Beyjing - Qytay astanasynyng aty. Ker - «Aqannyng Qúlageri» degendegi kәdimgi qazaqtyng sózi. Sonda «Beyjinger» degen ne? «Aspan asty eli» atanghan Qytay júrtynyng bar jýirigin shang qaptyryp,  5, 7, 10, 15 shaqyrymdyq bәigening bәrinen bas jýlde alghan túlpardy estip pe ediniz?

«Erdi kórseng Manapty kór,
Jerdi kórseng Naratty kór,
Atty kórseng Ker atty kór!»

Búl tirkes Ile qazaqtarynyng arasyna keninen taralghan. Enbek ozaty Manaptyn, jerding súluy Narattyn, qanatty túlpar Ker attyng baghasy osylay berilgen. Qytay astanasy Beyjindi bas iydirgen Qazaqtyng Ker aty - «Beyjinger» atanghan. Jarty ghasyr búryn aspan asty elin túyaq dýbirimen dýrildetken osy túlpardy nasihattauda «Ile keshi» gazetining tilshisi Aldash Toybolúly men zertteushi Áumet Shabdanajyúlynyng enbegi eren ekenin aita ketken jón. Qazaq túlpary qalay «Beyjinger» atandy? Endigi әngime osy súraq tónireginde.

Beyjing - Qytay astanasynyng aty. Ker - «Aqannyng Qúlageri» degendegi kәdimgi qazaqtyng sózi. Sonda «Beyjinger» degen ne? «Aspan asty eli» atanghan Qytay júrtynyng bar jýirigin shang qaptyryp,  5, 7, 10, 15 shaqyrymdyq bәigening bәrinen bas jýlde alghan túlpardy estip pe ediniz?

«Erdi kórseng Manapty kór,
Jerdi kórseng Naratty kór,
Atty kórseng Ker atty kór!»

Búl tirkes Ile qazaqtarynyng arasyna keninen taralghan. Enbek ozaty Manaptyn, jerding súluy Narattyn, qanatty túlpar Ker attyng baghasy osylay berilgen. Qytay astanasy Beyjindi bas iydirgen Qazaqtyng Ker aty - «Beyjinger» atanghan. Jarty ghasyr búryn aspan asty elin túyaq dýbirimen dýrildetken osy túlpardy nasihattauda «Ile keshi» gazetining tilshisi Aldash Toybolúly men zertteushi Áumet Shabdanajyúlynyng enbegi eren ekenin aita ketken jón. Qazaq túlpary qalay «Beyjinger» atandy? Endigi әngime osy súraq tónireginde.

Qytaydaghy qazaq eng kóp qonystanghan audan Kýnes dep atalady. Búl «Alashshyl» aqyn Tanjaryqtyn, «Kók tudyng jelbiregenin» әueletken Ermúrat Zeyiphannyng tughan jeri. «Beyjinger» atanghan sanlaqtyng da tabanyn taspen qayraghan osy meken. Kóz kórgender Ker atty ataqty atbegi Aryn Ábdireyimúlynyng jylqysynan shyqqan desedi. Qalay desek te,  jer qayystyrghan qazaq jylqysynan «Shalqúiryqtyn», «Tayburyldyn», «Bayshúbardyn» shyqpauy mýmkin emes. Eng bastysy jýzden jýirikti, mynnan túlpardy tany bilu kerek. Aryn Ábdireyimúlyn airyqsha atap otyrghanymyz sondyqtan. Ol kez «Bay men bay qúda bolsa ortasynda jorgha jýredi» deytin maqaldyng mәni ketpegen zaman. Arghy bettegi aghayyngha keninen tanys «Múra», «Shúghyla» t.b., jurnaldarda jaryq kórgen materialdargha sýinesek, «Beyjinger» tay kezinen-aq qúdalyqtyng basty joralghysyna ainalypty. Alys sapargha ketken Aryn aqsaqal auylyna qaytyp kelgende, kózinen tasa qylmay jýrgen Ker taydyng qoldan shyghyp ketkenin kórip, «Qap» dep qatty ókingen eken. Sóitse, mal tanityn qyzdarynyng ótinishimen ynyrshaq kórgeli kelgen kýieuding jeteginde ketipti. Ker taydyng sodan keyingi tarihy da qúdalardyng arasyndaghy alym-berimmen baylanysty órbiydi. «Qúdasyn Qúdayday syilaghan» qazaq altyn berip ala ala almaghan, mal berip aiyrbastay almaghan Ker atty tek qúdalyqtyng jolyna ghana qighan eken...

«Shynjannyng Ker aty»

Býginde Qytaydyng beldi sayahat oryndarynyng birine baghalanyp, qazaq mәdeniyetining kórmesine ainalghan Naratta Ker attyng әngimesin talay júrt tamsanyp ertegidey qylyp aitady. Zertteushi Áumet Shabdanajyúlynyng jazuynsha, 1952 jyly Zekti jerindegi Aryn aqsaqaldyng qúlager qulyq biyesinen taraghan Ker qúlyn aqyrynda qoldan qolgha ótip, Narat saharasyndaghy taghy bir әigili atbegi Dosbay Túrghanbayúlynyng qolyna týsedi...
Kýnesting Shaqpysy men Qonyr dóninde, Narattyng Lastayy men Bәigetóbesinde ótken alamandarda shashasyna shang júqpaghan «ker qúnan» keyin Órtekes pen Qas, Kýnes alqabyna aty belgili «Jelayaq Dosbay Ker at» atanady. 1958 jyly Bayyngholyn Monghol oblysynda ótken «Han toylyghyn» qúttyqtaugha arnalghan dabyraly bәigede top jarghan Ker attyng jýldesine bir at, bir atan týie, bir tay shibarqyt (50 metr ainalasyndaghy shibarqyt) syilyq beriledi.
1959 jyly Ker at Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng úiydastyruymen Qúlja qalasynda ótken az últtardyng I kezekti sport jarysynda Shynjannyng әr jerinen kelgen dýldýlder shoghyrynan oza shauyp, bәigening aldyn bermey, bas jýldeger bolyp saralanady. 13 jastaghy Ákbәralysylampoldyng (Ákbaralysylampol - Dosbaydyng kenje inisi Ábdilәlimning úly, búdan keyin Sylampol) shabandozdyghynda ataghy aspandaghan Ker at sodan keyin «Shynjannyng Ker aty» atandy.

Múnghúl dalasyn dýbirletken

1960 jyldyng sәuir aiynda Dosbay Túrghanbayúly Ile oblystyq sport komiytetining úigharymyna say Tiyanjin qalasy men Monghol oblysynyng ortalyq qalasy Kokhotta ótkiziletin az últtardyng býkil memlekettik I kezekti dәstýrli sport jarysyna Ker atty qatystyrugha joldama alady. Sol jyly 3 mamyrda aghaly-inili Ábeu men Shabandoz Sylampol Mongholkýrening әskery jylqy fermasyna baryp, Shynjannyng jer-jerinen kelgen 190 sәigýlikpen birge 2 ay at baptaydy. Ker at qara jarystyng bәrinen toptyng aldyn bermey Shynjannan Kokhotqa baratyn manday aldy jýirik bolyp tandalady.
Jalpy 190 túlpardan at bәigege 14 at iriktelip alynady. 1960 jyly 21 shildede Kokhotqa baratyn shabandozdar 4 mashinagha at, bir-bir mashinagha jonyshqa, aq súly basyp, Mongholkýrening әskery jylqy fermasynan Qúljagha, odan Ýrimjige attanady. Eki kýn Ýrimjide damyldaghan son, Qúmyl poyyz stansiyasyna deyin taghy sol mashina tobymen sapar shegedi. Kýn, týn demey jol basyp, tamyz aiynyng songhy jartysynda Monghol oblysynyng ortalyghy Kokhot qalasyna taban tireydi. Ýsh jetiden astam uaqyt ótkizilgen qara jarystarda Ker at bәigening 1, 2, 3, 5, 7, 10, 15 shaqyrymdyq 7 týrinen birinshi bolady. Memlekettik chempion tandalatyn sheshushi jarysqa 390 sәigýlikten Shynjang Ker at (Dosbayding Ker aty), Chiynhay Kók at, Hyby Kýreng at, Hiylúnjang Kýrentóbel at top jarady (Chiynhay, Hybi, Hiylúnjiyang - jer attary).

Qalay «Beyjinger» atandy?

Osy jarysta 8 jasar Ker at  5, 7, 10 shaqyrymdyq bәigede taghy da birinshi keledi. Ile-shala «tars» etken ýnge ilesip, 15 shaqyrymdyq alamangha shabatyn bәige dumany da bastalady.
Shýu degende Chiynhay Kók eng aldyda, Shynjang Ker at ekinshi, Hiylúnjang Kýrentóbel ýshinshi bolyp zulaydy. Hyby Kýreng atqa ne bolghany belgisiz sheginshektegen beti jarys maydanynan shyghyp ketedi. 7 ainalym bitkenge deyin birqalypty shabys bolady da, Chiynhay Kók at әuelgi birinshiligin saqtaydy. 1999 jyly Aldash Toybolúlyna bergen súhbatynda Sylampol sol qyzuly sәtti bylay dep surettegen eken:
- 8-aynalymda sahnanyng túsynan óte bergenimde «Ey, seni albasty basty ma? Úmtylmaysyng ba, úmtyl!» degen sport komiytetining mengerushisi Aytughan men ýlken agham Ábeuding dauysy estildi. Bireui qolyn shoshaytyp, bireui qazaqy aq qalpaghyn búlghaqtatyp, bar dauysymen «Qamshy bas, qamshy! Úmtyl, úmtyl! Tez! Algha úmtyl!» - dep tebinip túr eken. Sol-aq eken, januar birdeneni sezdi me, aighay men qamshynyng demeuinde delebesi qozyp, elire shauyp, Chiynhay Kókting aldyna týsti. Osynday jan alqymda qamshymnyng býldirgesi ýzilip týsip qalmasy bar ma, sosyn dereu belbeuimdi suyryp alyp, birde sipay, birde basyp-basyp qamshylap, shauyp otyrdym. Chiynhay Kók alandy bir ainalghansha Ker at ony eki orap shauyp jýrdi. Hiylúnjang Kýrentóbelding әli qúryp, tityqtap shabugha dәrmeni qalmaghandyqtan, jol ortada alannan shygharylugha mәjbýr boldy. Aqyry osy 15 shaqyrymdyq alamanda Ker at bas jýldeger boldy. Ály bastaghan Shynjang komandasyndaghy bir top azamat maghan qaray lap qoyyp, meni at ýstinen júlyp alyp, tóbelerine kótergen boyy alannan syrtqa qaray bettedi. Sәlden keyin toptan alysta túrghan aghamnyng janyna jýgire jetip barsam, ýlken agham Ker attyng basyn qúshaqtap, mandayynan iyiskelep, «januarym, dýldýlim, Beyjingerim» dep solqyldap jylap túr eken. Kónilim tolqyp, bosap qoya berdim. Ayryqsha qystyghyp jyladym. Ábeu agham: «Ya, Tәnir bet aldymyzdan jarylqap, abyroy berip, qasiyetti Qyzay anamnyn, bahadýr babam Qúdaynazardyng aruaghy qoldady degen osy, ainalayyn qargham, aldyng mәngi ashyq bolsyn!» - dep mandayymnan sýiip, basymnan sipay bergeni sol, qystyghyp túrghan men aghyl-tegil jylap qoya berdim. Bәlkim, qara nópir eldi qaratyp qoyyp, aghamdy tas qylyp qúshaqtap, botaday bozdaghan sol sәt óz ortasyna jarasqan da shyghar, әiteuir talaygha deyin óksigimdi basa almappyn.

Shyndyghynda, jýrek tebirenter sәt!
Sylampoldyng moynyna irkes-tirkes tórt altyn medali taghylumen birge Shynjangha danq gramotasy, bir jenil mashina, altynnan jasalghan alyp samauryn, altyn shәugim tartu etiledi. Ker at syndy daraboz dýldýlding enbegi ýshin komandadaghylargha Beyjin, Tiyanjin qatarly kóptegen qalalardy aralap, sayahattap kelu nәsip bolady. Ker at ta Beyjinge, Úly qorghangha aparylady. Kokhottaghy jarysta Ábeuding auzynan túnghysh shyqqan «Beyjinger» esimi basshylargha da únap, Beyjindegi bir basqosuda Ker atty «Beyjinger» dep atau kerektigi aitylady. Júrt búl ataudy quana qabyldap, sodan bastap Ker atty «Beyjinger» dep atap ketipti.

Shersheu qanat has túlpar

Jalpy alghanda, Beyjinger soqpa jýristi, teke tanau, salpy erin, qabyrghaly, jotaly, salqy tósti, júmyr túyaqty, naghyz «Ile túlpary» degen atqa layyq bolypty. Jay kózge tym kórikti de kórinbegenmen, júmyrlyghynan kýshtiligi bilinip túrady eken. Tisinen airylyp, tarlan tartqan Beyjinger 1980 jyly 28 jasynda jogharydan kelgen uәkilder men ozat óndirisshilerge soyylghanda, beldeme sýiegi biteu shyghyp, kishkene qos shersheu qanat bar ekendigi dýiim júrtty qayran qaldyrghan. Marqúm Dosbaydyng 75 jastaghy bәibishesi Jamiqan Mediyneqyzy men balalary Ábdibek, Ádilbek, Ázirqandar qos aqsarbas soyyp, auyldyng auzy dualy qarttary men iygi jaqsylaryn shaqyrtyp, «Túlpar shyqqan auyldan mәngi túlpar ýzilmese eken», - dep yrymdapty. Sol tústa halyqtan jinalghan 37000 yuan (6 myng dollar kóleminde) aqshagha Narattyng ortalyghyna «Beyjinger» mýsini qoyylghan. Uaqyttyng ótuine baylanysty әbden tozghan mýsin jaqynda alynyp tastalypty. Ornyna mystan jasalghan Beyjingerding jana mýsini qoyylatyn kórinedi.

Qazaqtyng jeri qayda qalmaghan? Qanshama dala shekaramen bólinip «shetel» atandy. Degenmen olardy kózinen ketse de, kónilinen tasa qylmaytyn Qazaqstannyng baryna da shýkirshilik. Tәuelsizdik tanymyz erte atqan bolsa, mýmkin «Beyjinger» de ýiirine kelip qosylyp, «Almatynyng aq súnqary» atanar ma edi? Qazaq «at túyaghyn tay basar» deydi. Beyjingerding qúlyn beynesi jylqynyzda jýrse, janylmay tanyp, baptay biliniz.

Abai.kz