal ólsin» degen zamannyng shyndyghyn Múhtar Áuezov «Qily zaman» hikayatyna arqau etse, Sәken Seyfullin «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda da jazdy. Dýldil әnshi Bekbolat Tileuqan oryndaghan «Samal tau» әni de últtyng bolashaghyna balta shabylghan sol qandy shaqtyng zary edi.

1941 jyly 22-mausymda Gitler Staliydi aldap soghyp, bir týnde Kenes odaghyna basyp kirdi. Múrtty kósem 3-shilde kýni radio arqyly sóz sóilep, halyqty taghy da jappay otan qorghaugha, jan beruge mindettedi. Búl Resey tarihyndaghy ekinshi moblizasiya edi. Europany bóliske saludy kózdegen Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng últymyzgha әkelgen qasiretin sózben jetkizu mýmkin emes. Soghysqa attanghan 1 million 300 mynnan astam adamnyng teng jartysy maydannan qaytpady. Qazaqtyng әr shanyraghy qara jamyldy.

Tariyhqa kóz jibersek Nikolay patsha men Stalinning moblizasiyasynan halqymyz aua kóship, qynaday qyrylyp, óz jerinde azshylyqqa úshyrady. Qazaqtyng býgingi yryqsyz kýiining tamyry sonda jatyr.

Putin orys jerinde jariyalaghan úshinshi moblizasiyanyng qazaqqa qatysy joq dep aita almaymyz. Reseyde 1 milliongha juyq qandasymyz ómir sýrip jatyr. Reseydegi «ekinshi sortty últtar» qataryna jatatyn týbi bir týrki últtarynyng kýnkóris kózi әskerge baru bolghanyn, ukrain jerinde qaza tapqandardyng deni solar ekeni BAQ betterinde jii jazylyp jatyr. Ókinishke oray arasynda Astrahan, Omby, Týmen qazaqtary da kóp eken.

Júrtty alandatqan búl ghana emes, qazirgi qymbatshylyq zamandaghy soghys saldarynan Qazaqstangha aghylghan orys kóshi. Alghashqy legi Putin Ukrainagha atalmysh «arnauly soghys operasiyasyn» bastaghanda aghylsa, ekinshi legi Putin moblizasiya jariyalaghan sәtten bastap, kesheli-beri aghylyp jatyr. Batys Qazaqstan, Qostanay oblysynyng keden beketterinde úzyn sonar kezek payda bolghan. Resmy biylik Euraziya Ekonomikalyq Odaghynyng kelisim-sharttaryn algha tartyp, tosqauyl qongdan bas tartuda.

Halyqtyng alandaytyn jóni bar. Qazaq jerine erkin kirip-shyghyp, ornalasyp jatqan Reseylikterding әleumettik jaghdaydy aitpaghanda, kýni erten-aq, sayasy talap qoymasyna kim kepil?! Biylikting oryspen qonsy bolghan kezdegi qandy tarihtan, ukrain soghysynan sabaq alatyn shaghy boldy ghoy!

Esbol Ýsenúly

Abai.kz