Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3304 27 pikir 30 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:12

Bizding orystar bizge úqsaydy

Mening Dima degen orysym bar. Ekeumiz kórshimiz. Ózi bir jaysang jigit. Balpan-balpang basady. Kóre qalsan, kýlip amandasady. Jýzinde adaldyq pa, anghaldyq pa – әiteuir bir tazalyq bar. Tazalyq onyng jýzinde ghana, әitpese ózi baryp túrghan salaq neme, idiot. May-may bop jýredi. Shashy da may-may. Dima kele jatqanda sonadaydan solidoldyng ba, kerosinning be – birdeneni iysi birge erip kele jatady. Kórshilik paryzymyz – toqtap amandasamyz. Dima meni kórgende keyde ezuindegi ortalap qalghan shylymyn laqtyryp tastap, jәne bireuin tútady. Onysy menimen әngimeleskisi kelgen týri. Maghan jasaghan podhody. Ói, Dima qaybir әngime aityp jarytady ghoy deysin, onyng әngimesi – temir-súmyr, mәshiyne, jol keptelisi. «Vosapqa qarap otyryp búrylmaytyn jerden búrylyp ketippin» dey me, «It alatyn kәris tanystaryng bar ma, bolsa, aitshy, bizding Buka әbden semirip, tamaqqa toymaytyn boldy, satyp jibereyin dep edim, yobmaytty» dey me, sonday birdenelerdi aitady.

Men ony Shukshinning keyipkerlerine úqsatamyn. Anghal-sanghal, jaqsy jigit. Kók mashinasynyng sonynan kók týtitinin qústyryp kýnde júmysyna ketip bara jatady. Sóitip jýredi, jýredi de bir kýni jaqsylap monsha jaghady. Monshagha әkesining inisi, sosyn bir nemere inisi, sosyn taghy bir inileri jinalyp týsedi de, әy da kep ishedi. Daryldap әn aitady. Bir birin maqtaydy, artynsha boqtaydy. Jat ta kep tóbelesedi. Sóite túra ózderi sonday izetti jigitter. Jandarynan ótip bara jatsan, «E-e, podojdiy-podojdi, chelovek iydet, pusti on prohoditi» dep shygharyp salady.

Dimalargha arasha týsuding qajeti joq. Ózderi tóbelesedi, ózderi tatulasady. Artynan «Oy, moroz, moroz!» ketedi.

Sol Dima býgin maghan búrylyp kep amandasty, jón súrasty. Qorabynan temekisin alyp tartty da qúsharlana soryp jiberip: «Dәke, v Almate cho prosihodit vashshe», – dedi. Men tiksinip qaldym.

– Ne bop qaldy? Men oghan әdette qazaqsha sóilep bastaymyn. Qysqasy, ekeuara әngimemiz bylay boldy:

–Myna bizding tughan qalamyzgha orystar qaptap ketipti ghoy?

– E, qaptasa ne bopty? Jýrsinder ghoy qaptap.

– Oi, bizdi qoyshy, ana Reseyden qashyp kelgen dezertir orystardy aitamyn. Aralarynan búrynghy tanystarymnyng balalaryn kórip qaldym. "Sybolyshtar, neghyp jýrsinder bizding Almatyda" desem? «Ana jaqta jaghday qiyn bop ketti» deydi. Jaghdaylaryndy... (dep kelip bizding Dima qandastaryn kelistirip túryp bir sybap aldy.-D.Q.). Keshe osylyr qútyryp Reseyge ketti emes pe? Ketti de, bizdi jerden alyp, jerge salyp jamandady emese pe?. (Eskertu: Dimanyng «biz» dep otyrghany – bәrimiz: qazaqtar, orystar, t.b.) «Qazaqtar bizge kýn kórsetpedi, qazaqtar bizdi sóiletpedi», – dedi. Qaydaghy-y? Jýrmin ghoy men, mine, auzyma kelgen sózdi boratyp. Boqtap sóileymin. Araq ishemin. Oi, biraq, júmysty da ógiz siyaqty jasaymyn ghoy. Ony ózing bilesin. Aynalam toly qazaq. Bireui birdene demeydi. Júmysym – tabysty, túrmysym – jayly. Áne, engezerdey ýiim túr. Bau-baqsham qanday menin! Dәke, aitshy, baqsham qanday menin? Júmaq emes pe? Nadiya ekeumiz kýzde jemis-jiydekti jinap tausa almaymyz. Balalarym shúnandap ósip qaldy. Dostarynyng bәri qazaq. Vovam mening mynanday jigit bolady erten! Ózi ýide qazaqsha sóilep jýredi.

Al endi mynalar kelipti. Qashqyndar. Ónken-ónkeng etken ógizdey pәleler eken ózderi shetinen. Tamaqqa toymaydy-au – týrleri jaman. Qazaqstandy jamandap bizdi kýnde jerge qaratushy edi, endi nesine keldi úyalmay-qyzarmay? Búlardy bar ghoy, Dәke, qúiryqqa teuip quyp shyghu kerek elden. Shyn aitamyn. Búlar bizdi landay ma dep qorqamyn. Quu kerek itterdi!

Men Dimanyng songhy sózinen ish jiyp qaldym. «Búlar bizdi landay ma dep qorqamyn».

Bizding orystar otyz jyldyng sheginde bolsyn, bolmasyn bizge úqsap qalyp edi. Tili synyp, qaysybiri bolmasa, kóbining jýregi jibip, shovinistik pighyldan arylyp degendey... Endi sol jaqsy orystarymyzdy mynalar rasymen landap ketpese jarady...

Dәuren Quat

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1513
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3283
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5825