(qos darynnyng Abay múrasyn saqtap qalghan enbegi jayynda)

Qazaq әdebiyetining qos qúlageri – Múhtar Áuezov pen Iliyas Jansýgirov tyghyz shygharmashylyq hәm dostyq qarym-qatynasta bolghany ayan. Dey túrsaq ta, búl әli kýnge jeter jerine jete zerttelip-zerdelenbegen taqyryptyng biri. Sebebi, 1926-1937-shi jyldar aralyghy shytyrman oqighalargha toly kýrdeli uaqyt. Sol zaman panoramasyna kóz tige otyryp, kýngirt tartqan kókjiyekten dәiek-derekterdi suyrtpaqtap, oqyrman nazaryna úsynbaqpyn.

Anyghy, I.Jansýgirov – naghyz abayshyl aqyn bolghan. Ol abaytanu mәselesin әrdәiim kýn tәrtibine qoyyp, búl salanyng damuyna belsene atsalysyp, shynayy janashyrlyq kórsetip otyrdy. Osyghan tәnti bolasyz. Iliyasting «Tilshi» (qazirgi «Jetisu») gazetinde 1923 jyldyng 8 mayynda basylghan «Abay kitaby» atty maqalasy sonyng alghashqy kórinisi. Onda maqala avtory 1922-1923 jj. eki qalada (Qazan jәne Tashkent) qatar basylyp shyqqan Abay kitabynda oryn alghan aghattyqtardy  talqygha salady. Ol azday, keleshekte Abay sózin týgel jinap, tolyq etip bastyru isin alghash ret kóteredi. Qysqasy, osy túnghysh maqalanyng (qos jinaqqa resenziya retinde jazylghan) ózi-aq Ilekendi Abay poeziyasynyng bilgiri dep moyyndatty. Ayta óteri, shaghyn maqala kóleminde mazmúngha «úrlanyp» kirip alghan baqanday 21 qateni atap-atap tanbalap beredi. «Men búl jerde baspa janylysyn qoya túryp, joramalmen ketken jansaqtarynan mysal kórseteyin» dey kele, avtor ólenning ishki mazmúnyna tereng boylap, ózin emin-erkin sezinedi. Mine, abaytanu salasyndaghy tekstologiyalyq týzetulerding kýllisi osy maqaladan bastau aldy. Sóitip, Ilekeng kórsetken jón-jobadan song ghana mәtindi dúrystap berudi basylymdar qatty qadaghalaytyn boldy.

Abaysýier Iliyas Jansýgirov pen abaytanushy Múhtar Áuezov qalay tabysyp, qaytip dostasty? Endi osyghan keleyik. Janaghy 1923 jylghy maqalasynda kórnekti aqyn: «Týrkistan bilim komissiyasy әm talap úiymynyng isteytin kezektegi jemisti, negizdi júmysynyng bireui – osy «Abaydy» tolyghyraq qylyp shygharu boluy kerek. ...Abaydy jete biletin Shәkerim, Múhtar, Álihan, Ahmet siyaqtylardy búl jolgha ýndeu kerek» deydi. Mine, osy jazbasyna ýsh jyl ótkende Múhanmen alghash ret jýzbe-jýz kezdesken edi (olardyng júby búdan song ajyraghan emes, әsirese, «Abaydy tolyghyraq qylyp shygharu» isinde «tandem»-ge ainalghany anyq).

Sonymen, taghdyr syilaghan alghashqy kezdesu qay jerde, qalay ótti?

1926 jyldyng jazy. Student Múhtar Lenigradtan Semeyge demalysqa qaytady. Sabaqty iyne sәtimen degendey, osy jolda Iliyasty kezdestirgen. Sarqant ónirindegi Kóksu degen jerding tumasy – sózi de mәrt, ózi de mәrt (qabaghy qalyn, qonqaq múryn, keng iyqty) Iliyas Múhang kózine bayaghynyng batyryn elestetken sekildi. Áyteuir, ózinen ýsh jas ýlken jigitke úiyp, kenesin alady. Sonau shalghaydan tughan elge asyqqan student  ayaq astynan Jetisu jerinde qalyp, 1916 jylghy kóteriliske qatysty derekterdi jinastyrugha kirisedi. Nege? Jana tanystyng yqpaly demeske lajymyz joq.

Ózi turaly:

Men ózim tauda ósip, tasynda óstim,
Jasymnan múz tósenip, qardy keshtim.
Asqaraly Arshalygha qozy jayyp,
Búlttyng aspandaghy qasynda óstim.
Aspanda aqiyghy shanqyldaghan,
Qúzdardyng qúlamaly astynda óstim, –

degen jigerli jigit Iliyasting jetegine eredi (Múhannyng «Qily zaman» atty alghashqy kólemdi shygharmasy jazyluyna sebepker adam Iliyas ekenin keyingi tyng maghlúmattar naqty bekitip otyr).

Áuezovting biografy, mәskeulik jazushy N.Anastasiev qos darynnyng Jetisu jerinde tabysuyn bylaysha jetkizedi: «...Prebyvayshiy doma na kanikulah student selymy dnyamy pochtiytelino prislushivaetsya k novomu znakomsu, kotoryi, vprochem, vsego tremya godamy ego starshe. Da y bylo chto slushati» (Tragediya triumfatora. – Moskva, 2006. – 163 b.). Sol kýnderi Iliyas – aitushy, Múhtar – tyndaushy. Biri – aqyn, biri – jazushy ne jayynda kóp syrlasty, neni keneske saldy?

Kóterilgen mәsele ekeu (1916 jylghy kóterilis pen Abay taqyryby) dep topshylaymyz. Abaydy zertteuge qúlshynys 1924 jyldan Múhannyng jýreginde berik oryn alghany belgili, Ilekenning de: «Abaydyng basylmaghan shashau jýrgen sózderin jiyp, olargha syn berip, týtpelep, ómirin tolyq jinaqtap jemisti qylyp shygharu kezek kýttirmeytin mәsele» dep baspasóz betinde jar salyp jýrgen shaghy. Sóitip, 1926 jylghy tarihy kezdesude eki túlgha, sirә da, úly Abaygha birige qyzmet qylugha uede baylasqan. Jazmysh degeni bolar, Anastasiev janaghy bayandauyn: «Navernoe, byl kakoy-to vysshiy smysl vo vstreche dvuh etih ludey – Iliyasa Djansugurova y Muhtara Auezova» dep qorytyndylapty. Qalay degen kýnde de, olardyng 1933 jyly Abaydyng túnghysh Tolyq jinaghyn birlese otyryp, baspadan shygharuy qazaq mәdeniyeti ýshin orny bólek oqigha! Kezdeysoqtyq emes.

«Abay» jurnalynyng bas redaktory bolghan Ryshan Músaúly aghamyz «Túnghysh tolyq jinaq» atty maqalasynda: «Abay shygharmalarynyng 1933 jyly Qyzylorda qalasyndaghy «Qazaqstan» baspasynan jeke kitap bolyp shyghuy – sayyn saharany dýr silkindirgen dýbirli oqighanyng biri edi», – dep jazady. Dýbirli oqigha bolatyny – Abay kitaby alghash ret qazaqtyng óz topyraghynda, óz baspahanasynda dýniyege keldi, búrynghy kitaptardan kólemi eki esedey ósti, búl jinaqty Múhang ózi әzirlep, Abay ólenderin jariyalau jýiesin ózgertti әri Abaydyng ghylymy ómirbayanyn birge jariyalady, Kókbay men Túraghúldyng estelikterin berdi dep saraptap beredi.

Biz jinaqtyng búlardan basqa erekshelikterine toqtalayyq. Qylyshynan qan tamghan qaharly uaqyt Múhandy  sauysqanday saqtyqqa ýiretti. Sol 1932 jyldyng kókteminde ghana týrmeden bosap shyqty. Qaytip? Ahmet Baytúrsynovtyng kenesimen «ayybyn moyyndaghan» ashyq hat jazyp, әupirimdep әreng qútylghanyn bilemiz. Biraq búl tolyq aqtaldy degen sóz emes.  Qyzyl kóz tergeushiler ýshin naghyz tap jauy, kýdikti, sezikti tip bolyp qala bergeni sózsiz. Múny jaqsy bilgen Múhang men Iliyas burjuaziyanyng ókili «feodal aqyn» Abay kitabyn shygharu ýshin kóp oilanyp-tolghanyp, aluan aila-amaldargha bardy, әriyne.

Aldymen oghan kitaptyng «Alghysózi» búltartpas dәlel. Búl Iliyas qol qoyghan birtýrli «qyzyq» alghysóz. Ózi ashy ishektey 62 betke sozylghan. Ishki mazmúny qarama-qayshylyqqa toly. Ár bólimge: «Abaydyng qayshylyqtary», «Últshyl Abay», «Bekshil-bayshyl Abay», «Dinshil Abay» degen sekildi aighaylaghan «jaushapty» taqyryptar qoyylghan. Ol ol ma, «Alghysóz» sony: «...Bizding keshegi jalshy, býgingi Qalmaqan aqynymyz Abaydan ozyq... Abay sózi – bizge eski, keshegi kóshken júrttaghy qalghan qoyma syqyldy qazan. Abay óz zamanyna qansha janalyq aitsa da, qanshalyq manyzdy keleshekti megzese de – onyng barlyghy da bizge eski. Bizge kertartpa» degen ýkimmen týiindelgen.

Kórdiniz be, «Alghysózden» sol zamannyng iysi anqidy, oghan tolyq ýndes, sәikes jazylghan. Eki qalamger shash al dese bas alatyn tynshylardyng «últshyl», «bayshyl», «dinshil-islamshyl» degen óz qarularyn paydagha asyrghan, olar qara kýie men jalany jaba almay qaluy ýshin.

Oqyrman nazaryn audarmaghym búl emes, mynaday problema. Osy 1933 jylghy tolyq jinaqta Abaydyng qarasózderi alghash ret jaryq kórdi. Biraq senzuragha baylanysty olardyng ret sany mýlde basqasha retpen,  ózgertilip berildi. Týpnúsqa sanalatyn Mýrseyit kóshirmesine sәikes emes. Mәselen, Abaydyng «Ghaqliat-tasdiqat» atty diniy-teologiyalyq traktatyn «38-shi qarasóz» dep jariyalandy. Oghan senzuradan ózge eshbir sebep joq edi. Tolyq jinaqty qúrastyrushy dostar, sóz joq, búl qadamgha mәjbýrlikpen bardy. Qazirgi kýni tәuelsiz elmiz. Endi qarasózderding Mýrseyit kóshirmesindegi ret sanyn qalpyna keltirmey bolmaydy! Sonda ghana Abaydyng qarasózder múrasyn jýieli týrde oqyp, qabyldaugha mýmkindik tuady. Áytpese joq. Búl mening abaytanushy retinde talaydan aityp-jazyp kele jatqan pikirim.

Sonymen, sayasy qyspaqtyng kesirinen 1933 jylghy Tolyq jinaqta oryn alghan zor kemshilikti týzetu – abaytanu ghylymynyng býgingi kýngi  eng ózekti mәselesine ainalyp otyr. Ony týzetpeu – úly Abaygha zor jaza!

Endi «Abaydan Qalmaqan ozyq» degen ezuge kýlki ýiiretin jenil әzilge qayta oralayyq. Apyray, Abaydan ozyq delingen aqyn kim? Ol Qalqaman Ábdiqadirov degen 1932-37 jyldary Jazushylar odaghy partiya úiymynyng hatshysy bolghan, batraqtan shyqqan aqyn. Abay kim, Qalqaman kim ekeni, búl syn shyn emes, jorta aitqandyq ekeni kózi qaraqty ziyalygha sol kýnderde-aq jaqsy mәlimtúghyn. Alghysóz sonyna I.Jansýgirov jalghyz qol qoyghan. Biraq oghan bas kenesshisi M.Áuezov bolghany shýbәsiz. Jazushy týrmeden endi ghana bosap, әdebiy-sayasy konspirasiyany jiti mengerip shyqty dedik ilkide.

Aragha bir jyl óter-ótpesten Ilekeng «Abaydyng sóz órnegi» atty maqalasyn jariya etken. Onda әigili «Qúlager» poemasynyng avtory Abaydyng aqyndyq qúdiretine tanday qaghyp, sýiine sóileydi: «Abay jazba әdebiyetting – syrly әdebiyetting basy. Abaydyng tili bay, Abay – qazaq úghymyndaghy sózding sabazy... Onyng óleni taudan tasyghan búlaqtay sarqyrap jatsa, ólenindegi sózderi sol búlaqtyng týrli tasynday jarqyrap jatady. Abay – ózinen til jasaghan aqyn emes, elding tilin tolyq paydalanghan aqyn». Kórdiniz be, bir jyl búryn ózining «Abaydan Qalqaman ozyq» degenin tas-talqan etedi.

Reti kelgen song aitayyq, Ilekeng men Múhan, әlbette, konspirasiya tәsilimen shýiirkelesip, syrlasugha kóshken eken. Ony әdet, daghdy etkenin, mәselen, arqaly muzykant Evgeniy Brusilovskiyding estelik kitabynan andaugha bolady. Ol 30-shy jyldardyng basynda M. Áuezov pen I. Jansýgirov jeke otyrghanda ýsterine talay ret kirip kelip, ýnemi ynghaysyz jaghdayda qalatynmyn deydi. Muzykant sәlemin salghyrt bas iyzep qana alyp, shaqyrylmaghan qonaqtay qaraghandaryn aitady. Jyly shyray tanytpay, ýn-týnsiz qalady da qoyady eken... Búl, әriyne, qúpiya syrlastyqtyng belgisi.

Endi Iliyasting Shәkәrimge qatysyn azghana sóz eteyik. Jetisu ólkesinde on jyl búryn ótken últ-azattyq kóteriliske qatysty zertteu isterin tiyanaqtaghan son, ýshinshi kurs studenti Múhang aqyry tughan elge jetip aunap-qunaydy. Sol 1926 jyly Baqanastaghy Shәkerimge arnayy baryp, jeke-dara jolyghady. Kóp syrlasady. Abay jayly býge-shigesine deyin biletin Shәkәrimnen kóp jәitterge qanyghady (biraq maghlúmattar bergender arasynda «halyq jauy» delingen Shәkәrimning esimi atalmay qaldy). Múhana Abaydy zertteu qazaqtyng eng manyzdy mәselesining biri dep qaqsap aitqan jana tabysqan dosynyng dos-inisine: «Shәkәrimge taghy da jolyq, qariyanyng Abay turaly bilgeninen qapy qalmayyq!» degeni joqqa shygharylmasa kerek.

Ghajaby sol, 1988 jyly Shәkerimning 35 óleni toptalghan qoljazba dәpteri Iliyas Jansýgirovting jeke arhiyvinen tabyldy. Aqynnyng óz qolymen jazylghan týpnúsqa bolghandyqtan qoljazba dәpter bagha jetpes qúndy múra. Olar Shәkәrimning songhy әuliyelik shynynda jazylghanyn Sәbit Múqanovqa joldaghan hatynan anyq bilemiz. Filosofiyalyq tandamaly ólender sikli Iliyasting arhiyvinen tabyluy kezdeysoqtyq pa? Qashan, qanday jaghdayda týsti eken? Kezinde qoljazba dәpter hatpen birge S. Múqanovqa joldanghany anyq. Biraq Sәbit 1930-1935 jyldary Mәskeu qalasynda oqudatúghyn. Al Qazaqstan  Jazushylar odaghynyng jetekshisi qyzmetin Iliyas atqaryp túrdy. Demek, ... osy faktiden kóp jaghdaydy angharugha bolady.

Arab qarpimen jazylghan qoljazba dәpterdi alghash zerttegen Qazaq SSR Ortalyq memlekettik arhiyvining agha ghylymy qyzmetkeri Beysembay Bayghaliyev bylay deydi: «Biz Shәkerim jyr dәpterining Iliyas Jansýgirovting jeke arhiyvine qashan, qanday jaghdayda týskendigi turaly әzirge eshnәrse aita almaymyz. Sebebi eki sanlaq aqyn arasyndaghy qarym-qatynas, әdebiy-tvorchestvolyq baylanystar haqynda mardymdy eshnәrse bilmeymiz» («Tabylghan qoljazba». – «Leninshil jas» gazeti. – 1988. – 27 jeltoqsan).

Osymen, Iliyasting Abaydikine siyaqty Shәkәrimning múrasyn saqtap qalugha da óz septigin tiygizgeni anyqtalyp otyr. «Halyq jauy» delingen kisining dәpterin zor qauip-qaterdi bile túra, jeke arhivte saqtau – tәuekeldilik nyshany, syrgha beriktik pen últ qúndylyqtaryna adaldyq aighaghy.

Eki sanlaqtyng baylanystaryn týgendep bilu óz aldyna bólek taqyryp. Bizding azdy-kópti sholuymyz osymen tәmam. Onan shyghar qorytyndy: Abaygha qatysty materialdardy jinau men alghashqy Tolyq jinaqty baspagha dayarlau barysynda Múhtar men Iliyas jaqyn tanysyp, týsinisken. Ruhtas, onyng ýstine maqsattary hәm ishki qúpiyalary ortaq bolghan. Ekeuding qauipsizdik mәselesin myqtap eskere otyryp, birlese atqarghan enbekterining tamasha nәtiyjesi – Abaydyng túnghysh tolyq jinaghy ekeni haq.

Asan Omarov,

zertteushi ghalym

Abai.kz