Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2832 4 pikir 2 Qazan, 2022 saghat 16:29

Súltan Raev Yan Vilimutting «janazasyn shyghardy»

Qyrghyz jazushysy Súltan Raevtyng «Kashaba» povestin ayaqtap, «Topon» romanyn oqugha kiriskenimdi ótkende jazghan bolatynmyn. Sonymen, eki kýn (kýndiz oqugha qol tiymeydi, sondyqtan eki týn desem de bolady) aqtaryp otyryp, «Topondy» da tauystym.

Qarapayym súraq: «Topon» qyzyq roman ba?

Romannan alghan әserimdi suytyp baryp osy súraqqa qysqasha jauap jazghandy jón kórip otyrmyn.

Biz әdette jaqsy bir kino nemese kitap oqysaq, júrt ony «qyzyq pa eken?» dep súraydy. Kórgening men oqyghanyng qyzyq bolsa, әriyne, «qyzyq» dep jauap beresin. «Toponnyn» qyzyghy sol – roman-pritcha avtory oqyrmanyn «Núq payghambardyng kemesine salyp alyp» úly su basqan mekenning әldebir qiyryndaghy taz tóbel aralgha aparyp tastaydy.

Núqtyng ornynda – qúdayshyl taqua Khe. Khening qasynda әieli Man, úly Etiyh, qyzy Duna ghana bolady. An, qús ózge de tirshilik iyesinen ada aralgha Tәnirding jebeuimen taban tiregen Khe balalaryna samolet, poezd, kompiuter degendi úqtyra almaydy. Olar tipti Qúdaydy da tanymaydy. Khe «Qúday» dese úly men qyzy «ol emne?» dep súraydy. Khening bir Jaratushygha degen senimine әieli Man ghana ortaqtasa alady.

Búlar aralda túra beredi. Úly sudyng tolqynymen jaghagha neshetýrli zattar shyghyp qalyp jatady. Khe olardy iske asyryp, lashyq túrghyzady. Bir kýni tolqyn júmbaq sandyqshany jiyekke laqtyryp tastaydy. Sandyqtyng ishin ashyp qarasa, suret pen kitap bar eken. Khe kitaptyng betindegi tanbalardy tanidy biraq qúrastyryp oqy almaydy. Sodan ol shaghyn ghibadathana salyp, suretti sonyng tórine ilip taqualyghyn jalghastyra beredi.

Etih er jetip kele jatady. Bir kýni tolqyn Etihke rezenke әieldi әkelip «syilaydy». Er jete bastaghan Etihting ermegi sol rezinke әiel bolady.

Duna da boy jete bastaydy. Khe bolsa balalaryn Qúdaydy tanugha ýgittep, zar keshumen jýredi. Khe men Man búryn ózderi ómir sýrgen uaqytty «arghy dýniye» dep, qazirgi ómirlerin «bergi dýniye» dep atap alghan.

Arghy dýniyede Khe adamzat arasyndaghy jalghyz Qúdayshyl adam bolady. Onyng qarsylasy Yan Vilimut – genetik ghalym. Esterinizge sala keteyin, Yan Vilimut ómirde bar adam. Ol sýtqorektilerding kletkasyn auystyryp, janalyq ashqan genetiyk-ghalym. «Qúday jaratqan adamnyng jasapmapzdyq quaty tausylyp barady, sondyqtan adamdy klondau arqyly ony kemeldendiruge bolady» dep jýrgen ilimning iyesi. Súltan Raev «Topon» romanynda Yannyng osy ilimine qarsy shyghady jәne ony «óltiredi». Óler aldynda «jana adamdardyn» Jaratushysy – Yan «Khe kelip mening janazamdy shygharsyn» degen ósiyet qaldyrady. Amal joq, Khe Yannyng janazasyn shygharugha barady. Dәl sol jerde tútqyndalady. Kheni aiqysh aghashqa asyp jatqan kezde dýniyeni topan su basady. Sóitip Qúday jaratqan pendelerdi qyryp-joyyp biylikke jetken «jasandy adamdar» topan sudyng astynda qalady.

Khe – jiyntyq obraz. Onyng qúdaysyzdarmen kýresinen Isa payghambardy, "jasandy adamdardyn" әlpetinen Lút payghambar zamanyn, Khening aralda otbasymen ghana qaluynan Núqty, araldaghy azapty ómirinen Angp payghambardy kóremiz. Avtor Khening azabyn payghambarlardyng kiyeli kitaptarda bayandalatyn azabynan da asyryp jibergen. «Toponnan» «Jýzjyldyq jalghyzdyqtyn» da saryny bayqalady.

Khening qúdaysyz úly Etih qaryndasy Dunagha ayaq salady. Duna Etihten mýiizdi bala tuady. Etih anasy Mandy da onashada zorlap, jýkti qylady. Búl qorlyqqa shyday almaghan Man úly sugha batyp óledi. Al Etih tolqyn jaghalaugha әkelip tastaghan airyq aghashqa Kheni tanyp, mýiizdi balasy ekeui ony múhittyng týbine bir-aq atady.

Romanist Súltan Raev kino әlemindegi súmdyq rejisser Kim Ku Duk siyaqty. Ol keyipkerlerin de, oqyrmanyn da ayamaydy. Biraq tereng oigha batyrady. Tazarudyng jana núsqasyn úsynady. «Payghambarlar endi qaytyp kelmeydi» desedi. Alayda adamzatqa tónip kele jatqan zúlmatty Tәnirlik Yiyq ruhynda sezindiretin endigi missiya iyesi – qalamgerler. Súltan Raev sol sanattaghy jazushy.

Pysy: Aytpaqshy, Núqtyng joly romanda bәrimiz biletin hikayagha jalghaspay, ózgeshe ayaqtalady. Khe su týbine ketedi. Nege dep oilaysyzdar?..

 

Dәuren Quat

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322