Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Qauip etkennen aitamyn 1634 2 pikir 3 Qazan, 2022 saghat 11:54

Qazaqqa qarsylar tayranday bere me?

Qazir tek kókiregi soqyr adam ghana «Qazaqstanda 130 últ pen úlys bar» degen óni ainalghan «Kenestik mifkke» senedi. Qazaqstanda tek nәsil men dinge, últ pen dilge bólinbeytin bir tildi, qos tildi jәne ýsh tildi әlumettik top qana bar.

Úighyr, tәjik jәne ózbek aghayyndar ghana ózderin songhy ýsh tildi әleumettik topqa jatqyzady. Qazaqtan ózge qalghan últ pen úlystar ghana bir tildi, yaghni, orys tildi qazaqstandyqtardy qúraydy. Sonda kýndelikti ómirde orys tilin qoldanbay qazaqpen qazaqsha sóilesetin úighyr, tәjik jәne ózbek aghayyndar aqymaq pa? Álde ana tilinen ózge orys tilin de biletin qazaqtar jýzqara ma?

El ishinde Ukrainadaghy qandy qasaptan keyin bir tildi әleumettik top qaqqa jarylyp, birjolata qazaq jәne orys bolyp býline bastaghan faktordy jogharyda otyrghandar nege kórgisi kelmeydi? Qazaq óz tilinde jón súrasa últshyl, «nasiyk», Ukrainadaghy jaghdaydy tuyndatushy arandatushy. Al, osy orys tildi әleumettik top Reseylik ýgitten tuyndaghan «RF Ukrainamen emes, NATO-men soghysyp jatyr» degen ertegige maldanyp, «memlekettik tilde sóileudi talap etkenderdi» «nasiyk, kazahofashist» dep aghash atqa minigize bastady.

Resmy tildi әleumettik top «Orys әleminen» elimizge aghylghan Reseylikterdi  arqa tútyp, Qazaqstanda júrt bir-birimen týsinisetin til - «orys tili» dep, aqparattyq maydandy bastap ketti. Resey barlauy endi elimizdegi orys tildiler arasynan músylman týrkilerdi Allasyn auyzgha alghyzyp, aqparattyq diyversiyagha keninen tarta bastaghany jasyryn emes. Qazaq ana tilinde ózge últpen sóilesse ol qylmys eken. Júrttyng bәri ózara tek orys tilinde qarym-qatynas jasamasa, tura Ukrainadaghyday jaghday oryn alady-mys. Qazaq jerine NATO tuyn tigedi-mis degen jel sóz guleude. Búl ertegige senetin orys tildi otandastarymyz jetip artylady.

Sonda qazaq óz elinde, óz jerinde qazaqsha sóilemese qay jerde sóileui kerek degen zandy saual tuyndaydy. Biz tómende tiyk-tokta aneva77767 dep tirkelgen Týrkimenstandyq ózbekting qazaq pen ukrain últyna qany qas jannyng audiojazbasynyng birin Abai.kz oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz.

Oylanayyq, aghayyn! Suyndy iship qúdyghyna týkirushiler orys tildiler arasynda tolyp jatyr. Resmy til memlekettik tilding mysyn basyp, Ata Zanymyzda qala berse, elarasy mýldem býlinetinin esten shygharmayyq!

Qazaqstandaghy túraqtylyqty ózgelermen әzirshe oryssha sóilesetin qazaqtar ghana saqtap otyr. Olardyng endigi jerde ózgelermen tek ana tilinde ghana qarym-qatynas jasaghasy keletinine eshkim tosqauyl bola almaydy. Biylik osyny úghynsa, kóp nәrsening aldyn alamyz. Tildik Tәuelsizdik almay, biz el bolmaymyz!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2210
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1038
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1227