Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 5234 0 pikir 21 Qantar, 2013 saghat 13:52

Túrsyn Júrtbay. Arylu (jalghasy)

ARYLU

(Qorytyndy orynyna)

Sonymen, arasynda az ýzilis jasap baryp ýsh jyl boyy qauipsizdik komiytetining múraghatynan jinaqtaghan «Alashorda» qayratkerlerine qatysty tergeu isin kóshirgen dәpterding songhy beti de jabylugha jaqyn qaldy. 1986 jylghy jeltoqsan oqighasyna qatysqan úl men qyzdar jappay qudalanyp, partiya, kenes qyzmetkerlerining arasynan da últshyldar tabylyp, tergeu jýrgizilip jatqan tústa jasyryn jazylyp alynghan (ishinara taspagha týsirilgen) qatiranyng sonyna - әr tomgha, әr adamgha, әr jauapqa qatysy qysqasha sipattamalar jazylypty. Zady, KPSS Ortalyq Komiyteti «qazaq úlshyldyghy» turaly qauly qabyldap jatqanda da osynau «asa qúpiya qújattardy» jariyalaudyng mýmkindigi týptin-týbinde tuatynyna sengen siyaqtymyz.

ARYLU

(Qorytyndy orynyna)

Sonymen, arasynda az ýzilis jasap baryp ýsh jyl boyy qauipsizdik komiytetining múraghatynan jinaqtaghan «Alashorda» qayratkerlerine qatysty tergeu isin kóshirgen dәpterding songhy beti de jabylugha jaqyn qaldy. 1986 jylghy jeltoqsan oqighasyna qatysqan úl men qyzdar jappay qudalanyp, partiya, kenes qyzmetkerlerining arasynan da últshyldar tabylyp, tergeu jýrgizilip jatqan tústa jasyryn jazylyp alynghan (ishinara taspagha týsirilgen) qatiranyng sonyna - әr tomgha, әr adamgha, әr jauapqa qatysy qysqasha sipattamalar jazylypty. Zady, KPSS Ortalyq Komiyteti «qazaq úlshyldyghy» turaly qauly qabyldap jatqanda da osynau «asa qúpiya qújattardy» jariyalaudyng mýmkindigi týptin-týbinde tuatynyna sengen siyaqtymyz.

Sol kýnderding әserinen tughan alang ba, joq, búl qújattardyng qaytyp qolgha týspeytinine kóz jetkendikten be, әlde ayauly alash ziyalylarynyng beynesin jýrekte saqtap qalugha degen sheksiz ystyq sezim be, kim bilsin, týrme psihologiyasyna qatysy bar-au degen oilarymyz ben eskertpeler de qaghazgha týsipti. Dәl qazir naq sol kezdegidey ansarly bolmaghanymen de, búl jazbalardyng úmytyla qoyatynday jóni joq, onda keler jyldardyng zertteushileri de zer sala jýretin oy úshqyndary bar eken. Ásirese, alash ziyalylarynyng taghdyryna yqylasty ziyaly qauym ýshin tanytar emeuirini men aitar astary da bar siyaqty. Sondyqtan da, «Úranym - Alash!..» atty әfsananyng tikeley jalghasy bolyp tabylatyn ýshinshi bólimdegi payymdaulardyng arnasy búrynghy «әnnen ózgerek» bolatyndyqtan da, derekterding jinaluy, salystyryluy, jazyluy jiyrma jylgha sozylghan kitaptyng qorytyndysyn dәpterdegi sol sipattamalarmen ayaqtaudy jón kórdik.

Tergeu isimen tanysu, barlyq eleuli oqighalar siyaqty kezdeysoq әri tabighy týrde bastaldy. «Tabighy boluynyn» sebebi, alash iydeyasy bala jasymnan maghan tanys, tipti, Múhtar Áuezovting «Abay jolyndaghy» Ázimhan beynesi men Sәken Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuindegi» alashorda qayratkerleri turaly derektermen últ kósemderining jaghymsyz beynesin salystyra әdeby kesh ótkizip, mektep qabyrghasynan aigha juyq shettep qalghanymyz da bar bolatyn. Uniyversiytette kurstyng teng jartysy: «Tarihymyzdy bilgimiz keledi»,- degen jeleumen shet tili pәni retinde arab tilin oqydyq. Aytughan Shәiimov, Múratqan Qaniyev, Qúrmanghazy Beksayynov, Dәuitәli Stambekov, Jýrsin Ermanov, Núrqasym Ámirghaliyev, Nesipbek Aytov, Janbolat Áuipbaev qatarly kurstastar últtyq kitaphananyng siyrek qorlar bóliminde «Ayqap» pen «Qazaq», «Saryarqa», «Alash», «Aq jol», «Qazaq tili», «Sana», «Áyel tendigi», «Qús joly» basylymdary men sol jyldary shyqqan siyrek kitaptardy aldyryp oqitynbyz. Keyin búlardyng birazy syrt tartyp ketti. Tek Qúrmanghazy ghana «Aq jol» gazetindegi publisistika» degen taqyrypta diplomdyq júmys qorghady.

Al bizding yntamyz ýdey týsti. Ústazymyz Rymghaly Núrghaliyev S.Begalinnin, S.Mashaqovtyn, J.Elebekovting ýiindegi M.Dulatovtyng «Oyan, qazaq», J.Aymauytovtyng «Jan jýiesi», Maghjannyng «Ólenderi» siyaqty kitaptardy alyp kelip, ýiinen shygharmay oqytty. Qazaq jurnalistikasynyng «aq bas burasy» (Nesipbek qoyghan), professor Hayyrjan Bekhojin bizding birinshi kurstaghy «Ayqap» jurnalyndaghy publisistika» atty kurstyq júmysymyzdy eshkimge aitpastan studentterding olimpiadasyna úsynyp, respublikalyq marapatqa ie boldyrghany da bar.

Sóitsek, ayauly ústazymyz bizge «en salyp» jýr eken. Kýzde shaqyryp alyp: «Men saghan bir syr aitamyn. Kelisseng de, kelispeseng de tisinnen shygharma. Ózing maghan shәkirt bolghyng kele me? Endeshe men bir senimdi shәkirt izdep jýr edim. Ólendi Syrbay men Qalijan da jazady. Men ghana emes, býkil qazaq qaryzdar mening ústazdarym bar edi. Solardyng paryzyn óteyin dep әr jyldary eki shәkirt dayyndap edim. Bireuinen eshtene shyqpady. Ekinshisi auylgha ketip qaldy (Sóitsek ol Zarqyn Tayshybay aghamyz eken). Endi saghan tandauym týsip túr. Sen olardy bilip jýr. Men saghan olardyng enbekterimen qaydan, qalay tanysudyng jolyn kórsetemin»,- dedi. Órekpigen jýregimizdi basyp ýlgergenshe uniyversiytetting sol kezdegi rektory Ómirbek Joldasbekovke alyp baryp, taban astynda últtyq kitaphananyng siyrek qoryna ilespe hat jazdyrdy. Odan últtyq kitaphanagha jetektep aparyp, siyrek qordyng emes, arnayy qúpiya qorda isteytin Sәule Músatayqyzy Aqynjanova apaymen jeke tanystyrdy. Toghyz aidan keyin ózi emtihan alyp, rizashylyghyn bildirip: «Olardyng zamany keledi. Biz kórermiz, kórmespiz, biraq sol kezde sen dayyn bol»,- dep batasyn berip edi.

1987 jyly qantar aiynda Jazushylar odaghynyng janynan Qúqyq komissiyasyn qúryp, meni tóraghalyqqa bekitip, jeltoqsan oqighasyna qatysty derekterdi jiyp, habardar etip otyrudy tapsyrghan jәne jogharydaghy jaydan maghlúmdar Oljas Sýleymenov 1988 jyly qantar aiynda bizdi sol kezdegi joghary sottyng tóraghasy Tamaz Aytmúhamedovke jiberip: «Mine, kýni tudy olardyn. Ústazynnyng ýmitin aqtaytyn kez keldi. Alash qayratkerlerin aqtauymyz kerek. Sen solardyng tergeu isimen tanysyp shyghyp, әdeby ekspert bol»,- dep edi.  Kýrdeli kezding qiyn ýkimderine qol qoyyp jýrgen joghary sottyng tóraghasy: «Bizding últymyzgha jany ashymaydy deysinder me? Dayyndalyp kelgen ýkimge qol qoyamyz. Biz qoymasaq, basqagha qoydyrtady. Oljas jiberse -  saghan senemin. «Alash» qayratkerlerining tergeu isin qarap jatyrmyz. Onymen Joghary sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev ainalysyp otyr. Sonymen birigip ózine kerekti derektermen tanys. Bizge de kenes ber»,- dedi. Qazyhan ekeumizding qatar oqyghanymyzdy jәne onyng kelinshegi Gýlnar Seyitbekqyzy men mening әielim Ámina Seyitqyzynyng klastasy ekenin bilgen son: «Endeshe kýnde tanerteng saghat onnan bastap kelip mening bólmeme otyr. Saghat ýshte bosat. Qalghanyn Qazyhan úiymdastyrady»,- dedi.

Sóitip, búl dәpterdegi alghashqy kóshirmeler Joghary Sottyng kensesinde týsip edi. 1988 jyly kókek aiynda «Alashordanyn» 14 mýshesining azamattyghy aqtalyp, O.Sýleymenovting atynan G.V.Kolbinge Q.Kenjebaev dayyndaghan bir jarym bettik hat joldandy. Sol kezde Ózbekәli Jәnibekov hatshy bolyp kele qaldy da, 4-qarashada bas prokurordyng resmy qarsylyghy jasalyp, akademik J.Ábdildin bastatqan ýkimet komissiyasy qúrylyp, is qayyrymen ayaqtaldy. Sóitip, әulie Hayrekenning - alash ardagerlerining aldyndaghy, mening - Hayrekenning aldyndaghy paryzym ótelip, últ kósemderi aqtaldy.

Keyin Qauipsizdik komiytetining tóraghasynyng orynbasary S.Q.Ábdirahmanovtyn  rúqsatymen 1988-1992 jyldary aralyghynda jәne 1997 jyly komiytetting arhiyvimen barynsha erkin otyryp tanysugha mýmkindik aldym. Sóitip, búl derekter alghashynda Qauipsizdik Komiytetining Almatydaghy ghimaratynyng janyndaghy jer ýide, sodan keyin bas kenesening soltýstik qanatyndaghy 2-qabattaghy 14-bólmede jazyldy. Qauipsizdik Komiytetining polkovniygi Qaraby Múhametqaliyev pen Shynghys Salyqbaev syndy azamattar bizge barynsha erkindik berdi. Sol ýshin de olargha iltipat bildiremin.

Alash iydeyasynyng sanlauyn sezuge mýmkindik bergen mekteptegi әdebiyet pәnining múghalimi Jәngir Isayynovagha, tarih pәnin sanama sinirgen Saghyntay Kerimqúlovqa, syngha salyp synaqtan ótkizgen Isabek Shynghysbaevqa, qúpiya týrde sanama sinirgen Rymghaly Núrghaliyevke, Múhtar Maghauinge, qadirmendi alashtyng «aq  bas bura» ardageri Hayyrjan Bekhojinge shәkirttik, sol ústazdyng paryzyn óteuge jaghday jasaghan Oljas Sýleymenov pen Bekejan Tilegenovke inilik taghzym.

Álkey Marghúlannyng alpys jasqa tolghan toyynda aitqan: «Osy bir aituly kýni eng aldymen, mening kim bolyp shyghatynyma kózi jetpey, ózderining asyl armanymen ómirden ótken ózimning ata-anamdy esime alghym keledi»,- degen sózin osy joldar jazylyp jatqanda alash múrasyn jatqa biletin, jogharyda atalghan Gýlnardyng әkesi Seyitbek Núrqanov aghamyz bizding esimizge saldy. Álekenning sol sózin men de ózimning әke-sheshem Qúdakeldi men Hadishagha qaratyp aitqym keledi. Óitkeni, Ahannyng - Ahmet Baytúrsynovtyng atynyng tizginin bir-aq ret ústap, sol ýshin týrmege týsse de, ómir boyy atyn qasterlep ótken Qúdakeldi Júrtbayúlynyng da ruhy osy joldardy jazghan kezde bizdi qoldap otyrghany kәmil.

Búl әfsananyng osynday ruhany tarihyn eske ala otyryp, endi, dәpterdegi sypattamalargha oryn beremin.

Tergeu: kontrrevolusiyalyq-terrorlyq, basmashylyq úiymnyng (jetekshisi Dinmúhamed Ádilev); kenes ýkimetine qarsy  qúrylghan Orynbordaghy astyrtyn úiymnyng (jetekshisi Ahmet Baytúrsynov); shet el intervensiyasynyng kýshine sýiengen Tashkenttegi kontrrevolusiyalyq úiymnyng (jetekshisi Múhamedjan Tynyshbaev pen Halel Dosmúhamedov) «qylmysty isterin» ózara baylanystyryp, dabyl qagharlyqtay әshkereleu baghytynda jýrgizilgen. Goloshekin tergeu ýrdisin baqylap otyrghan. Odan alynghan mәlimetterdi tergeu qorytyndysy shyqpay túryp-aq bayandamalaryna paydalanghan.

Tergeu jauaptarynyng mazmúnynan tútqyndalghan adamdardyng erkindikte jýrgen kezindegi ózara qarym-qatynasy, dengey-dәrejesi anyq angharylady. «Alashorda» ýkimeti mýshelerinin, yaghni, samoderjavie túsynda týrmening dәmin tatyp, synaqtan ótken, alghashqy topta tútqyndalghan qayratkerlerding jauaptary bir ynghayda, bir maghynada, aumaghy ólshemdi úghymmen berilgen. Olar sóz arasyna kezdeysoq adamdardyng atyn atamaghan, janama oqighalardy kiriktirmegen. IYdeyasy, maqsaty, kýres joly, senimi men payymdary da úqsas Álihan Bókeyhanovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasovtyn, Eldes Omarovtyng jauaptary bir jerden shyqqan. Bir qyzyghy, tergeushiler olardy «jýzdik jaqyndyqtaryna» qarap topqa bólipti (mysaly, birinshi top - A.Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Seydazym Qadyrbaev, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, Eldes Omarov; ekinshi top - Halel men Jahansha Dosmúhamedovter, Isa Qashqynbaev, Kәrim Jәlenov; ýshinshi top - Múhamedjan Tynyshbaev, Júmaqan Kýderiyn, Bilәl Sýleev). «Qazaqy qargha tamyrlyq» búl adamdargha tәn emes ekenin tergeushiler eskermegen siyaqty.

Kerisinshe, jauapqa tartylghandar bir-birin jaqtyra bermeytinin tergeushige «úmytpay eskertip otyrghan». Mysaly, H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov, Á.Ermekov bir-birimen sóilespeytindigin atap kórsetedi. Alayda Á.Ermekov auruhanada jatqanda H.Dosmúhamedov onyng kónilin súray barghany sóz arasynda bilinip qalady.  Sonday-aq M.Áuezov: «M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovti «Súghanaq súr» atty shygharmamda synaghanmyn»,- deydi. Túrar Rysqúlovtyng bajasy Jahansha Dosmúhamedovtin  adresi arqyly Sarymoldaevqa joldaghan hatty onyng rúhsatynsyz Qojanovqa oqytyp, onyng tintu jýrgizgeni qamtylghan ómirlik shyndyqty kórkem shygharmagha arqau etkenin mekzey otyryp, sol arqyly «qazaqy әdiske salyp»  olar turaly aighaq beruden bas tartqan. Sondyqtan da múnday kórsetindiler abaylap pikir qorytudy talap etedi.

Álihan Bókeyhanovtyng jauaby qysqa da núsqa. Oiyn shymyrlata qorytyp: «Maghan «Alashordany» bilesiz be?,- dep súraq qoyma. Men - «Alash» partiyasy men «Alashorda» kenesining tóraghasymyn, «Alashorda» ýkimetining tóraghasymyn. Sondyqtan da onyng is-әreketine tolyq jauap beremin. Al «Alashorda» kenes ókimetin moyyndap, onyng búrynghy is-әreketi ýshin eshkim de, eshqashan da jauapqa tartylmaytyny turaly Lenin qol qoyghan kelisimnen keyin, ol ýkimet tarihtan ketti. Egerde Leninning qoly onyng ózi ólgen song jýrmey qalsa, onda ýshinshi adam bolyp Stalin qol qoyghan. Ol kelisim kýshin joyghan joq. Joysa, kelisim boyynsha, maghan habarlar edi. Men Stalinnen onday hat alghamyn joq. Álde sender ony moyyndamaysyndar ma? Onda maghan jazbasha jazyp berinder. Al jazbasandar, demek, ol kelisim kýshinde, odan da kelesi súraghyna kósh»,- degen mazmúnda jauap bergen.

Búl kisining mysy qashanda basym túratynyn kórgen jannyng bәri (Álkey Marghúlan, Halijan Bekhojiyn, Ghalym Ahmedov, Mariyam Múqanova, Valentina Nikolaevna Áuezova) aityp edi. Tipti tútqyndaugha kelgen «jandyalarlar» da ony basyna almapty. Búghan Liza Álihanqyzy Bókeyhanovanyn:

«Ákemdi ústaugha sauyldap kirip kelgen tergeushilerdi kórgende ol saspastan: - Liza, shay qoy. Qonaqtar keldi. Búlar mәdeniyetti kisiler, dәstýr attamaydy»,- dedi. Olar ýndey almay qaldy. Sol pauzany paydalanyp: - Keshirinizder, telefon shalugha bola ma?,- dedi. Olar rúqsat berdi. Kórshisi, asa belgili kenes ghalymy trubkany alghanda: - Vasya! Men úzaq komandirovkagha ketip baramyn. Lizany saghan tapsyrdym. Amanat»,- dedi de maghan qarap: - Liza! Sen anda-múnda jýgirme. Odan eshtene shyqpaydy. Búl «barsa - kelmestin» komandirovkasy»,- dedi sabyrmen. Tergeushiler múnyng bәrin ýnsiz tyndap túrdy, ýndeuge bata almady. Men soghan tang qaldym»,-dep kenes túsynda alash tarihynan jabyq taqyrypta doktorlyq dissertasiya qorghaghan tarihshy Jaqsaliyevke aityp bergen osy oqigha tolyq dәlel.

Jauap alynghan jetpis adamnyng bәri de:

«Biz Bókeyhanovpen erkin sóilese almaymyz. Onyng mysy basyp túrady jәne astarlap sóileydi»,- dep jauap bergen.

Al ózi tergeu isindegi jauabynda: «Men tek Baytúrsynovpen, Dulatovpen ghana últ turaly ashyq sóilese alamyn»,- dep jazypty.

Álihan Bókeyhanovtyng Mәskeudegi pәterinde «Alashorda» ýkimeti men «Alash» partiyasynyn, alash qayratkerlerinin, sonyng ishinde Smaghúl Sәduaqasovtyng múraghattary qashan úly otan soghysy  bastalghansha saqtalghan. Smaghúldan qalghan jalghyz úly Eskendir maydanda qaza tapqannan keyin, Liza (Lәzzat) Álihanqyzy jalghyzdyqqa shydamay ózi de dәriger retinde maydangha attanady. Attanar aldynda әkesi men Smaghúldyng arhiyvin qattap, ýiding shatyryna tyghyp ketedi. Onyng birazy shatyrgha bomba týskende shashylyp ketipti, al qalghan bóligin otynnan qinalghan soldattar tamyzyqqa paydalansa kerek. Qaytyp kelgende tamtyghyn ghana tauyp alghan. Ózi de soghan qatty ókinip, ýiine barghandargha:

«Ákemning qatty qayghyryp, oiy eng auyrlaghan kýni - Smaghúl qaytys bolghan kýn. Ol ózi baryp onyng denesin kórqaptan alyp, mәiitin medisinalyq tekseruge apardy. «Óndiristik ulanu» degen diagnoz qoyypty. Denesin krematoriiyge órtedi. Búl onyng janyna qatty batty. Boyjetken kezimde Múhtar Áuezov pen Qanysh Sәtbaev qyryndady. Biraq men Smaghúldy tandadym. Smaghúl: týbinde meni ne Múhtar, ne Qanysh izdep keledi. Qaghazymdy solargha ber - deytin. Soghys jyldarynda olardy shatyrgha tyqtym. Qalghanyn eluinshi jyldary Múhtargha berdim. Sonyng endigi belgisi mynau ghana»,-dep ýiining tórindegi Smaghúl men onyng úly Eskendirding suretin kórsetedi eken.

Lәilә Múhtarqyzy Áuezova kónildengen bir sәtinde ózine tәn júmsaq jymiyspen:

«Túrsyn! Sen alash tarihymen ainalysyp jýrsing ghoy. Bizde Álihan Bókeyhanovtyng qyzy Liza Álihanqyzynyng әkeme tapsyrghan arhiyvi bar. Onyng tarihy bylay. Eluinshi jyldardyng ekinshi jartysynda  Múhtar Omarhanúly Mәskeuge kelip, bir saltanatty jinalysqa qatysty. Ekeumiz teatrgha bardyq. Foede bir әiel anadaydan: «Áy, Múhtar!»,- dedi óktem dauyspen. Ákem de tez ýiirile ketti. Men búryn ol kisige múnday óktem sóilegen adamdy kórgen emespin. Tang qaldym. Ekeui úzaq shýiirkelesti. Qoshtasqannan keyin maghan búrylyp manyzdy keyippen: «Búl - Álihan Bókeyhanovtyng qyzy Liza, Smaghúl Sәduaqasovtyng әieli. Jastyghymyz da, dostyghymyz da jarasqan adam. Ýiinde Smaghúldyng biraz arhiyvi saqtalyp qalypty. Sony maghan tapsyrmaq.»,- dedi. Aragha biraz kýn ótken song sol arhivti Almatygha alyp ketti. Osy jaydy Valentina Nikolaevnagha aitqanymda: «Bókeyhanov - búlardyng kósemi. Ol ózi sonday sústy, mysy basym adam. Leningradtaghy bizding ýiimizge kelerde Múhtar sonday qatty әbigermen dayyndalatyn. Onyng aldynda balasha elpek qaghatyn. Mening de betine qarap sóileuge batylym jetpeytin. Qorqatynmyn. Al Smaghúl biz ýilengen jyldary aqsha jiberip túratyn»,- dedi. Ol arhiv osynda. Ne bar ekenin tolyq bilmeymin. Sen kór»,- dep yqylas bildirip edi.

Múrajaydyng qoljazba bólimining iyesi Talatbek Ákim úsynghan oramda: 1. Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilek» romanynyng qoljazbasy.2. Jýsipbek Aymauytovtyng Smaghúl Sәduaqasovtyng anketalyq súraghyna 1927 jyly 3-ghinuarda qayyrghan jauaby.3: Múhtar Áuezovting anketalyq jauaby.4. Berniyaz Kýleevting 2 tomdyq ólender jinaghy. Ishinde әngime, qarasózderi aralasqan roman bar. 5. Ár týrli qiyndylar men ýzindilerding ishinde «21/IÝ.22 j» dep qol qoyylghan S.Sәduaqasovtyng «Sәrsenbek» degen romany bar. Men ol romandy sol kezdegi izdenushi D.Mynbaevqa (Qamzabekúly) berdim. Ol jaryqqa shyghardy. Al Berniyazdyng múrasy әli jaryqqa tolyq shyqqan joq. Ghalym Ahmedov degdar: Berniyazdyng qaryndasy Mariya Begimbetovanyng Qyzdar institutynda dәris beretinin, onyng qolynda Berniyazdyng jengesi men qaryndasynyng joqtauy bar ekenin aityp edi, tirshilikting tolqynynda ol da eskerilmey qaldy.

Taghdyr talqysynda ajyrasyp, qimas ta syrlas dostarymen ómir sonynda B.Pasternaktyng qalay tabysqany turaly V.Ognevting esteliginde: «Byvangt strannye sbliyjeniiya. Ony svyazyvayt nachala y konsa», yaghni, «Sonday bir nysanaly tosyn jaqyndasular bolady. Olar ómirinning basy men ayaghyn týiip baylaydy»,- degen pikiri bar. Sol siyaqty bir kezde jastyq keshuin, barsha taghdyrly kýnderin, tipti dәmeli mahabbat sәtterin (Lәzzat Álihanqyzynyng ózi ghalym Jaqsaliyevke: Smaghúl, Qanysh, Múhtar ýsheuining ishinen Smaghúldy tandadym»,-depti) birge ótkizgen adamymen ómirining sonynda ýzilip qalghan baylanysyn qayta jalghastyrghan. Ózi sonday pir tútatyn Álihannyng kónilin otyz tórtinshi jyldary Múhtar qatty qaldyrghan kórinedi. Álkey Marghúlan:

«Múhtar keyde sonday saqtanyp ketetin. Otyz tórtinshi jyly Álekenmen әngimeleskenimde: - Múhtar mening hatymdy almay, pochtadan qaytaryp jiberipti»,- dep qatty ókpelep otyrdy. Múhtar da qyzyq. Onday ayauly jandardyng kónilin qaldyrugha bola ma eken?»,- dep balasha búrtiyp otyratyn.

Búl da taghdyrdyng talqysy syilaghan ýrey. Mysaly, osy әfsanada jii atalatyn Qaratileuovting ýiinde Ghaziz Mústafin «Alashtyn» úranyn әndetip aitqany ýshin partiyadan shygharylyp, sonynan ekeui de ústalyp ketipti. Al memleketting pochtasy qauipsizdik mekemesining baqylauynsyz ótpeytin. Eger ol hatty alsa, onda Múhtar Áuezov otyz jetinshi jyldan aman qalmaytyn edi. Ol ýshin jazghyra almaysyn, әriyne.

Ahmet Baytúrsynovtyng da jauaptary sonday sózge saran, bayypty, tek Dinshe Ádilevpen betteskende ghana: «Kilti ishine salynghan shifrly hatty sendey pysyqaylardan kóri Dulatov pen Bókeyhanovqa senip tapsyrghan bolar edim»,- dep qabaghyn shytqan. Maghjandy: ol - aqyn ghoy. Aqyndar jeniltek keledi. Sondyqtan da onymen pikir alyspaymyn; Túrardy: ol - bolishevik qoy, al men bolishevikterdi únatpaymyn; Súltanbekti: ol - kommunist qoy, kommunister meni jek kóredi. Jalpy, búl ekeuimen sóilesetin ortaq taqyrybym joq. Olar ghylymmen ainalyspaydy. Al men bos sózge әbden toyghamyn,- dep ózinen aulaqtata jauap bergen. Sol arqyly olardy tergeu ayasynan syrt qaldyryp otyr. Áytpese, Túrar men Súltanbekti hat arqyly uaqytsha bolsa da tatulastyrghany derek arqyly dәleldengen shyndyq.

Taghdyrdyng myna mazaghyn qaranyz, tergeu isimen tanysyp otyrghanda, Ahandy ústap, tergep, atu jazasyna kesip, ýkim shygharyp, «ýkim oryndaldy» - dep jazghan adamnyng auyl-aymaghyn, aghayyn-tuysyn jaqsy biletin bop shyqtyq. Talay adamgha, onyng ishinde mening jan dosym Jәnibek Kәrmenúlyna istegen jaqsylyghy ýshin ol adamgha sýiinip te jýretinmin. Tipti sonau jetpisinshi jyly maghan dastan da jazdyrmaq boldy ghoy deymin. Balasy habarlasyp, onashada jay-japsardy bilip, ýnsiz qalghany: endi jariya etesiz be? - degendegi súrauly janary bizding jýregimizdi shymyrlatty. Azamatty jerge qaratatyn emes, ózgeni qaydam, biz ol kisining atyn atamaugha ishtey bekindik. Ol ýshin keshirim ótinemin. Al, kuә retinde tartylghan, Ahannyng atyluyna sebepker bolghan Ghaynijamal Qabdaliyevanyng ózi bizdi izdettirip, basynan keshkenin aityp bergende, tóbe shashymyz tik túrdy (Búl oqigha birinshi bólimning qorytyndysy retinde berildi. Qaytalap bir kóz qiyghyn salsanyz, sizding de jýreginizdi shymyrlatatyny anyq). Al Ahannyng Núrjanov degen tergeushi jerlesi: «Men Baytúrsynovtan jauap aldym. Sonda bir apta dayyndalyp barghanda, bilimim ýsh saghatqa qana jetetin»,- dep baspasózderde estelik aityp jýrdi. Biz ony qaperge ilmedik, óitkeni, 1928-1931 jәne 1937 jylghy tergeu isterinde onday esimdi kezdestirmedik. Mýmkin onyng tuystarynyng tergeuine qatysqan shyghar.

Ruhany әkemiz sanaytyn Ahannyng qyzy - Sholpan Ahmetqyzy Baytúrsynovamen Beysenbay Bayghaliyev marqúm arhivting onasha bólmesinde tanystyryp edi. Ákesining atyn ózgertpey alyp jýrgenining ózi sol tústa biz ýshin qúbylysty qasiyet edi. Bayyppen orasholaqtau sóileytin múnly janaryna sonday bir mahabbatpen sýiine qaraushy edim. Joghary sottyng alashordashylardy aqtaghan sheshimin (alghashynda 14 adam aqtaldy) jәne onyng anyqtamasyn kórsetkenimde kózinen móldirey monshaqtap aqqan jas tamshylar әli de kóz aldymda. Dauys ta shygharmady. Ýnsiz egildi. Endi joghary jaqqa olardyng shynarmashylyghyn aqtau turaly hat jazu qajettigin, Jazushylar Odaghy tarapynan Oljastyng atynan resmy hattyng joldanghandyghyn aittym. Ol kisi ýnsiz orynynan kóterile berdi... Keyin maghan sol hattyng kóshirmesin úsyndy. Sóitsem, Gýlnar Mirjaqypqyzymen, arhivtanushy tarihshy A.IYgenbaevpen, A.Ijanovpen aqyldasyp, әkesine qatysty senimdi derekterdi jinastyryp, Osy hattyng negizinde zansyz qysymgha úshyraghandardyng isin qaraytyn komissiyagha qarata barynsha bayypty hat joldapty. Sodan búryn Semey oblysy Abay audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Hafiz Mataev aghkamyzgha arnayy baryp, Sh.Qúdayberdiúlyn aqtau turaly ardagerler atynan hat úiymdastyrudy ótingen edik. Mine, tәuelsizdikten búryn alash ardagerderimen tabysugha mýmkindik bergen ebepke sebepting biri Sholpan apaydyng osynau hatynyng kóshirmesin úsynudy paryz dep sanaymyn.

 

«KOKP Ortalyq Komiytetining sayasy burosyna zansyz qysymgha úshyraghandardyng isin qaraytyn komissiyagha

azamatsha Baysalovadan, tegi boyynsha  Baytúrsynova Sholpan Ahmetqyzynan,

ind. 480083, Almaty qalasy Qashqar

kóshesi №3, ýi, 8 pәter, tel. 39-41-43

ÓTINISh

30-jyldarghy jappay qysym nauqanynda sýrginge úshyraghan mening әkem Ahmet Baytúrsynúly Baytúrsynovtyng isin qayta qaraularynyzdy ótinemin.

Mening әkem Ahmet Baytúrsynúly Baytúrsynov - qazaqtyng asa iri ghalym-lingviysi, aqyn-aghartushysy jәne audarmashy.

Ahmet Baytúrsynúly Baytúrsynov - 1973 jyly tughan, ata qonysy Torghay uezi. Mening sheshem Aleksandra, últy - orys Ahmet Baytúrsynovqa túrmysqa shyqqannan keyin músylman dinin qabyldap, esimin Badrisafa dep ózgertti.

Ózining әkesi Baytúrsyn (mening atam) patsha ókimetine qarsy shyqqany ýshin tútqyndalyp, Sibirge qapastaghy júmysqa jer audarylghan son, 1886 jyly Ahmet Baytúrsynov Torghay qalasyndaghy eki synyptyq qazaq-orys uchiliyshesine týsti, ony tәmәmdaghan son, 1891 jyly Orynbor qalasyna baryp, qazaq múghalimder mektebine týsip, ony 1895 jyly bitirdi. Sodan keyin ol europalyq әdebiyetterdi oqyp, ózining bilimin jýieli týrde jetildirdi.

Ahmet Baytúrsynovtyng pedagogikalyq qayratkerligi 1895 jyldan bastaldy. 1895-1909 jyldary Aqtóbe, Qostanay uzederinde auyldyq jәne bolystyq eki synyptyq mektepterde sabaq berdi.

HH ghasyrdyng basynda Qarqaralyda túrghan Ahmet Baytúrsynov revolusiyalyq qozghalystargha qatysty. Bastapqyda astyrtyn júmys istedi; ol 1907 jyly 17-qazan kýngi maniyfest jariyalanysymen qazaq búqarasy arasyndaghy qozghalystyng kórnekti qayratkeri jәne jetekshilerding biri boldy. Reaksiyalyq qysym nauqany bastalghannan son, 1909 jyly 1-shilde kýni tútqangha alyndy, sodan keyin 2 jyl qazaq dalasynan tys jerge jer audarylugha búiyryldy.

1913 jyldan bastap Ahmet Baytúrsynov 1918 jyly qazangha deyin túnghysh «Qazaq» gazetin shygharyp túrdy. Ol ózining ólenderimen qosa «Masa» jinaghyn jariyalady. Sonymen qatar, I.A.Kyrylovtyng «Qyryq mysalyn» audardy.

Aqpan tónkerisinen keyin Ahmet Baytúrsynov qoghamadyq sayasy ómirding iyirimine aralasyp ketti. Ol kóptegen ólkelik jәne oblystyq qúryltaylargha qatysyp, jetekshilik etti. Patshalyq ýkimet qúlaghan song Ahmet Baytúrsynov «Alash» partiyasynyng tizimi boyynsha Torghay oblysynyng atynan Býkilresseylik qúryltay mәjilisine mýshe bolyp saylandy. 1919 jylgha deyin avtonomiyashyl - últshyldardyng qatarynda boldy, sol jyldyng nauryz aiynda onshyl partiyanyng últ sayasatyndaghy baghytynyng qazaq eline ziyandy ekenin týsinip (ol kezde solay jazbasqa amaly da joq edi - T.J.) kenes ýkimeti jaghyna shyqty.

1919 jyly Ahmet Baytúrsynov qúramyna kiretin «Alashordanyn» Shyghys bólimi kenes ókimetine: keshirim jasap, ózderining Qazaqstandaghy kenes ókimetining júmysyna qatysugha mýmkindik berui turaly mәlimdedi. Olardyng búl ótinishi qabyldandy. BOAK-ning tóralqasy: «Býkilresseylik Ortalyq komiytetining 1919 jyly 4-kókek kýngi qaulysyna sәikes Qazaq jәne Sibir revolusiyalyq komiyteteri men Chelyabi gubatkomy BOAK-ning jogharydaghy qaulysyn túrghyndargha jetkizsin, sonymen qatar BOAK-ning tóralqasy: búrynghy «Alashorda» ýkimetining mýsheleri kenes júmysyna tartylsyn jәne olardy búrynghy qayratkerligi ýshin qudalaugha bolmaytynyn týsindirilsin», - dep atap kórsetti.

Kenes ókimetining jogharydaghy sheshimine sәikes jәne BK(b)P Ortalyq komiytetining úsynysy boyynsha Kommunistik partiyanyng qataryna ótti. Onyng Kommunistik partiyanyng qataryna ótuin osy kezde kommunister asa iri iydeologiyalyq jenis dep baghalady. Ákemning partiyagha kirerdegi sózi «Izvestiya Kirgizskogo kraya» atty gazetinde basyldy (qújattar úsynylyp otyr).

Mening әkem Ahmet Baytúrsynov Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng qúryluynyng dayyndyq júmystaryna belsene kiristi. Birneshe ret V.IY.Leninning qabyldauynda boldy, oghan myna qújattar dәlel:

1919 jyly 24 shilde kýni Lenin halyq komissarlary kenesinin: S.S.Pestkovskiydi - tóragha, al Seyitqaly Mendeshevti, Baqytjan Qarataevti, Ahmet Baytúrsynovty, Múhametiyar Túnghashindi, V.L.Lukashevti jәne Á.T.Jangeldindi qazaq ólkesin basqaratyn әskery revolusiyalyq komiytetining mýshesi etip taghayyndau turaly qaulysyna qol qoyyldy (Vladimir Iliich Leniyn. Biograficheskaya hraneniye, 7 tom, 406 str).

1919 jyly 9 jeltoqsannan keyin Lenin Kremlide qazaq ólkesin basqaru turaly әskeriy-revolusiyalyq komiytetting tóraghasy S.S.Pestkovskiydi jәne onyng mýshesi A.Baytúrsynovty olardyng ótinishi boyynsha qabyldady. Pestkovskiyding ólkening sharuashylyghy men sayasy jaghdayy turaly, sayasi-aghartu júmysynyng qiyndaghy turaly esebin tyndady. Olargha: birneshe jaqsy bayandamalar dayyndap, ony qazaq tiline audaryp, kýitabaqqa jazyp, mýmkindiginshe kóp mólsherde grammofon tauyp, olardy qyrdaghy kóshpelilerge taratyp beruge kenes berdi; sonday-aq kedeylerding paydasyna auqatty kóshpendilerding malyn ýlestirip beru sayasatyn jýzege asyrugha asyqpaudy úsyndy (Vladimir Iliich Leniyn. Biograficheskaya hraneniye, 8 tom, 408 str).

1920 jәne 1921 jyldaghy Kenes Respublikasynyng birinshi jәne ekinshi qúryltayynda A.Baytúrsynov eki ret ýkimet mýshesi - Qazaq ASSR-ning Oqu-aghartu halyq komissary bolyp saylandy. 1925 jyldan Qazaq aghartu institutynyng oqytushy professory, Oqu-aghartu komissariatynyng janyndaghy Ghylym men әdebiyet jónindegi komissiyanyng (Akademiyalyq ortalyqtyn) tóraghasy jәne qazaq ólkesin zertteu qoghamynyng qúrmetti tórghasy boldy.

V.IY.Leninning jogharydaghy eskertuimen Býkil Odaqtyq Ortalyq Atqaru Komiytetining 1919 jylghy 4-kókektegi qaulysyn ayaq asty etken Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy F.IY.Goloshekinning 1928 jyldyng kýzinde bay-feodaldardyng maly men mýlikterin tәrgilep, kedeylerge bólip berui - qasiretke әkep soqtyrdy, sonymen qatar et pen astyqty taqyr taza sypyryp aluy jappay asharshylyqqa úshyrap, adamdardyng jappay ólimine jol berdi.

F.IY.Goloshekin ózining «Kishi oktyabri» dep ataghan osy zorlyqpen jýzege asyrylghan sharasynyng sәtsizdikke úshyraytynyn sezip, búl nauqangha qarsy shyghuy mýmkin degen jeleumen aldyn-ala saqtanyp, revolusiyagha deyingi 30-dan astam qazaq ziyalylaryn tútqyngha aldy.

Mening әkem A.Baytúrsynov Almaty qalasynda túrghan kezinde 1928 jyly 2-shi mausym kýni Qyzylorda qalasynda ótetin fiologtar men әdebiyetshilerding kenesine qatysugha shaqyrylghan jerinen tútqyngha alynyp, Almatynyng týrmesine jóneltildi, onda biz azyq-týlik aparyp túrdyq. Ákemmizding Arhangeliskiyden jazghan hatyn alghanda baryp ony OGPU-ding sonda jibergenin bir-aq bildik. Al, 1929 jyly qazan aiynda mening sheshem Badrisafany jәne meni arnayy jer audarushylardyng qatarynda Tomski qalasyna jer audardy, biz onda 1932-shi jylgha deyin boldyq. Sebebi, mening sheshemdi Tomskiden ary Batys Sibirding Naryn audanyna jer audardy.

Mening әkem A.Baytúrsynov, 1934 jyly A.M.Gorikiyding әieli E.P.Peshkovagha jazghan ótinishinen keyin halyqaralyq Qyzyl Krest qoghamynyng aralasuymen aidaudan bostyldy, sol adamnyng kómegining araqasynda Batys Sibirding Krivoshein audanyndaghy әieli Badrisafanyng qolynda túrugha rúqsat etildi, sol aradan ekeui Almatygha qaytyp oraldy.

1938 jyly 7-qazan kýni mening әkem A.Baytúrsynov Qazaq SSR-ning NKVD mekemesi tarapynan Almaty qalasynda ekinshi ret tútqyngha alyndy.

Mening ózim jer audaryludan 1933 jyly Almatygha qaytyp oraldym, Baysalovqa túrmysqa shyqtym, alayda 1950 jyly әkem ýshin týrmege qamalyp, Qazaq SSR Qylmystyq kodeksining 58 baby boyynsha 10 jylgha sottaldym. Kesimdi merzimdi Shamalghanda ótedim jәne 1953 jyly bostandyqqa shyqtym, sodan keyin tolyq aqtaldym. KOKP-nyng Sayasy Burosynyng komissiyasynan eki ret qatarynan zansyz qysymgha úshyraghan mening әkem Ahmet Baytúrsynovtyng Kenes Odaghynyng Azamaty degen adal atyn qalpyna keltirudi ótinemin.

Respublikanyng qazaq túrghyndarynyng barlyghy da Ahmet Baytúrsynov jasap ketken qazaq tilining grammatikasyn osy uaqytqa deyin qoldanyp keledi, al onyng avtorynyng esimi әli de jabyq kýiinde qalyp otyr. Sondyqtan da Ahmet Baytúrsynovtyng әdeby jәne ghylymy enbekterine qoyghan shekteudi alyp tastaularynyzdy jәne onyng avtorlyq qúqyn qalpyna keltirulerinizdi ótinemin

Sholpan Ahmetqyzy Baysalova Baytúrsynova

Almaty qalasy 15 mamyr 1988 jyl».

Búl hattyng joly bolyp, alash kósemderi aqtalghannan keyin Ahang turaly bir tuysqanynyng esteligin óz qolymmen óndep jazyp, «Júldyz» jurnalyna jariyalap ta em. Sóitsem, bauyrdyng bәri men oilaghanday tatu bolmaydy eken. Ókinishtisi, әkesining aqtalghanynyng qyzyghyn alansyz qyzyqtaugha, «ólseng - joqtasatyn, tiri jýrseng - kýndeytin» aghayyndary mýmkindik bermedi. Kenes ókimeti tartyp ala almaghan familiyasyna aghayyndary kýdik keltirdi. Oghan arystanday kýrkiregen aqyn aghamyz Syrbay Mәulenov degdar da arasha týse almady. Qúqyq komissiyasynyng atynan kepildik-kuәlik te jazghan jayymyz bar edi. Aqyry ar sotynan aman shyqqan ayauly halyq qyzy aghayynnyng arsyz sotyn kótere almady. Sherli jýrek syr berip, jarylyp ketti.

Mirjaqyp Dulatov - ójet pikirinen tergeu barysynda da qaytpapty. Tergeuge barghanda da qyrynyp, kiyimining qyrtysyn jazyp, keudesin tik ústap barady eken. Tek Amankeldining qazasy túsyndaghy jauaptarynda albyrap qalghandyghy, esimde joq dep -  kibirtektegeni bayqalady. Al halyq auyzynda: Amankeldining qazasyna Seydazym Qadyrbaevtyn, Baqytjan Qaraldinning qatysy barlyghy aitylyp qalatyn. Biz tanysqan tergeu isinde onday maghlúmat kezdespedi. Kerisinshe, qyzyl partizandardyng óz qolynan oqqa úshqanyna kózimiz jete týsken siyaqty. Al Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova osy arhiv múraghattarymen tanysu barysynda eng jaqyn tileushimiz, kenesshimiz, senerimiz boldy. Ásirese, adamdardyng ómirbayanyn anyqtauda ólsheusiz kómek kórsetti. Tek, Mirjaqyptyng bajasy Ahmet-Safa Yusupovtyng «qúpiya tynshy» retinde atylghany janyna qatty batty. «Sonday aq kónil, qimas, senimdi adam edi»,- degen sәbiylik senimnen aiyrylu qiyn da bolghan shyghar. Bizdin: Tergeu mekemesining qanday oiy baryn bilip otyru ýshin, mýmkin, alash azamattary әdeyi rúqsat bergen bolar,- degen uәjimizge sendi. Shyndyghynda da, ol «tynshylyq mәlimet bermegeni ýshin» atu jazasyna kesilgen. Demek, dili berik jan - deuge negiz bar.

«Úranym - Alashtyn!..» birinshi kitabi jaryq kórgennen keyin Týrkiyanyng Maltóbe uniyversiytetinde ótken halyqaralyq konferensiyadaghy osy әfsananyng basty túlghasynyng birining úrpaghymen tosyn kezdesuim - mәngi úmytylmas oqighanyng biri boldy. Sol uniyversiytettegi úiymdastyrushy qaryndasymyz Gýljanat Qúrmanghaliqyzy ýzilis arasynda: «Sizben Zaky Uәlidy Toghannyng qyzy Esenbiyke begim tanysqysy keledi»,- dedi. Ne deydi? Múnday da kýtpegen kezdesu bolady eken! Jýregimdi alaqanyma uystap túryp Esenbiyke begimning alaqanyna salghanday ishara bildirip: «Múnyng ishinde sizding әkeniz ansaghan alash azattyghynyng demi bar»,- dedim. Inabatty begim jylap jiberdi de: «Konferensiyada әkemdi jәne bashqúrttardy siz ghana esinizge aldynyz»,- dedi. Búl qysqa ýzilistegi úzaq әri tolquly úshyrasu boldy. Zaky Uәlidiyding tergeu isi jәne shet elge kete almay qalghan sheshesining taghdyry turaly maghlúmat berdim. Biyazy, quyrshaqtay ghana sýikimdi adam eken. Kónili tolqyp túryp: «Men әkemning ekinshi noghay әielinen tughan qyzymyn. Bashqúrtstan men Qazaqstan dese kóz jasy yrshyp ketetin. Siz sóilegende sol minezi esime týsti. Elde qalghan әielin óldige sanap jýrgen. Alpysynshy jyldyng sonynda tiri ekenin, balasynyng da bar ekenin estigende ókisip-óksip jylady. Biz habarlasyp, jaghday súrasyp túramyz. Ózim de oqytushymyn»,- dedi. Zaky Uәlidiyding tergeui qamtylghan «Úranym - Alash!..» atty kitabyma: «Alash azattyghynyng bir tamshy kóz jasy - Esenbiyek begimge!»- dep qoltanba jazyp úsyndym. Suretke týstik. Qalayda ainalsoqtap shygha almadym. Qimay qoshtasyp, kólikke shygharyp saldym. Tirshilikte talay taghdyrdyng iyesimen tosyn kezdestik qoy. Biraq dәl Esenbiyke begimmen úshyrasqanymday alabúrtqan emespin. Ol kisining jan jyluy da osy qorytyndy sózding ishinen sezilse eken dep tileymin.

«Úranym - Alashtyn!..» «Jegi» atty birinshi bólimi jariyalanghannan keyingi eng belsendi oqyrmandar - Astana qalasyna shoghyrlana ornalasqan torghaylyq ziyalylar boldy. Kitapty súratyp ta, súrap ta, qolqalap ta aldy. Qanshama elendep jýrsem de habarlasqan biri bolmady. Óitkeni osynda Amankeldining qazasy turaly derekter men boljamdar turaly bir jaqty payymnyng joqtyghy jәne óte shetin de shamshyl mәsele ekeni maghan mәlim edi. Múnda tergeu men jazalau sayasatynyng negizine sýiengen, Ahmet Baytúrsynov pen Áliby Jangeldin Mәskeude «Alashorda» ýkimetimen kelisim jýrgizip jatqanda, kelisimdi boldyrmas ýshin Amankeldini bolishevikterding ózderi óltirui mýmkin - degen joramal da aitylghan edi. Oghan dәlel retinde: Leninning qúpiya búiryghymen bir týnde qyzyl armiyanyng soldattaryna «latysh últshyldary әskerining kiyimin kiygizip», qyzyl әskerding bir bólimshesin qyryp salyp, erteninde janaghy qyzyl qyrghyndy úiymdastyrghan bólimge «latysh atqyshtary» degen at berip, býkil últtyq ziyalylar men әskery bólimderding kózin joyyp jibergeni turaly derekti toqsanynshy jyldary latysh tarihshylary jariyalap edi. Óitkeni «latysh operasiyasyna» qanyq Qazaq Áskery Revolusiyalyq kenesining erekshe bólimining bastyghy Kashirinning sol «tәjiriybeni» Torghayda jýzege asyruy әbden mýmkin bolatyn. Alayda men kýtken «jauap» kelmedi. Tek alash ruhty, tarihshy akademiyk, professorlardyng ózi pikir jarystyrudan seskenip túratyn Seytbek Núrqanúly aghamyz ghana kenesin berip, pikir bildirdi. Sóitip tolghana týnilip jýrgende kitapta aty atalyp, haty jariyalanghan Qorghan Ámirehamzin degen qart izdep kep, kitapty súrady. Eki kýnnen keyin kelip: «Siz dúrys jazbaghansyz. Birinshi: Amankeldini óltirgen - Mirjaqyp Dulatov. Ol aqtalugha tiyisti emes azamat. Men ony dәleldep shyghamyn. Ekinshiden, siz Áliby Jankeldindi, yaghni, qypshaqtardy qorlaghansyz. Men múnymen toqtalmaymyn»,- dep zil tastap ketti. Keyin telefon arqyly da biraz «ayyp» taqty. Alash ardagerleri aqtalar tústa osy adam biraz jerge hat jazyp, Mirjaqyptyng aqtaluyn keshiktirip edi. Ol hattarynyng kóshirmesi mende bar bolatyn. Sonymen shyndyqtyng týbine jetu ýshin Torghaygha jol tartyp, auyl adamdarymen sóilesip, kónildi ornyqtyrghan jayymyz bar. Ázirshe tynysh, biraq...

Dinmúhamed (Dinshe) Ádilev tútqyngha týsisimen ózin «túraqty mekeni men júmysy joq», «әr toptyng sonynda jýrgen», «jay bandiyt, tentek, búzyq emes», «qazaq últynyng bostandyghy ýshin kýresken shynshyl sayasy tútqyn» retinde ústaghan. Sony dәleldeu barysynda qyza-qyza kelip kamerada otyryp sayasy platforma jasap, úiymnyng kestesin syzyp, astyrtyn úiymnyng «týrmedegi kósemine» ainalghan. Jauaptaryna jәne minezdeme bergen adamdardyng sózderine, bizding de jinastyrghan estelikterimizdegi pikirlerge qaraghanda qyzba minezdi, ójet, qyzyqty da shytyrman oqighagha qúmar, әiteuir últjandy, bauyrmal, «balalyq tentektigi basylmaghan» (M.Dulatov, S.Qojanov) shiraq jigit. Onyng kórsetindilerining barlyghyn kóshirip shyghu mýmkin emes. Mening qalamyma ilikpegen bir jauabynda:

«Túrar Rysqúlov Qyzylorda qalasyna keldi. Kisiler kirip-shyghyp, asyghys jón súrasyp jatty. Mirjaqyp Dulatov ekeumiz sәlem beruge birge bardyq. Mirjaqyp meni auyz ýide qaldyryp, Rysqúlov ekeui onasha bes minuttay sóilesti. Ile bóten kisiler kelip qalyp, Rysqúlov solardy qarsy alugha shyghyp ketti de, әngimeleri ýzilip qaldy. Syrtqa shyqqan song Mirjaqyp Dulatov maghan (Dinmúhamedke - T.J.): «1922-jylghy Tashkenttegi úiym turaly sóz bastap, endi týsindire bastap edim. Ýlgermedim»,- dedi»,- degen maghlúmat beripti.

Búghan qarap Rysqúlovtyng astyrtyn úiymgha qatysy bar dep pikir týige bola ma? Múnday dýdәmal derekter D.Ádilevting әr kórsetindisinde kezdesedi. Al 1922 jyly Álihan Bókeyhanov pen Mirjaqyp Dulatov tútqyndalghanda T.Rysqúlov pen S.Qojanov olardy týrmeden bosatu turaly Kremlige hat joldaghan bolatyn. Búl jaydan habary bar D.Ádilevting sony emeuirin etkisi keldi me, kim bilsin. Tergeudegi jauapta búl jaghy anyqtalmaghan.

Sonday-aq, Qaranoghay (Áubәkirov) men Dinshege qatysty jariyalanymdardyng negizdiligine qaramastan, sol zertteushilerding «týrme әfsanasyna» qatysty kózqarastaryn bildiruge kelgende, ol azamattar óz pikirlerin jalpylama aityp, ashyq boyap,  jadaghaylatyp jiberetini de kónilge alang kirgizedi. Shyndyghynda da, Dinshe - ómirin taghdyryna tapsyrghan kýrmeuli túlgha. Bizge Dinshening nemere tuysy, sonyng ishinde Janaarqa audanynda sharuashylyq basqarghan marqúmdar Núrghaly Kenjetaev, Konybay Asanov degen azamattar jәne әnshi IYgilik Omarov sol oqighanyng ótken jerin sekseninshi jyly kórsetip edi. Ol kezde Dinsheni túnghysh teatrdyng diyrektory retinde alghay jazyp, alghash baspa jýzinde atyn atap ek. Kónilding sol ystyq tabyn tergeu qújattary suytyp jibergenin nesine jasyrayyq. Sonyng ishinde múqym alashordashylardy ómirde joq «astyrtyn úiymnyn» mýsheleri etip kórsetken «Dinmúhamed Ádilevting óz qolymen syzylghan qazaq astyrtyn úiymynyng shamamen alghandaghy syzbasy» ózgelerdi de, onyng ózin de atu jazasyna alyp kelgen. Ýsh betke syzylghan jobanyng mazmúny mynaday:

«1-syzba. 1921 jyldyng kóktemi men jaz aiyndaghy qúrylymnyng mýsheleri: Orynborda - Baytúrsynov, Sәrsenov B., Omarov E., Balghymbaev pen Ádilev (Búqaragha ketkenshe); Petropavlida - Tileulin J., Semeyde - Ghabbasov, Ermekov, Qozybagharov; Tashkenttegi bólimshede - Dulatov, Dosmúhamedov H., Dosmúhamedov J., Qashqynbaev, Jalenov, Espolov, Birimjanov, Yusupov, B.Biytileuov, Omarov U., Tynyshbaev, Búqaragha barghandar - Ádilev, Bolghambaev, Ándijangha barghan - Ádilev.

2-syzba: 21 jyldyng sonynan 24-jylgha deyin: Orynborda - Baytúrsynov, Omarov E., Bókeyhanov, Dulatov (24-jyl); Torghayda - Yusupov, Aqmolada - Bolghambaev, Semeyde - Ghabbasov, Ermekov, Qozybagharov, Dulatov (23-24 j.j.); Petropavlida - Tileulin J., Moskvada - Bókeyhanov (23 j. bastap), Júmabaev (24- j. bastap), Leningradta - Áuezov (24-j. bastap), Berlinde - Birimjanov, Biytileuov, Múnaytpasov, Parijde - Shoqaev; Tashkenttegi ózbek bólimshesinde - Dosmúhamedov H., Dosmúhamedov J., Qashqynbaev, Jalenov (24-j. deyin), Espolov, Birimjanov, Biytileuov (22-j. deyin), Omarov U., Tynyshbaev, Qojanov, Búqarbaev, Baymahanov S., Músaev Sh., Áliyev O., Daniyarov B., Ýmbetbaev A., Júmabaev M., Áuezov M., Ádilev D.; Samarqanda  -  Ýmbetbaev, Validov (22-j. kýzine deyin) ; Shymkentte - Kenesariyn, Áuliye-Atada - Bayseyitov Áziyz, Almatyda - Sýleev B.

3-syzba, 1925-28 jyldary: Qyzylorda - Baytúrsynov, Dulatov, Espolov, Dosmúhamedov H. (27-j.), Omarov E., Yusupov, Ádilev (25-26 jyldar), Ghabbasov, Ermekov; Tashkent -  Dosmúhamedov H., Dosmúhamedov J. (26-j.), Qojanov (27-j.), Shymkent - Aymauytov (26-27 jj.), Almaty -  Tynyshbaev, Ózbekstanda - Omarov U. (26-27 jj.), Sarysu audany - Ádilev  (26-27 jj.), Oral - Jәlenov, Moskva - Bókeyhanov, Júmabaev, Leningrad -  Áuezov, Berlin -  Birimjanov, Parij - Shoqaev, Konstantinopoli - Validov».

Mine, osy syzbany tergeushiler H.Dosmúhamedovke kórsetip: «Múny jazghan M.Tynyshbaev. Sondyqtan moyyndap kórsetindi jaz»,- dep ony da, ózgelerdi de arandatqan. Bylaysha aitqanda syzbany «saspaq teke» retinde paydalanghan. Búl derekterdi jasyryp qaludyng retin tappadyq. Al D.Ádilevting aghayyndary men tuystary jәne ol turaly zertteushiler de óz pikirlerin bizden qalys ústady. Tek Aqseleu marqúm ghana pikir bildirdi, biraq tamyrlata taldamady. Óitkeni ol kisining de tuystary osy is boyynsha jauapqa tartylyp, atylyp ketken edi. Kitapty jazu barysynda shyndyqtyng osynday da bir shyrmatyluynyng jangha batqany bar.

Halel Ghabbasov - týrmening ózinde de shyndyq ýshin kýresip, pikirin dәleldep, zandy talaptarynan bas tartpaghan. Tergeushiler de eregesip, ony ózgelerden bólek jeke kamerada ústaghan. Sóitip jýikesin júqartqan. Soghan qaraghanda: atu jazasyna kesilgen ýkimdi estisimen, keshirimdi kýtpey, óz erkimen týrmede ómirden bas tartqan-mys - degen qaueset te bar. Tughan inisi, Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi Arab Ahmetjanúly Ghabbasov aghamyz biz habarlasqanda jasynyng úlghayghandyghyn aityp (ol kezde toqsandy alqymdap qalghan) qazaq ónerining tóltumasy Múrat Ybyraev aghamyzdyng septesuine qaramastan týsinik beruden bas tartty. Mýmkin kýdikpen ótken ómirding ýreyi seyilmegen shyghar, kim bilsin. Al Shynghys eli búl azamatty jat sanap, sonyna izdeu salmady. Sóitip, belgili túlgha belgisiz kýiinde qalyp keledi. Al biz auyldasy retinde bilgenimizding barlyghyn «Bәibishe - Toqal taragediyasy» atty tarauda qamtugha tyrystyq. Mýmkin, keleshekte zertteushilerden joly bolar.

Eldes Omarov - ózine taghylghan aiypty «ózining jeke kózqarasy» retinde dәleldeuge úmtylghan. «Alashorda» tergeu isi Álihan Bókeyhanovty Qazaqstanmen shekaralas auylgha jazghy demalysqa shaqyryp, últ kósemin songhy ret qazaq dalasynyng auasymen tynystatqan saparynan qaytqan Eldes Omarovty tútqyndaumen bastalghan. Esep pen fizika, geometriya terminderining avtory mamandyghyna oray, әr sózin eseppen aityp, jaubyn dúrys shygharyp, qorytyndyny ózi jasap, qisynyn shygharyp otyrghan. Átten, deytini - artynda úrpaq qalmaghany jәne әielining tergeuge janay tartylghany. Búl turaly J.Kýderinning jary T.G.Kýderina-Nasonovanyng «Ótken ómir» (Nedalekoe proshloe) atty esteliginde Júmahan Kýderinmen kezinde etene aralasqan, Júmahannan kýderin ýzbeuge, ol esinde jýruge tiyisti keybir iri túlghalargha dyq saqtap jazghan joldar men pikirler kezdesedi. Sengen túlghalarynyng ózderining «qalpaq astynda» jýrgendegi saqtyghyn (mysaly, Qanysh Sәtbaev pen Múhtar Áuezovting qughyngha týsip jýrgen kezinde jyly qabaq tanytpauyn) jat pighylgha joryghanyn ashynghan әielding ashyq minezine jatqyzugha bolar edi. Alayda keybir ziyalylar men ghalymdardyng әsiresaqtyghy men jymysqylyghy jәne olardyng enbeterindegi jiyendikter oily adamdy seskendirmey qoymaydy. Múny sol jyldardyng psihologiyasyna sayghanmen de ýnsiz qaldyratynday «pysyqtyq» emes dep oilaymyz. Sonday derekting birin, Eldes Omarov pen onyng әielining arasyndaghy «arbasu» turaly T.G.Kýderina-Nasonova:

«Eldes Omarov, jer audarudan qaytyp kelgen son, qazaq tilining oqulyghyn jazdy, QazGU-de qazaq tilinen dәris berdi. Oghan onyng әieli - (Omarova Eliza) úlyn (Omarov Genrihti) ertip qaytyp keldi de, oghan ózining qaytadan ýilenuin talap etti. Eldes alghash tútqyndalghannan keyin Eliza onyng barlyq jeke mýlkin satyp jiberip, basqa bireuge kýieuge shyghyp, sonymen birge Leningradqa ketip qalghan bolatyn. Qayta kelgen song ol әiel: egerde búghan qayta ýilenbese, onda úly Genrihty Berlinge (onyng últy nemis bolatyn) alyp ketemin, balasyn әkesine ómir boyy kórsetpeymin - dep qorqytty.

Barlyq joldastary, onyng ishinde Eldesting ózi de Elizanyng NKVD-nyng tynshysy bolyp isteytinin, adal adam emes ekenin biletin, alayda úlyna degen әkelik mahabbaty ýshin onyng úsynysyn qabyl aldy, ekeui birge túrdy.

QazGU-degi Shonanovty tútqyndaghan son, onyng sabaghyn ótkizudi Eldeske tapsyrypty. Ol auditoriyamen tanysyp shyqqannan keyin, studentterden: olardyng ne ótkenin, qay jerden dәristi bastau kerek ekendigin súrapty. Studentterding jauaby Eldesti tanqaldyrady, olar: aldaghy uaqytta ne ótetinin bilemiz, ótkendi úmytyp qalamyz, eske almaymyz - dep ekiúshty jauap beripti. Eldes oilanynqyrap baryp: - Búl qalay? Shonanov jaqsy tәlimger edi ghoy!, - depti. Sodan dәris ayaqtalmay jatyp Eldesti júmysshylar komiytetine shaqyrady. Kәsipodaq pen partiya úiymynyng birikken mәjilisi shúghyl týrde shaqyrylyp, oghan: halyq jauy Shonanovty qorghady - degen aiyp taghylyp, QazGU-den bosatady.

Eldesti qyzmetten bosatqannan keyin Maghjan ekeui (demek, 1937 jyldyng aqpan aiynan bastap) «qyzmet izdeydi». Aqyr ayaghy ekeui de bostan bosqa «tabaldyryq tozdyrudan» jalyghady da, ekeui prokurorgha baryp, ózderining sandalystaryn aitady. Ol birden búlargha: senderge eshqayda barudyng qajeti joq, óitkeni qala boyynsha taratyldghan qúpiya tizim boyynsha, olargha qaladan eshkim júmys bermeydi - depti de, qalanyng syrtynda jer qazushylyq júmysty úsynypty. Búdan keyin eki dos birge NKVD-gha baryp, ózderin tútqyndaudy ótinipti. Olar búl úsynystan bas tartypty. Maghjannyng әieli kiyim tige alatyn. Sol arqyly әiteuir kýnkóris qamyn jasaghan. Al Eliza bolsa ómirdi alshysynan basyp jýrudi únatatyn da kýieuin soryp kýn kóretin. Soghan shydamaghan Eldos ketip qaldy. Búghan ashulanghan Eliza, «tiyisti shara qoldansa» kerek, eki dos ta tútqyngha alyndy. Búl tura Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining hatshysy L.IY.Mirzoyan men onyng әieli ústalghan kez bolsa kerek»,- dep ashyq jazady.

Egerde, osy tergeu barysyndaghy Ghaziz Múrzinmen onyng әieli  Alisa Vlasovanyng jәne osy Elizanyng (tergeude Aza dep te jazylghan, zady býrkenshik esimi bolugha tiyisti) kórsetindileri alash azamattarynyng taghdyryn arandatyp, tamyryn kespegende, olardyng esimderin keltiruge dәrtkem etpes edik. Áytpese, «Erli-zayyptylardyng arasyna esi ketken týsedi» - degendi este ústarlyqtay dәt sózi bizding de qaperimizde bar edi. Sonday -aq, osy estelikte T.G.Kýderina-Nasonova kýieuining habaryn bilu ýshin NKVD-nyng ministrine súrau salyp, izdeu hat joldaydy. Bir aidan keyin arnayy tereze arqyly oghan:Kýieuing ólgen. Ólim turaly anyqtamany aluyna bolady - dep jauap beredi. Anyqtamada: «Kýderin Júmahan Mausymbayúly 1943 jyly 13 qarasha kýni 51 jasynda asqazan jarasynan qaytys boldy», - dep jazylypty. Al 1957 jylghy qarashadaghy SSSR Joghary sotynyng ýkimi boyynsha - 1937 jyly 19 shildede, 1964 jylghy Almaty qalasynyng Frunze audandyq azamattyq qújattardy tirkeu bólimi bergen mәlimette - 1938 jyly 7 nauryz kýni, ýkim shygharylghan kýni atyldy - dep anyqtama bergen. Múnday, ekiúshty jauaptar men anyqtamalar, jekelegen estelikter, alypqashpa sózder orynsyz ýmit otyn jaghugha sebepshi bolghan. Maghjan turaly tarauda aitylghan laqap anyzdar sonyng bir dәleli. Áriyne, naqty shyndyq bir allagha ghana ayan.

Jýsipbek Aymauytov ózining kórsetindisinde shygharmashylyghy arqyly kórkem kózqarasyn jetkizuge úmtylghan. Bir ókinishtisi, ózining songhy romany jana ekonomikalyq sayasatty beyneleytinin, ondaghy keyipker - kapitalizmning tilin biletin, jana ekonomikalyq sayasat túsynda kapital jighan qazaqtyng bayy,- dep kórsetedi. Sol qoljazbany 1934 jyly Evgeniya Aymauytova Ghabit Mýsirepovke amanat etip tapsyrypty. Al ol qalamgerding tura sol taqyryptaghy ataqty shygharmasynan J.Aymauytovtyng jazu mәneri birden bayqalady. Ózi: «Mening ústazym - Jýsipbek. Ana romandy soghan eliktep jazdym»,- dep bizge de, basqalargha da, baspa jýzinde de aityp qalghany bar. Kýmәnnan qúday saqtasyn. Áyteuir Aymauytovtyng sol romany joghalyp ketti. Endi tabyla qongy neghaybyl. J.Aymauytovtyng sol jyly atylyp ketuine «ejelgi eregesi bar «Ejovtyn» kesiri tiydi me. Áyteuir Bekdullaev degen shәkirtinin: «Shymkentte kóteriliske shaqyryp jazghan ýndeu Aymauytovtyng qoltanbasyna qatty úqsaydy»,- degen sózi sebepker bolghany anyq. Qauipsizdik komiytetining adamdary ol ýndeudi D.A.Qonaevqa, S.Múqanovqa, Gh.Mýsirepovke kórsetipti. Jýsipbekting qoltanbasymen tanys eki jazushy da búl hatty J.Aymauytovtyng jazghanyna kýdikpen qaraghan. Al ol ýkim shyghardan sәl búryn týrmede asqynghan ókpe auyruynan qaytty degen qaueset bar. Halel men Jýsipbek júmbaq tylsymynyng endi ashyluy ekitalay. Óitkeni, búl tergeushiler ýshin de ýlken aiyp bolghandyqtan da, olardyng sonynda ýkimning oryndalghany turaly aktiden basqa iz qaldyruy ekitalay.

Maghjan Júmabaev - ózin týrmede de aqyn retinde ústaghan. Onyng kórsetindilerindegi sózderinen kórkem oidyng taby sharpylyp túrady. «Alqa» әdeby ýiirmesining «Tabaldyryq» atty baghdarlamasynyng suretke týsirilgen qara qaghazy (negatiyvi) saqtalghan. Biz ony kóshirip alyp jariya ettik. Onyng óz qolymen jazghanyn ózine qimaytynday ózeureuding esh qisyny joq. Óitkeni baghdarlamany kóshirisken Jәken Sәrsembinning әdeby ayasy men jazu mәneri (biz onyng osy taqyryptaghy bir maqalasyndaghy oy órisin, bayandau mәnerin, sóilem qúrylymyn, sózdik qoryn  tekstologiyalyq talaptargha say salystyryp qaradyq) mýldem qabyspaydy.

Kәrim Jәlenovting jauaby naqtylyghymen jәne dәlelimen nazar audarady. Batys «Alashordanyn» úiytqy túlghalarynyng biri bola túra jauaptary tek qosymsha mәselelerdi qamtumen shektelgen. Búl kisining jamaghaty da orys eken. Mýmkin, tergeushi «baldyzdary» jezdelerine júmsaqtyq tanytty ma, kim bilsin. Ol kezde ózge últtyng qyzyn alu - «internasionaldyq boryshty» óteu siyaqty bolyp baghalanatyn.

Ghazymbek Birimjanov - Tashkenttegi qazaq ziyalylarynyng sheshimimen «Ashtyqqa úshyraghandargha kómek» qarjy jinau ýshin Búqaragha barghan. Z.Validovpen Búqarada jәne Berlinde kezdesken. Alayda osy eki oqighany eleusiz ghyp bayandaghany sonday, naqty maghlúmat aludyng ózi qiyngha soghady. Onyng esesine Gh.Birimjanovtyng «týrikmen últshyldarymen baylanysy anyqtalyp», aidauda jýrgen jerinen Ashghabatqa jóneltilipti.

Hayreddin Bolghanbaev ózining tikeley Z.Validovpen jolyghu ýshin Búqaragha barghan saparyna: «Oqulyqtarmen qamtamasyz etuding jayyn qarastyru ýshin jibergenin» aitady.«Alashordanyn» atynan joldaghan qúpiya hatty Validovke tapsyrghany, tapsyrmaghany turaly A.Baytúrsynovpen bettesu kezindegi qisyndary tym búldyr. Aldynghy pikirin dәleldemegen, ne ony joqqa da shygharmaghan. Sonyng nәtiyjesinde, «Alashorda» kósemderi men Z.Validovting arasyndaghy qúpiya baylanys ashylmay qalypty. Alash úrandy jauynger qalamgerding qalam qayraty tergeudgi jauaptardan bayqalmaydy.

Ahmet-Safa Yusupov - tergeu ýkimine qaraghanda: «tótenshe komissiyanyng alashordashylardyng ishine engizilgen tynshylyq qyzmetin atqarmaghany ýshin» atu jazasyna kesilgen. Soghan oray jauaptary da qysqa. Túrmystyq jaydan basqa mәlimet bermegen. «Maghan aitqan joq», «bilmeymin», «sәlemdestim, biraq әngimeleskemin joq» degen synayda jauap qayyrghan. Sonda da múnday ekiúshty maghlúmat búl adam turaly qanday da bir qoghamdyq pikirdi qalyptastyrugha tәuekel jasatpaydy.

Múhamedjan Tynyshbaevting jauaptary úzaq әri shashyranqy, anghal bayandalghan, oiynyng etek-jeni jinalmaghan. Sózi de, jazuy da sozylmaly, nemkettilik basym. Onyng sayasatkerligine týrmelesterining eshqaysysy bagha bermeydi. Alghashqy kórsetindilerinde ózine taghylghan barlyq aiyptardy moyyndaydy. Biraq ta keyingi jauaptarynda odan bas tartyp: «Mening ol joly densaulyghym nasharlap túr edi. Ne aitqanymdy, nege qol qoyghanymdy týsinbedim. Endi bәri esime týsip otyr»,- degen uәj bildirgen. Ol: Jetisu ónirindegi tónkeriske deyingi oqighalargha sholu jasap, Shkapskiymen birigip 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisti jazalaugha shyqqan әskerding zardabyn jonggha qatysqanyn, ataman Annenkovpen ýsh ret kezdeskenin, oghan qyzmet kórsetuden bas tartqanyn bayandaydy. Tashkenttegi astyrtyn úiymgha:  astyrtyn úiym emes, pikirlester mәjilisi - dep qaraydy jәne Validovpen kezdeskenin moyyndaydy. Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovtermen betpe-bet kezdeskennen keyin aldynghy kórsetindilerinen bas tartqan. Jandosov pen Rysqúlovty tughan bauyry esebinde sanaghan. Olargha shәkirt kezinde qamqorlyq kórsetken. 1914 jyly Túrardyng oquyn jalghastyruy ýshin qomaqty soma  beripti.

Eng kóp súraq-jauap alynghandar M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov jәne Á.Ermekov. Olardyng búl jauaptary keyin aiyptau ýkiminde ýzindi-ýzindi retinde paydalanylghan.

Jazba jauaptaryna qaraghanda: H.Dosmúhamedov - isker, sózge útymdy, jazuy anyq. Birinshi jauabynda ózining astyrtyn úiymgha qatysyn moyyndap, bolashaq qazaq respublikasynyng memlekettik qúrylymyna deyin bayandap bergenimen, kelesi súraqtan bastap onyng barlyghyn joqqa shygharghan. Maghlúmattyq túrghydan alghanda derekter mol.

Jahansha Dosmúhamedov - ótkir, oryndy sóilep, maqal, mәtel qosyp, tura kesip aitady. Zangha jetik. Jazuy da anyq, bayandauy da shiraq, naqty. Alghashqy tergeuden bastap birbetkey mazúnda jauap bergen. Basy artyq kórsetuler joq. Búl adamnyng ómir dәmining tausyluy turaly týrli boljamdar bar. Biz Qarashash Halelqyzy Dosmúhamedovanyng lәmine senimmen qaraymyz.

Álimhan Ermekov - qyzba, kýiip-pisip sóileydi, kýiip-pisip jazady. Ótkir. Tergeushilerden jasqanbaghan. Pafospen sóileuge beyim. Ózining Leninmen kezdesuin, Ejovpen tanystyghyn sóz arasyna synalap kiriktirgen. Kenes ókimetining sayasatyn qolday jauap qayyryp otyrghan. Onyng keyin gazette jariyalanghan ashyq hatynyng eki núsqasy tergeu isinde saqtalghan.

Isa Qashqynbaev - erkin sóilep, erkin formulirovka jasaydy. Jauaptarynyng barlyghy da aldyn-ala jóndelip, óndelgen siyaqty әser qaldyrady.

Múrzin Múhtar - naghyz er minezdi, tik sóilep, kelte qayyrady. Jauaptarynyng barlyghy: men tynshy emespin. Ósek jinamaymyn Sondyqtan da eshteneni esimde ústamaymyn,- degenge sayady.

Múhtar Áuezov basynda ózin sypayy ústaghan. Tergeu sonynda «jiby bastaghany» seziledi.

Jaqyp Aqbaevtyng kórsetindileri tergeushilerding súranysyn qanaghattandyrmasa kerek. Bir-eki sarang da qysqa ómirbayandyq sholumen tәmamdaghan. Búdan әri qazbalaugha densaulyghy da mýmkindik bermese kerek. Kóbinese sanitarlyq bólimde jatqan.

Ábdirahman Baydildin - Ghalym Ahmedov degdardyng aituy boyynsha: úshqalaq, janghalaq, shamshyl adam bolghan kórinedi. Sol ras siyaqty. Ár kórsetindisi mashinkamen eseptegende 30-40 paraqqa jetip jyghylady. Qaghazshyl, әsire әsershil, jantalasqan jan siyaqty. Qalayda «ózine ayauly bir jandy» әngimesine prototip etip aldy-mys - degen jeleuding jeteginde ketip, M.Áuezov pen S.Sәduaqasovty jek kórinishti etuge tyrysyp, әshkerelep baqqan. Ol da janyna saya taptyrmaghan. Tergeushiler oghan  «Qalam» dep kekesindi at qoyghan. Armansyz paydalanghan song atu jazasyna kesilgen jәne ýkim oryndalghan. Ol partiya tazalauy jýrgen kezde: «Men bir kezde Kolchaktyng qarsy barlauynda istegemin»,- dep maqtanyp qalsa kerek. Sol sózi ózining týbine jetken. Úly kezinde obkomnyng hatshysy bolghan. Ákesining «halyq jauy» bolghandyghyn jasyrghany ýshin orynynan alynypty. Nemere, shóberelerining búl «sapyrylysqa» qatysy joq ekeni ayan.

Ókinishke oray, arasyna ýzilis salyp ýsh ret pәrmendi dәrmen alyp, úzyn-yrghasy eki jylgha tarta arhiv múraghattaryn qanshalyqty múqiyat qarap, tiyanaqty  tanystyq degenmen de, «Alashordanyn» astyrtyn úiymyna qatysty tergeu isi boyynsha jauapqa tartylghan jetpis bir adamnyng jauabyn jәne olargha qatysty anketalyq derekterdi tolyqtay kóshirip ala almadyq. Bizge es qatqan jәne sonyng arqasynda taspagha týsirip alghan alaqanday ýntartqyshtan basqa (keyin ony qaghazgha R.Dosymbekova, Á.IYtemirova, A.Bolsymbaeva týsirdi)) ol kezde qazirgidey jansebildik jasaytyn tehnikalyq mýmkindik te joq edi jәne oghan rúqsat ta bermeytin. Qysymdy tәrtip pen shaghymdy shekteuding qyspaghynda tergeuding negizgi jelisi men shyrmalghan shyndyqtyng qylyn suyryp, eng basty týiinshekti retke keltirip aludyng ózi de kóp uaqytty aldy. Sondyqtan da kórsetindilerding deni basty mәselege - olargha taghylghan basty aiyptyng әlibin ashatyn oqighalar men  alashtyng basty túlghalarynyng taghdyryna oraylastyryla jinaqtaldy. Shaghymdy kórsetindileri dәti men dәleline say paydalynyldy. Últ mýddesi ýshin kýiindi bolghan sýiindi arystardyng aldynda taghzym ete otyryp, arnayy toqtalmaghyn sol azamattardyng esimin janghyrta ketudi oryndy sanadyq.

«Alashorda» tarihyndaghy tamyrly túlghanyng biri Seydazym Qadyrbaev. Torghay ólkesining Qyzbel auylyndaghy Qonyrauly ózenining jaghasynda tughan. Torghaydaghy orys-qazaq mektebin bitirgen. Tónkeriske deyin de, odan keyin de zang salasynda istegen. «Alashordanyn» Torghaydaghy jasaghynyng әskery kenesining mýshesi bolghandyqtan da, negizinen sol tústaghy Amankeldining qazasyna baylanysty oqighalargha qatysty aighaqtarda jәne Mirjaqyp Dulatovqa baghyttalghan tergeu súraqtarynda aty jii atalady, tipti tikeley jetekshilik etipti-mis degen de qaueset bar.Úzaq merzim zang mekemelerinde is qaghazdarymen ainalysqan tәjiriybesine sýiense kerek, onyng kórsetindileri barynsha ústamdy, tergeushilerge shii shyghatynday úshyq ústatpaghan. Búghan Gýlnar Mirjaqypqyzynyn:

«Agha - advokat edi, qayda oqyghanyn bilmeymin (arnayy bilim almaghan - T.J.). Orta boylydan jogharyraq, mandayy kere qarys, jaltyr qasqa bas, kóbine taqiya kiyip jýretin, minezi túiyqtau, kóp sóilemeytin»,- dep bergen minezi de yqpal jasasa kerek.

«Voronejge jer audarylghan kesimdi uaqyty ayaqtalghan song elge qaytqan. 1937 jyly 52 jasynda atylghan. Zang turaly audarma enbekteri arqyly osy saladaghy ataulardyng qalyptasuyna enbek sinirgen.

«Alashorda» әskerining maydan qimyldaryna tikeley aralasqan, «Alash qozghalysy» atty ensiklopediyalyq anyqtamada aty atalmay qalghan taghdyrly túlghalardynyng biri - Almas Omarov pen Mәjit Kýderiyn. Búl eki sardar turaly kórsetindiler men anketalyq derekterdi biz de nazardan tys qaldyryppyz. Ekeuining de artynda qalghan úrpaqtary kenes túsynyng ózinde әkelerining esimderin tiriltuge batyl úmtylghan. Almas Omarov «Alashordanyn» әskery kenesining mýshesi әri ertauylynyng sardary bolypty. «Alashorda» men Amankeldi jasaqtarynyng qosyluy turaly keneske, Tarannyng otryadyn qarusyzdandyrugha, Torghaydaghy búlghaqqa qatysqan. Búl «qandy oqighanyn» sony kek quysugha úlasqan. Alash zamaty Seytbek Núrhanúly: «Ábdighfardyng inisi Tókish Ábdisadyqovtan Amankeldi men Ábdighafardyng arasyndaghy shyndyqty aityp berudi ótindim. Sonda: «Ábighafardy óltirgen Áliby Jangeldinge ergen qyzyldar. Atqan kezde Ábdighafar shala jansar qalghan. Sodan keyin Amankeldining tuystary kep bauyzdap óltirgen. Búl derekMarat Myrzaghaliyúlynyng «Torghay qazaqtarynyng kóterilisi» atty jinaghynda jazylghan»,- degen maghlúmat berdi.Sonday-aq sol soghysqa  qatysqan adamnyng birinin: «Ólseng de tiri qoyma Almasovty»,- degen  ant mezgilindegi amanaty  boyynsha Ahmet Baytúrsynovtyng tughan auyly Sarytýbekte kenes ókimetinen boy tasalap jýrgen Omar Almasovty Seydahmet Bayseyitúly degen «halyq kekshili» andyp baryp atyp óltirgen eken. Marqúmgha qabir - Aqtas pen Baytúrsynnyng qorymynan búiyrypty. Omardyng qyzy, ataqty әnshi Jamal Omarova 1960 jyly aghayyndaryn jasyryn ertip baryp әkesining basyna shiyki kirpishten zirat túrghyzypty. 2009 jyly biz de baryp taghzym ettik. Zirat jermen jeksen jentektelip, aq sortandanyp, jayylma topyraq bolyp qalypty.

Al Mәjit Kýderinning ómiri men ghylymy enbekteri arnayy zertteudi qajet etedi. Eng kóp sandy jәne ashyq maydanda jan alyp, jan berisken «Alashordanyn» Jetisudaghy qaruly әskerining sardar jauyngeri, ataqty qanqúily «qyzyl partizandardyn» qyzyl qyrghynyna tosqauyl qoyghan maydanger Mәjit Kýderindi ýrjarlyq-maqanshylyq jerlesteri de úmytqan.

Áriyne, otyz jetining opatynan aman qalmady. «Japon shpiony» retinde OrazJandosovtyng tobymen birge atylyp ketti. Al belgili aghartushy túlgha, ózimizge taghdyry jaqsy tanys, 1930 jyly 30-qyrkýiek kýni tútqyndalghan Bilәl Sýleevting biz kóshirip alghan eki-ýsh bettik jauaby sol tústa «bir kýnge» súrap alghan marqúm bir aghamyzdyng sóresinde qaldy. Tergeushiler taghatyn aiyp ta taba almaghan. M.Tynyshbaevting ózi qoldan toltyrmaghan kórsetindisindegi:

«Men Almatydan - Sýleevti, Shymkentten - Kenesarindi úiymgha tartu kerek dep úsynys jasadym. Ózge atalghandardyng aty-jóni esimde joq»,- degen siltemesi ghana.

Sol kýiinshe dәleldenbey qalghan búl bopsa «Ayyptau qorytyndysynda»:

Almaty qalasynyng túrghyny aiypker Sýleev Bilәldi úiymgha tartty, oghan úiymnyng baghdarlamasynyng bir danasyn tapsyrdy. Baghdarlamanyng bir danasy ashtargha kómek komissiyasynyng Jetisu oblysyndaghy Lepsi audanyndaghy ókili Kýderin Júmahannyng qolyna tiygen (№ 541784-is, 1t., 403 jәne 404-paraqtar, № 2370-is, 1 t., 177, 178 jәne 179-paraqtar),- degen ýkimge úlasyp, aqyry auyr jazagha búiyrylghan.

Al 1930 jyly 17-qyrkýiek kýni Almaty qalasynda ústalghan oqytushy Mústafa Búralqiyev tek qana Mirjaqyp Dulatovtyng qaryndasy Botakóz Asqarqyzy Dulatovagha ýilengeni ýshin ghana qolgha alynghan siyaqty. Tergeu isindegi:

«Shvesovtyng ekspedisiyasynyng júmysyna ekspedisiya jetekshisining orynbasary retinde Á.Bókeyhanov ta qatysty, sóitip, ol «Qazaqstan - qazaqtar ýshin ghana!»,- degen úrandy zang jýzinde bekituge úmtyldy, sonday-aq Tashkenttegi joghary oqu orynynyng professory Uspenskiyge KSSR-ding Jer turaly kodeksin jasaugha tapsyrma berdi, ol úsynys 1927 jyly Ólketanu burosynyng jinalysynda jauapqa tartylghan Búralqiyev Mústafa men Omarovtyn, taghy da basqalardyng qatysuymen qabyldandy (№ 541784-is, 1 t., 10-paraq)»,- degen aiyptau qorytyndysyndaghy siltemeden basqa oryndy uәj kezdespeydi.

Týrmede Múhtar Áuezovpen birge jatqan. Botakóz Asqarqyzy Dulatova ol turaly:

«Bir kýni Mústafagha tamaq alyp barghanymda týrmening esiginen Múhtar Áuezovti kórip qaldym. Anadaydan jymiyp basyn iyzep amandasty, óni bop-boz bolyp jýdegen. Maghan: «Túra túr, Bota, men qazir Mústafany ertip keleyin»,- dep ayaghyn asygha basyp ishke kirip ketti. Biraq Mústafa jalghyz ózi kelip sóilesti. Búl - 1930 jyl bolatyn. Kelesi jyly týtqyndardy jabyq sotpen sottady. Bәrine 58- statiyamen bes jyl jer audaru ýkimi shyqty. Otyrghan eki jylyn eseptep, ýsh jyl merzimmen Reseyge jer audardy. Bir jaqsysy - semiyalarymen birge túrugha rúqsat berildi. Túrmys jaghdayy kótergenderding semiyalary birtindep kýieulerining sonynan baryp qosylyp jatty... Ras, ózgelerden kóri Mústafa ekeumizding tamaghymyz toq boldy. Ahmet Baytúrsynov aghamyzgha, Áshirge, Júmahangha, Qoshkege sәlem-sauqytqa suhari, may, qant salyp kómektesip túrdyq. ... Sol azamattarymyz azaptan qútylyp, esterin endi ghana jiya bastaghanda, 1937 jyly qaytadan ústaldy»,- dep sinilisi Gýlnar Mirjaqyp qyzyna estelik aityp ketipti.

Audarmamen ainalysqan, bertinge deyin ómir sýrgen Mústafa Búralqiyevting ómiri turaly tolyq maghlúmat joq. Kezinde eki tilde birdey jazatyn qalamger nemere inisinen onyng ómirbayanyn bir ynghaygha keltirip berudi ótinip edik, ol ótinish te ómir tolqynynyng iyiriminde býktelip ketti. Ókinishti. Ózge adamdar turaly maghlúmattar әfsana barysynda retine qaray yqshamdala paydalanyldy.

Áriyne, týrmedegi tútqyndardyng janyn jaldap bergen aighaqtarynyng shyndyghyna tolyq senuding qisyny joq. Degenmen de jiyrma-otyz adamnyng pikirining oraylas keluine qarap, S.Qojanov pen T.Rysqúlovtyn, S.Sәduaqasovtyng arasyndaghy shiyelenisting sebebi: Qazaqstan men Týrkistannyng qosyluy turasynda ekenine kóz jetkizuge bolady. Tergeu isindegi súraqtar men kórsetindilerding besten biri osy ýsh qayratker turaly. Alashordashylar búl ýsh azamatty da baghalaghan. Ish tartqan. A.Baytúrsynov olardy tatulastyrghan. Biraq keyinnen aralaryna Stalinning ózi syna qaqty. Goloshekin ózining respublikadaghy bedelin nyghaytu ýshin osy ýsh azamatty bir-birine qarsy qoyghan siyaqty. T.Rysqúlov - ortaq Týrkistan respublikasyn qúrudy, al S.Qojanov - soltýstikting halqyn ontýstikke qonystandyryp, Tashkentti astana etip, tәuelsiz Qazaqstan respublikasyn qúrudy, S.Sәduaqasov - ontýstik pen soltýstikti qosyp Reseyding qúramyndaghy derbes Qazaqstan avtonomiyasyn qúrudy úsynghan.

Orys «kommunist-kolonizatorlary» S.Qojanovtyng úsynysyn qoldap: soltýstik oblystargha referendum jýrgizu arqyly jer mejesin jýrgizip, sanaq ótkizip, jergilikti últty ontýstikke ysyryp, Saryarqany Reseyding qúramynda alyp qaludy maqsat etti. Sol maqsatpen Ejov Mәskeuden arnayy kelip, komissiya qúrdy. Búl sharagha komissiya mýshesi S.Sәduaqasov pen Á.Ermekov toytarys berip, qazirgi Qazaqstan territoriyasyn saqtap qaldy. S.Sәduaqasov T.Rysqúlovqa:

«Stalinge arqa sýiep, últtyq mýddelerdi úmytty, әiteuir Qazaqstannan basqa respublika qúru ýshin janyn sap jýr, «Alashordashylardyn» sonyna tynshy qoyyp, ziyaly qauymdy jikke bólip jýr, kollektivizasiyany tezdetudi jýzege asyrmaq, jergilikti ónerkәsip oryndaryn ashugha qúlyqsyz, bәrin ózi otyrghan Mәskeuden sheshkisi keledi»,- degen kinә taqqan.

Áriyne, múnyng barlyghy jeke bastarynyng mýddesi ýshin emes, eli ýshin týsken erlerding eregesi edi. Ýsheuining de mýddesi bir, kýres joly, amaldau tәsili ózge. Búl ýsheuine qaraghanda Mendeshevtin, Seyfullinnin, Núrmaqovtyng kózqarastary mýldem basqa. «Alashorda» qayratkerlerin әshkereleytin «Tar jol, tayghaq keshudin» tura sol tergeu isi jýrgizilip jatqan kezde jazylyp, jariyalanuy kezdeysoq ýndestik deuge jatpaydy. Ol da ózining ýgit-nasihattyq mindetin atqardy. Sayasy sahnagha O.Isaev, Ú.Qúlymbetov, I.Qabylov, E.Ernazarov siyaqty qoljaulyqtar shyqty.

Biz qarastyrghan jiyny 14 tomnyng keybir betteri jyrtylghan eken. Onda qanday derekterding «qoldy bolghany» belgisiz. Tergeu mekemesine tynshylyq etken «salpanqúlaqtardyn» attary kórsetilgen maghlúmat boluy da yqtimal. Sonday әreketke úmtylyp, jantalasyp jýrgen bir «qadirli» ziyalyny qauipsizdik komiytetining múraghatynan kózimiz shalyp qalghany bar. Sonymen qatar, ýshinshi top bop sanalatyndardyng aighaqtary jinaqtalghan №06610 isting birinshi tomy bizding qolymyzgha berilmedi. Soghan qaraghanda ol tomgha qúpiya orynnyng әr týrli tәsilmen jighan mәlimetteri, tynshylar men maghlúmat berushi kuәlerdin, jeke adamdardyng «jymsymalary» tigilse kerek.

Tergeu hattamalary 420-betten bastalady. Onda tergeuding aighaghy ýshin jinalghan «donostar» saqtalyp, keyin joyyp jiberilui әbden mýmkin. Búl toptaghylardyng jauaptary keyde ýilesip, keyde ýilespey, qarama-qayshy kelip jatady. Ol týsinikti de. Birining syryn biri ashqysy kelmegen, nemese ne aituy kerektigin boljay almaghan. Mysaly, A.Baytúrsynovtyng tobyndaghylardyng birde-bireui Z.Validovpen baylanys jasaghanyn moyyndamaghan, al ekinshi M.Tynyshbaevting tobyndaghylar birde moyyndap, birde bas tartqan. Tek: «Ózara arazbyz»,- degendi ghana jeleu etken. Búl olardy ózara arandatudan saqtaghan. Áriyne, ol da «astyrtyn úiymnyng júmys әdisinin» biri. Jogharydaghy jaylardyng anyq-qanyghyn naqty anyqtau ýshin tergeu derekterin tarihy qújattarmen tiyanaqty týrde salystyryp baryp payym jasau qajettigi tuyndaytyny óz-ózinen týsinikti. Búl enbekting úzaq jyl jazylmay jatqany da sondyqtan.

Tergeu isi tórt jyldan asa sozyldy. Múny sozdyryp otyrghan Goloshekin ekeni anyq. Sol tórt jyldyng ishinde «Alashordashylardy» әshkereleytin ýsh jinaq shyghartty. Sonda da Mәskeuge joldanghan sot ýkimi:«tergeu barysyndaghy aighaqtary jetkiliksiz» - degen búryshtamamen bir ret keri qaytarylghan. Erekshe oqys kórinetin jәne týsiniksiz jayt: osy 71 aiyptalushynyng ishinen D.Ádilevtin, Á.Baydildinnin, A.nsupovtin, H.Ghabbasovtyn, J.Aymauytovtyng joghary jazagha kesilip, sol jazanyng oryndalyp ketui, yaghni, atyluy. Qay jaghynan alsa da olardyng salmaghy A.Baytúrsynov pen M.Dulatovtan basym týspeytini, «ayyptarynyn» ózi de olardan kóri jenil ekeni týsinikti. Ýkimning qaulysynda: D.Ádilev - basmashylarmen, Á.Baydildin - Kolchaktyng qarsy barlauymen baylanysyp, kenes ýkimetine qaruly qarsylyq jasamaq bolghany ýshin, al A.nsupov - tótenshe komiytetting «Alashordanyn» ishine kirgizilgen tynshysy bola túra der kezinde habar bermegeni ýshin atu jazasyna kesilip, ýkim shúghyl oryndalghan. Solardyng qataryna H.Ghabbasov pen J.Aymauytovtyng qosylyp ketui taghdyrdyng tәlkegi bolsa kerek. «Aymauytov atylghan joq. Týrmede auyryp qaytys bolypty-mys»,- degen qaueset te bar. Biraq tergeu qújattary ony rastamaydy.

Tergeu ayaqtalardyng aldynda ghana 20 adam, sonyng ishinde,  «qylmysy dәleldenbegeni ýshin», «ayghaqtardyng jetkiliksizdiginen» «qúmgha sinip ketip, qonys audarushylarmen soghys ashpaq bolghan» S.Ótegenov jәne tergeude bergen qorytyndylary óte tiyanaqty, barlyq qylmysyn moyyndaghan IY.Qashqynbaev ta bostandyqqa shygharylghan. Búghan pәlen dep jip taqpasaq ta, qaperge ala ketuge tura keledi.

Sonymen «Qazaq últshyldarynyng kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymy» turaly «Alashorda isinin» tergeui tolyq ayaqtalyp, soghys jaghdayynda qoldanylatyn әskeriy-dala sotynyng ýlgisindegi «ýshtiktin» qaramaghyna jiberildi. Al tergeu hattamalary «óte qúpiya» degen búryshtamamen qauipsizdik mekemesining múraghatyna joldandy. Sóitip, bes jyldan astam tergeu qysymyn kórgen jiyny 71 alash azamaty qazaq ýshin eki jarym milliongha juyq adamynan aiyrylghan eng qasiretti 1932 jylghy asharshylyq pen azaptyng tabaldyryghyn attady.

Olardyng búdan keyingi taghdyry mәskeulik jazalau mekemelerining yrqyna kóshti. Ýshtik qansha qúzyrly «sayasy basqarma» bolca da, kollegiyanyng qaulysy Ortalyq Partiya Komiytetining bólimderine jiberilip, arnayy partiyalyq keneste qaralyp, maqúldanatyn. Sóitip, ýkim shygharugha partiya, ýkimet (prokuratura), sot qyzmetkerleri, yaghni, «ýshtik» shartty týrde  ghana qatysatyn. Sondyqtan da, Qazaqstanda búl isti «aynalymgha týsirip», búrandany búrap ne bosatyp otyrghan Goloshekinning ózi bolatyn.

Tergeu isi Mәskeuding qaramaghyna kóshkende olardyng ekpini basylyp qaldy. Ony M.Dulatovtyng týrmedegi «Qolhatynan» anyq angharugha bolady. Múnyng basty sebebi - Qazaqstanda jappay asharshylyq jýrip jatqan tústa Goloshekinning qaqqan qazyghynyng týbi bosap kele jatyr edi. Sol tústaghy qalyptasqan sayasy jaghdaygha,  partiya men memleket qúrylymyndaghy jiktelu jýlgesine, jazalau sharalarynyng nauqandyq sypatyna, kenes jәne alash qayratkerlerining ózara qarym-qatynasyna, jalpy sol tústaghy tarihiy-psihologiyalyq  barlyghudan (stresske) maghlúmat beretin qúpiya qújattardyng mazmúnyna nazar salsaq, tura sol 1931-1932 jyldary jalpy kenes ókimetining iydeologiyalyq qysym aiyly sәl bosang tartypty. Ýshtiktin  atu jazasyn jappay qoldanuy azayyp, joghary jazany shoghyrlandyrylghan lagerilerge auystyrugha bet alghany bayqalady.

Alayda jazalau mashinasy iske qosylyp ketkendiktende, onyng betin tolyq qaytaru mýmkin emes edi. Degenmen de, Stalinning osynday bosansyghan «qas-qabaghyna» qaramastan tergeu astyndaghy «ekinshi qatardaghy» túlghalar  H.Ghabbasovqa, J.Aymauytovqa, A.-S.ysupovqa, Á.Baydildinge, D.Ádileevke qarata shygharylghan atu jazasyn oryndatyp tynugha kim mýddeli edi jәne kimning qúzyrly mýmkindigi boldy?Mәskeude «Alashorda» qozghalysy men onyng qayratkerlerin biletin, osy tergeu isine jaqsy jaghynan bolsyn, meyli jazalau túrghysynda bolsyn, «kenes bere alatynday» adam kim edi?

Eng birinshi «Kene» - Ejov eske týsedi. Ol Semeyde gubkomda jýrgende - M.Dulatov, H.Ghabbasov, Á.Ermekov, J.Aymauytov, M.Áuezov, Orynborda qyzmet etkende - A.Baytúrsynov, S.Sәduaqasov, Qyzylordada - S.Qojanov, S.Mynbaev siyaqty qazaq qyzmetkerleri ony «kommunist-kolonizator» retinde әshkerelep, iyqtarymen yghystyrghan edi. Ásirese, Semey gubkomyn taratqan S.Sәduaqasovqa erekshe tisin basqan. Mәskeudegi Ortalyq Komiytetting qaramaghyna baryp, qúqyq mekemeleri dәrgeyine kóshken song «alashordashylardyn» tergeu isin jeleu etip «maydangha erkin aralasqan». Oghan - «Alash isine» qatystylar ýshtikting ýkimimen sottalyp jatqan kezde Dnepropetrovskiden Kremlige «qyzmet babymen» shaqyrylyp», tanerteng aman-esen kirip, keshke tabytqa salynyp shyqqan, «kәsiptik ulanu» dep diagnoz qoyylghan S.Sәduaqasovtyng kýdikti ólimi dәlel. Júrtty kýdiktendirmes ýshin M.IY.Kalinin siyaqty «Kremliding qanbaq shalyn» jerleu rәsimine qatystyrghan. Búl turaly S.Múqanovtyng esteliginde naqty shyndyq aitylghan. Ásirese, N.IY.Ejovpen ejelden eregesi bar H.Ghabbasov pen J.Aymauytovtyng ózgelerden erekshelinip atylyp ketuining ózi sonday kýmәn tudyrady. 1924-1925 jyldardaghy jer mejeleu kezindegi komissiya tóraghasy retinde qatysyp, soltýstik oblystardy ekinshi ret Reseyding qúramyna kirgizuge úmtylysynyng aldyn kesken S.Sәduaqasov pen S.Qojanov bastaghan qayratkerler Ejov ýshin «basmashy» ghana bolatyn. Al iydeologiyalyq maydanda onymen ymyragha barghan, ortaq sheshim qabyldaugha yqpal bólisken, «tanystyghy bar, búghan kepildik bere alatyn» Álimhan Ermekov pen Múhtar Áuezovke «keshirim jolynyn» úsynyluynan da sonday bir «adamdyq faktordyn» emeuirini tanylady.

Tergeuding ýkimine yqpal jasay alatyn ekinshi adam Túrar Rysqúlov edi. «Sayasy baghdaryn Stalinning yrqyna yqtap anyqtaytyn» (óz sózi) sayasatkerding Stalinge qúpiya týrde  jazghan jasyryn mәlimdemelerindegi: a) Alashordashylardyng sonyna tynshy qondy, ә) olardyng Z.Validovpen astasqan jasyryn úiymdaryn (ózin aqtay otyryp)  әshkereleudi, b)  S.Qojanov pen S.Sәduaqasovty sayasy sahnadan shettetudi, v) baylardy tәrkileu men kolhozdastyrudy tezdetudi, g) Qazaqstandaghy partiya mýshelerin tazalaudy «jergilikti erekshelikti eskere otyryp qatang jýrgizudi», d) ózining Z.Validovpen tanys ekenin, Súltanghaliyevpen hat alysqanyn, Qazaqstandaghy qazaq qyzmetkerlerining últshyldyq әreketterin der kezinde «Ortalyq Komiytetke, Stalin joldastyng jeke ózine habarlamaghanyna» qatty ókinetinin, oghan kezdeysoq oqigha retinde qaraudy ótingen «qoldanba qyzmet hattary» әr qily oigha jeteleydi. T.Rysqúlovty: jiyrmasynshy jyldary sayasiy-jazalau nauqanynan kezdeysoq tys qaldy, taza últshyldyq baghyt ústandy, asharshylyq túsynda qazaq halqynyng mýddesin qorghap hat jazdy (naghynda ol hat asharshylyq ótip ketkennen keyin, Goloshekin ornynan týskennen son, onyng qyzmetten alynuyn negizdeuge tiyisti partiyalyq tapsyrmamen, asharshylyqty «abyroymen jýrgizgen» Oraz Isaevting mәlimdemesi negizinde jazylghan edi) - degen siyaqty ýgit-nasihattyq basylymdardyng yqpaly naqty tarihy shyndyqtyng betin býrkep ketken jaylary da bar ekenin eskeruimiz kerek. Óitkeni múnda birdin, mynnyng emes, milliondardyn, sonyng ishinde últtyng taghdyr tauqymeti jatyr.

Osy arada týrme әfsanasyn oqyp shyghyp, pikir bildirgen S.Núrqanúlynyng myna esteligin keltirudi oryndy sanadyq:

«Men Túrardyng әieli Ázizanyng óz auyzynan mynaday sózdi estidim. Ol maghan: - Biz Kislovodskide demalyp jatqanbyz. Sol kýni Oraz Jandosov qonaq etti. Qaytarda: Týnde qalanyng ishi qorqynyshty әri qauipti jerden ótesinder. Kerek bolar,- dep Túrargha ózining tapanshasyn berdi. Týn ortasynda esik qaghyldy. Eki-ýsh adam keldi. Túrar: - Búl bir týsinispestik bolar. Jana kostum alayyn,- dedi. Olar:- Eskisin alynyz,- dedi. Maghan: -Ne kieyin,- dedi. Men:- Janasyn kiy,- dedim. Tergeushiler tapanshasyn alyp aldy. Ol maghan:- Mәskeuge qayt,- dedi. Ol baspaldaqtan tómen týsip bara jatqanda qarap túrdym. Tómengi qabatta túratyn Goloshkin de esigin ashyp, qarap túr eken. Mәskeuge keldim. Bosandym. Ýsh ay boyy balanyng atyn qoymadym. Atsyz jýrdi. Sodan meni de ústady. Kameranyng ishi tolghan qandala. Týni boyy balany tik kóterip ústap túramyn. ...Sodan týrmeden shyqqan song Áliby Jangeldinge keldim. Ol meni Tastaqqa ornalastyrdy,- dep әngimelep berdi».

«Bayda - peyil, balada - beyil de joq, andystyrghan ekeuin qúdayym-ay!»,- dep Abay aitpaqshy, sol sәtte ekeuining kózi baspaldaqta týiiskende, qanday oida boldy desenshi. Goloshekin ózining dýrildep týrghan kezinde týrmege qamay almaghan adam, mine, eki qoly artynda, tútqyndalyp bara jatyr. Aqyry degenine jetti ghoy! Al andyghan dúshpanyna taba bolghan Túrar qanday kýide boldy? Álde, ózin de osynday qorlyq kýtip túrghanyn Goloshekin bildi me? Qaydam. Tistesken taghdyr tәlkegi degen osy.

Sonymen ýshtikting ýkimi shyqty. Talanttyng taghdyryn talqygha salghan, túlghalardy túqyrtqan jazalau nauqanynyng kezekti bir nauqany bylay ayaqtaldy:«Qazaqstandaghy birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng tótenshe ókilettigining janyndaghy ýshtikting mәjilisining № III/k mәjilis - hatynyng kóshirmesi 1932 jyl. 20-kókek.Tyndaldy: № 2370-is boyynsha : Tynyshbaev Múhamedjandy, Dosmúhamedov Haleldi, Dosmúhamedov Jahanshany qylmys kodeksining 58/10, 57/7, 58/11 jәne 58/3-statiyalary boyynsha; 2. Ýmbetbaev Aldabergendi, Murzin Múhtardy QK 58/7, 58/11-statiyalary boyynsha; 3. Múnaytbasov Ábdirahmandy QK 58/4, 58/11-statiyalary boyynsha; Kemengerov Qoshmúhamedti, Búralqiyev Mústafany QK 58/10, 11-statiyalary boyynsha; Kýderin Júmaqandy, Qojamqúlov Nashimdi QK 58/11-statiyalary boyynsha; Aqbaev Ábdýlhamitti QK 58/11 jәne 16-statiya boyynsha; Aqbaev Jaqypty QK 58/10, 59/3 - statiyalary boyynsha; Qadyrbaev Seytazymdy QK 58/7, 11-st. boyynsha; Omarov Áshimdi QK 58/10, 7, 11-st. boyynsha; Tileulin Júmaghalidy QK 58/2-st. boyynsha; Ermekov Álimhandy, Áuezov Múhtardy QK 58/7, 10, 11- st. boyynsha Omarov Uәlihandy, Sýleev Bilәldi 58/2-statiyasy boyynsha; Ysqaqov Danialdy QK 58/10, 11-statiyalary boyynsha jauapqa tartty. Sheshim:

1.Tynyshbaev Múhamedjandy. 2. Dosmúhamedov Haleldi. 3. Dosmúhamedov Jahanshany. 4. Ýmbetbaev Aldabergendi. 5. Múrzin Múhtardy. 6 Múnaytpasov Ábdirahmandy. 7. Búralqiyev Mústafany. 8. Kemengerov Qoshmúhamedti. 9. Kýderin Júmaqandy. 10. Qojamqúlov Nashimdi. 11. Aqbaev Ábdýlhamitti. 12. Aqbaev Jaqypty. 13. Qydyrbaev Seydazymdy. 14. Omarov Áshimdi. 15. Tileulin Júmaghalidy - bes jyl merzimge konslagerige jiberuge, ony sonsha merzimge jer audarumen auystyrugha... sheshim qabyldady. 16. Ermekov Álimhan. 17. Áuezov Múhtar - ýsh jyl konslagerige qamalsyn, uaqyttary 8/H-30 j. bastap eseptelsin. Ermekov pen Áuezovting ýkimi shartty týrde eseptelsin. 18. Omarov Uәlihandy. 19. Sýleev Bilәldi. 20. Ysqaqov Danialdy qamaudan bosatsyn, tergeu kezindegi otyrghany eske alynsyn».

Qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymyn әshkereleuge arnalghan bes jylgha juyq sozylghan tergeu isining nәtiyjesi osynday ýkimmen tәmәmdaldy.

Últynyng taghdyry talqygha týser shaqta týrmege otyrghyzylghan ardagerler el-júrty asharshylyqqa úshyrap, jappay qyrylyp jatqan kezde qapastan shygharyldy. Búl qasiret olargha týrmeden de kóri qatty batty. Biraq qoldan keler qayran men aila-amal, ruhany qayrat pen quat-kýsh joq edi. Olardyng әrqaysysy soltýstikting ormanynyng bas erkinen aiyrylghan baltashylaryna ainaldy. Keybiri qaytyp oraldy, keybiri mәngilikke múz jamylyp, qiyan shette qaldy. Olargha tughan jerding bir uys topyraghy da búiyrmady.

Al kesh te bolsa búiyrtu óz qolymyzda. Kezinde, «Ádilet» qoghamynyng atynan Sәule Rysqúlova, Sәule Aytmәmbetova, Qaraby Múhametqaliyev Mәskeuge baryp, Álihan Bókeyhanov, J.Dosmúhamedov, Gh.Birimjanov, T.Rysqúlov, S.Qojanov, N.Núrmaqov, L.Mirzoyan, S.Núrpeyisov jerlengen qabirdi anyqtap qaytyp edi. Al otyzynshy jyly atylghan J.Aymauytov, D.Ádilev, A.Baydildiyn, A.iysupov - Vagankov ziratyna jerlenipti. Kesh bolsa da, esh ketpes ýshin, solardyng sýiegin otanyna alyp kelip, janazasyn shygharyp, jandaryna imanyn qossaq, kim bizden qún súraydy? Tym bolmasa, bastaryna ótken-ketkender qúran oqyp, taghzym eter edi. Bir júbanyshtysy, S.Sәduaqasovtyng sýiegining kýli 2011 jyly qantar aiynda Sabyr Qasymov siyaqty azamattyng jansebildigimen Astanagha әkelindi. Oghan da tәuba.

IYә, keyde úrandap jýrip últtyq ruhymyzdyng mәiegin imansyz qaldyryp alatynymyz ókinishti. Óitkeni búlardyng qay-qaysysy da qazaqtyng atoyyna ainalatyn qasiyetti de kiyeli әruaqtar.

Tiri qalghandary endi esin jiya bergende kenes ókimetining ekinshi bir «úly qúrbandyghy bastaldy» Oghan sol ókimetti ornatqandar men aldynghy «qúrbandyqty» úiymdastyrghandardyng ózi de ilindi. Ol - zamannyng talqysy bolatyn. Búl «qaradýleyden» (smerchi) keyin últ ziyalylarynyng qatary órtten keyin aman qalghan jalghyz qaraghay qúsap siyrep-aq qaldy. Sonyng biri - Múhtar Áuezov edi. Tiri qaluy tiri qalghanymen, zaman talqysy zyqysyn shygharyp-aq ketti. Endi sol bir jantalasqan zamannyng zaualyn basynan keshuine tura keldi. Basqa salghan song pende shirkin kónedi eken.

Kóndi de.

Alash iydeyasynyng ruhy Áuezov siyaqty túlghalardyng arqasynda óshken joq. Tәuelsizdik alghansha jalghasyp keldi. Seksen jetinshi jyly mamyr aiynda ótuge tiyisti Qazaqstan Ortalyq Komiytetining plenumynda jasalugha tiyisti bayandamada últshyldyqty qozdyrghan jeti jazushynyng aty atalghan. Sonyng sony: «jas alashordashyl Túrsyn Júrtbaev...» dep ayaqtalatyn. Demek, keybir tarihshylarymyz aityp jýrgenindey, alash iydeyasy otyzynshy jyldardan bastap qúrdymgha ketken joq. Sondyqtan da alash iydeyasynyng óshpegenin jәne óshpeytinin qaperge salghym kelip, «Talqy» atty ýshinshi kitapta M.Áuezovting taghdyryn ala otyryp, sekseninshi jylgha deyingi kenestik iydeyalogiyalyq jazalau sayasatyn әshkereleytin derekterdi nazargha úsyndym. Sonynda: 1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpylqazaqtyq I qúryltayynda baghdary anyqtalyp, keyinnen talqy arqyly damytylyp, 1921-1922 jyldary tiyanaqtalghan Birtútas alash iydeyasynyng tújyrymdamasy úsynyldy.

Negizinde búl tarihshylardyng «sybaghasy» edi. Olardyng dәrgeysizdiginen búl mindetti jazushynyng atqaruyna tura keldi. Al alashtyng últtyq iydeyasy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.

Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi».

Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әr bir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn.

Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui» kerek, yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.

Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek.

Besinshi, týpki maqsat: tәuelsiz ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.

Jalpy, qazaqtyng tauqymetti taghdyryn, tәueldilik pen tәuelsizdikting arasyndaghy ýsh jýz elu jyl tartqan el qasiretin derekter arqyly tolghaytyn «Búzylghan besik...», «Beyuaq», «Besigindi týze!..», «Besigindi aya!..», «Besigindi ayala!..», «Besigindi úmytpa!..» atty әfsanalar týzilimi osy «Úranym - Alash!..» atty ýshtaghanmen ayaqtalady. Ras, oghan býkil sanaly ómirimiz ketti. Biraq oghan ókinbeymin. Tek elimning iygiligine jarasa eken, últtyq tәuelsizdikti ornyqtyru men nyghaytu ýshin de kәdege jaratsa eken dep tileymin.

Týiindi tarauda týsindire ketetin syralghy sózimiz osy. Qalghanyn - tarihshylardyng qalam úshynyng qayratyna, sanadaghy sanatyna tapsyrdyq.

Aqpan, 1987jyl, Almaty - 13 mausym, 2009 jyl, Astana.

 

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER TIZIMI

 

 

 

Múraghattar men kitaphanalar qory

 

1.      «Áuezov ýii» ghylymiy-mәdeny ortalyghynyng qoljazba qory.

2.     A. Toqombaevting múrajay-ýiining qory.

3.     A. Fadeevting múrajay-ýiining qoljazba qory.

4.     Abaydyng Semeydegi respublikalyq әdebiy-memorialdyq múrajayynyng qoljazba qory.

5.     Almaty oblystyq arhiyvining baspasóz qory.

6.     AR Nauay atyndaghy qoljazba institutynyng qory, bapasóz bólimi.

7.     Qazan uniyversiytetining kitaphana qory.

8.     Qaraghandy oblystyq arhiyvi. Amanbaev Ahmetti tәrkileu jәne ony Qarqaraly okrugining Shet audanynan jer audaru turaly №154 is.

9.     QE әdebiyet jәne til institutynyng qoljazba qory.

10. QR kitap múrajayynyng qoljazba qory.

11. QR kitap palatasynyng merzimdik baspasóz qory.

12. QR ortalyq memlekettik arhiyvi. 14, 27, 28, 44, 82, 229, 251, 72-73, 374, 1132, 1109, 1778, 1368, 1864, 4387 qorlar.

13. QR Preziydenttik arhiyvi. 708, 811, 141, 139 qorlar.

14. QR ÚGhA-nyng Ortalyq kitaphanasynyng qoljazba qory.

15. QR Últtyq qauipsizdik komiytetining arhiyvi, 06610 is, 1-3 t., №2370 is, 1-7 t., 124 is, 1-4 t.

16. QR Últtyq memlekettik kitaphanasynyng siyrek kezdesetin kitaptar qory.

17. Qyzylorda oblystyq arhiyvining baspasóz qory.

18. Qyrghyz Eli ortalyq memlekettik arhiyvi, 1481, 1465, 1481 qorlar.

19. Qyrghyz Memlekettik uniyversiytetining kitaphana qory (ondaghy K.ngdahinning arhiyvi).

20. Omby oblystyq (guberniyalyq) arhiyvi, 3 qor.

21. Orynbor oblystyq (guberniyalyq) arhiyvi, Qazaqstan atqaru komiyteti bólimining hattama bólimi.

22. Ózbekstan Respublikasy Ortalyq memlekettik arhiyvining Týrkstan Respublikasy qory.

23. ÓR Tashkent memlekettik uniyversiyteti kitaphanasynyng baspasóz qory jәne mәjilishat bólimi.

24. Pavlodar oblystyq arhiyvining baspasóz qory.

25. RF әlem әdebiyeti institutynyng arhiyvining jattama qújattar qory.

26. RF jazushylar odaghynyng arhiyvi, sekretariat mәjilisi qorynyng respublika әdebiyetteri bólimi.

27. RF Últtyq (búrynghy V. I. Lenin atyndaghy) kitaphanasynyng merzimdik basylymdar jәne últ әdebiyeti bólimderi.

28. Sankt-Peterburg uniyversiyteti arhivning hattama, qújattar bólimi.

29. Sankt-Peterburgtaghy Saltykov-Shedrin atyndaghy kitaphanasynyng siyrek qoljazbalar qorynyng shyghystanu bólimi.

30. Semey oblystyq arhiyvi - 72, 73, 74, 275 qorlar.

31. Semey ólketanu muzeyining arhiyvi. 659 qor.

32. Tashkenttegi Gh. Ghúlam múrajay-ýiining qory.

33. Tashkenttegi O. Tansyqbaev múrajay-ýiining qory.

 

Baspalar men merzimdi baspasózderdegi jariyalanymdar

 

1.     Aynaqúlova D. Qazaq aty qalay qaytaryldy?//Ana tili.-1992.-7 qantar.-3-4 b.

2.     Aqiqat aq sóileytin tuar zaman (Fayzolla Satybaldyúly) //Júldyz.-1992.-№ 9.-200-203 b.

3.     «Aq jol» turaly ýsh qújat (Stalinning «Aq jol» gazeti turaly haty ) //Aqiqat.-1993.-№ 1.-89-92 b.

4.     Aqyshev Z. Qayran Jýken... // Shalqar.- 1990.- qazan.

5.     Alash qozghalysy. 1-4 tom. A., El-shejire. 2002-2008.

6.     Alash: qayratkerlerining aqtaluy turaly Qauly.  // Qazaq әdebiyeti.-1989.-6 qantar.

7.     «Alash aqiyqtary» (2006)

8.     Alashorda //Aray.-1990.-№ 2

9.     Alashorda qozghalysy, 4 tom

10. Alashorda ýni - «Saryarqa» // Ana tili.- meshin jyly.-23 sәuir.-4 bet.

11. Aldajúmanov Q. Aqynnyng songhy ýmiti // Qazaq әdebiyeti.- 1992.- 21 tamyz.

12. Allabergen Q. Jalmauyz jyldar jadymyzda //1992.-29 mamyr.

13. Arhiv qalay aman qaldy? // Aqiqat.-1993.-№ 5.- 63- 65 b.

14. Arystardyng qoltanbasy // Shalqar, - 1990, aqpan.

15. Ahmedov Gh. «Qily-qily  zaman boldy...» // Júldyz.-1992.-№ 5.-143-164 b.

16. Ahmedov Gh. Alash - «Alash» bolghanda... // Qazaq әdebiyeti.-1989.-8 jeltoqsan.

17. Ahmetova K. «Alash» partiyasy turaly birer sóz// Aqiqat.-1995.-№ 9.- 64- 66 b.

18. B.Nәsenov, Tarihy qújattar men arhiv múrahattary. ÝII tom.

19. Bayshuaqov Á. Týrkistan legiony turaly shyndyq//Jas qazaq.-1992.-6 tamyz

20. Bektúrov J. Kózben kórip, kónilge toqyghandarymnan//Aqiqat.-1996.- № 8.-76-78 b.

21. Biz bilmey kelgen úiym nemese «Jas Alash» qozghalysy turaly birer sóz. //Aqiqat.-1996.-№ 11.-58-61 b.

22. V.Maricheva. «Ákem ýshin jauap bergim keledi» Súhbat. Kazpravda. 1997. Tamyz.

23. Vladimir Iliich Leniyn. Biograficheskaya hronika. M. 1974 str. 352.

24. Ghaspirәli Y. Orys ishindegi músylmandar//Ana tili.-1992.-18 mausym.-4 b.

25. Dәrimbetov B. Alash halyqqa jaqyn ba, jat pa? // Ana tili.-1990.-10 mamyr.-4 bet.

26. Ábdesh M. Erteden el tanyghan joghary bilimdi qazaqtar turaly // Egemen Qazaqstan.-1998.-7 tamyz.

27. Ábdimanov Ó. «Qazaqtyn» taghdyry nemese túnghysh últtyq gazetke janasha kózqaras // Jas Alash.-1992.-21 sәuir.-3 b.

28. Ábdirazaqov T., Amanbaev Q. Jetpis jyldyq tarihtyng taghylymy // Qazaq әdebiyeti.-1990.-6 sәuir.

29. Ábu Qúdabaev - ol kim? Nemese eki elge ortaq arystyng enbegi nege elenbey jatyr? // Donyz jyly.-5 qazan.-11 bet.

30. Ádilbaev A. «Myrzajan» tek marapattaugha layyq pa? (L.IY.Mirzoyan) //.Aqiqat.1994, №2.-41-45 b.

31. Ádilbaev J. Alashordanyng batys bólimi turaly ne bilemiz? // Aqiqat.-1994.-№ 1.-94-95 b.

32. Ákiramy Sh. Alashorda delegasiyasynyng Qytaygha sapary // Týrkistan.-1998.sәuir.

33. Ály F. Jýsip Aqshora (1876-1935) // Ana tili.-1994.-3 nauryz

34. Elkeyúly B. Tógisov jәne «Ýsh jýz» partiyasy // Almaty aqshamy

35. Ánesúly M. Aghedilde qos aghys bar // Ana tili.- qoy jyly.-17 qazan.-5-6 bet.

36. Erghaliyev H., Qaly E. Aqiqat talaby - adaldyq. // 3 bet.

37. Ershina A. Túnghysh týlekting biri (Dosjanova A.)//Zerde.-25-26 b.

38. Jarmúhamedov M., Aqqoshqarov Á. Pәniyden ótip ketti qayran sabaz (A.Orazayúly)

39. Jarmúhamedov M., Qojyqova S. Ústaz. Audarmashy. Ghalym (Q. Qojyqov) // Qazaq әdebiyeti.-1991.-28 mausym

40. Jarmúhamedúly M. Ahmet Ishan  әuleti// Ana tili.-1992.-21 mamyr.-4-5 b.

41. Jýnisbekov B. Aldanghan alash... //Halyq kenesi.-1992.-16 sәuir.

42. Z.Tayshybay men N.Dulatbekov. Jaqyp Aqbaev.

43. Ijanov Z. «Alashty» «Ýsh jýz» qalay qaralady?// Aqiqat.-1998.-№ 1.-72-79 b.

44. K. Marks. Vvedenie k kritiyke politicheskoy ekonomii. Izd. «Moskovskiy rabochiy», 1922 g.

45. Q.Aldajúmanov, Aqynnyng songhy ýmiti. «Qazaq әdebiyeti». 21.08.1992).

46. Q.Kemengerúly. Shygharmalary. Qúrastyrghan D.Qamzabekúly. A.Alash. 2002-2004.

47. Kederina-Nasonova T.G., Kederina L.J. «Nedalekoe proshloe», M. Feniks, 1994.

48. Qabyshúly Gh. Ar oyanbay adam joq. // Jas alash.-1992.-28 jeltoqsan.

49. Qazaq bilimpazdarynyng toby (siyezi) (tarihy men taghlymy) // Órken.-1990.-29 jeltoqsan.

50. Qazaq sosialistik partiyasy // Leninshil Jas.-1990.-27 shilde.

51. «Qazaq» qayta shygha ma? «Qazaq» gazetine-80 //Qazaq әdebiyeti.-1993.-29 qantar.

52. Qamzabekúly D. «Alqa» - Alash jazushylarynyng úiymy//Júldyz.-1998.-№ 2.-165-174 b.

53. Qamzabekúly D. Alashtyng ruhany túghyry. A.El-shejire, 2008.

54. Qaharmanúly Gh.Jәjeke. Estelikter men derekter. A. Qazyghúrt. 2005

55. Kәken A. Últshyldyqpen kýres nemese qazaq ziyalylarynyng qasireti // Týrkistan.-1998.-4-10 aqpan.

56. Kәkishev T.  Sanadaghy jaralar. Qazaqstan. 1992.

57. Kәkishev T. Qaghidagha ainalghan qateler týzelse//Júldyz.-1988.-№ 11.-141-166 b.

58. Kenjalin J. «...Balasy Jýsip qajy Ahmetsapa» (isupov A.-100)

59. Kenjeahmetov S. Memlekettik Duma mýsheleri// Aqiqat.-1995.-№ 9.- 58 b.

60. Kenjebaev B. Telegey teniz // «Leninshil Jas».- 1989.- 6 qantar

61. Qojakeev T. Ghalymbek Birimjanov. Biz ol turaly ne bilemiz?//

62. Qojakeev T. Satirik Bilәl Sýleev//Halyq kenesi.-1993.-№65.-6 sәuir

63. Qozybaev I. El qamyn jegen ekeu kim?//Aray.-1990.-№ 7

64. Qozybaev M. Shyndyq taghylymy // Qazaq әdebiyeti.- 1988.-8 sәuir.-10-11 better.

65. Qoygeldiyev M. Alash Orda...//Egemendi Qazaqstan.-1992.-18 qantar.-4 b.

66. Qoygeldiyev M. Alash ótken jol... //Aqiqat.-1994.-№ 2.-41-46 b.

67. Qoygeldiyev M. Alash ótken jol... //Aqiqat.-1994.-№ 4.-34-37 b.

68. Qoygeldiyev M. Alashty búghaudan qashan bosatamyz?//Aray 1990.№2-3

69. Qoygeldiyev M. Ahandar ayalaghan azattyq ruhy // Ana tili.-1990.-1 qarasha

70. Qoygeldiyev M. Zúlamat úryndyrghan jol // Egemen Qazaqstan.-1992.-27 mausym.-4 bet.

71. Qoygeldiyev M. Últshyldyqpen kýres nauqany//Sosialistik Qazaqstan.-1991.- 9 mamyr

72. Qonyratbaev O. Dýrbeleng basy nemese... // Leninshil jas.-1991.-16-17-20 tamyz.-№ 159,160,161.

73. Qonyratbaev O. Qymbatqa týsken kenes ókimeti // Qazaq әdebiyeti.-1992.-15 mamyr.-6 bet.

74. Qonyratbaev T. Qapyda ketken qayratker (Q.Qonyratbaev) //Aqiqat.-1995.-№1.- 29-36 b.

75. Qorghasbektegi J. Ardaqtylardyng asy berildi//Qazaq әdebiyeti.-1991.-11 qazan.-2 b.

76. Qospaqov Z. Asyl jandar ayalaghan әn // Qazaq әdebiyeti.-1990.-3 tamyz.

77. Qúdaybergenov R. Er jaqsysy-tabynan... (Qúlmanúly B.)//Ana tili.-1994.- 1 qyrkýiek

78. Qúljabayúly M. Tashkent: Mústafa men Maghjannyng ghúmyryna qatysty qújattar ne deydi? // Qazaq әdebiyeti.- 1999.-5 aqpan.

79. Qúliyas T. «Aybyndy aghartushy edi...» atty L.J.Kýderinamen súhbat-maqalasy // Astana aqshamy.- 2010.- 9 qazan.

80. M.Absamet. Saken Seyfulliyn. Astana. 2006.

81. M.Qúlmúhamed. Alash ardageri. A. Atamúra. 1996.

82. Maqalalar//Ana tili.-1990.-14 nauryz.-3-6 b.

83. Maqalalar//Jalyn.-1989.-№ 2.-2-34 b.

84. Maqalalar//Qazaq.-1993.-№ 267.-26 nauryz.

85. Mekebaev T. Uaqytsha ýkimetting qazaq oblysyndaghy jer sayasaty... //Aqiqat.-1995.-№ 11.-32-35 b.

86. Múqanov S. Ómir mektepteri. A., 1970.

87. Múhtar Áuezov turaly estelikter. A., 1997 jyl.

88. Myrzahmetov E. Aghayyndar-au, qisyngha qarayyq ta! (Abylay han) // Qazaq әdebiyeti.-1993.-29 qantar.

89. Ne eken oilandyrghan arystardy? «Qazaq» gazeti (1913-1918) //Aqiqat.-1998.-№6.-81-83 b.

90. Ne eken oilandyrghan arystardy? «Qazaq» gazeti (1913-1918) //Aqiqat.-1998.-№7.-75-77 b.

91. Núrmaghambetov Q. Qayreden agha halyqtyng qamqory edi... (H.Bolghanbaev) // Júldyz.-1995.-№11-12.-204-205 b.

92. Núrpeyisúly K. Qazaq intelegensiyasynyng әkimshil-әmirshil jýiege ghylym men mәdeniyet salasyndaghy qarsylyghy (20-30 jyldar mysalynda) // Stolichnyy obozreniye.-1998.-12 mausym.-10 bet.

93. Ozghanbaev Ó. Demokratiya bastauynda n/se qazaq deputattardyng I jәne II memlekettik Duma júmysyna qatysuy turaly// Aqiqat.-1996.-№1.-38-45 b, № 2 -50-57 b.

94. Omarbekov T. Alash azamattary jayly jana derekter// Aqiqat.-1993.-№ 4.- 74- 79 b.

95. Omarbekov T. Goloshekin Qazaqstanda // Leninshil jas.-1990.-9 tamyz.

96. Omarbekov T. Goloshekinning tóniregi: ol turaly ne bilemiz?// Aqiqat.-1995.-№ 9.- 26- 30 b.

97. Omarbekov T. Qazaq bayy // Ana tili.-qoy jyly.-7 qarasha.-4 bet.

98. Omarbekov T. Reseyde týrik memlekettigin qúru iydeyasy nege jýzege aspady? // Aqiqat.-1993.-№ 7.- 37- 41 b.

99. Omarbekov T. Sozaq kóterlisi ... // Ana tili.-jylqy jyly.-24 mamyr.

100.  Omarbekov T. Troskizmning Qazaqstandaghy kólenkesi // Aqiqat.-1996.-№ 1.- 36- 39 b.

101.  Omarbekov T. F.Goloshekinning qúpiya haty//Aqiqat.-1996.-№ 5.-46-51 b.

102.  Omarúly M. Alty alashtyng alyby (Qúralbay Qosaqov)

103.  Oraltay H. Alash Týrkistan týrkilerining últ-azattyq úrany // Azat.-16-31 mamyr.

104.  Orynbaeva R. Nәzipa Qúljanova jәne «Qazaq» gazeti//Qazaq tarihy.-1998.-№4-5.-11-13 b.

105.  Ózbekúly S. Baqtygerey Qúlmanov kim?//Týrkistan.-1997, tamyz.

106.  Ótegenov T. Goloshekinning «Kishi oktyabri» // Almaty aqshamy

107.  Radjapov A. Týrkistan avtonomiyasy: taghdyry men kýiretilui//Aqiqat.-1996.-№ 10.-60-63 b.

108.  Rysbekov T., Rysbekova S. Batys Qazaqstandaghy alash ziyalylary// Aqiqat.-1998.-№ 6.-63-68 b.

109.  Sariyev Sh. Qazaq әdebiyeti men tarihyn qayta qarau kerek pe nemese jiyrmasynshy jyldar poeziyasyna janasha kózqaras // Almaty aqshamy.-1991.-15 mamyr.-2 bet

110.  Sarmurzin A., Qoygeldiyev M. Halyqtyng jaryq júldyzy «Qazaq» gazetining shyghu tarihynan//Júldyz.-1990.- № 9.-189-194 b.

111.  Sataeva J.I. Alashordashylar turaly keybir teris pikirlerge syn// Aqiqat.-1998.-№ 7.-85-87 b.

112.  Sәrseke M. Aghayyndy Seyitovter//Aqiqat.-1998.-№2.-71-76 b.

113.  Stalin otstavka súraydy// Aqiqat.-1993.-№ 7.-63-65 b.

114.  «Sovetskaya stepi» gazeti, 1927 jyl, 21 qarasha.

115.

116.  Subhanberdina Ý. «Qazaq» gazeti//Egemen Qazaqstan.-1998.-25 aqpan

117.  Subhanberdiqyzy Ý. Ashylghan býrkenshik attar // Qazaq ýni.-1993.-sәuir

118.  Sýleymenova D. Alashordanyng batys bólimining tarihy... A., Arys.

119.  T.Kәkishúly, K.Ahmet. Sәbit Múqanov, A.Arda. 2005.

120.  Taljanov S. Esimder syry//Júldyz.-1990.-№ 1

121.  Tasymbekov A. Azapty saparlar // Leninshil jas.- 1989.- 10 qantar.

122.  Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl.

123.  Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty.Jinaq. Tashkent. 2005.

124.  Tәjimov M. Qaraly tizim // Egemen Qazaqstan.-1997.-31 mamyr.-5-6 b.b.

125.  Tәjuitov A. Qazaq jәne Orta Aziya halyqtary//Týrkistan.-1996.- 7 aqpan.-2 b.

126.  Tәuimbet B. Tynyshbaev taghdyrynyng әr qyry. // Júldyz, -1997.-№4.-182-198 b.

127.  Tólepbergen M. Túnghiyqtaghy túnba//Egemen Qazaqstan.-1997.-25 qazan.-5 b.

128.  Týrikburosynyng mәlimdemesi//Jalyn.-1992.-№ 4.-49-52 b.

129.  Túrghynbekov S. Qarqaraly petisiyasynda ne aityldy? // Aqiqat.-1995.-№ 9.- 31- 42 b.

130.  Tynyshbayúly M. Qazaq rularynyng shejiresi//Ana tili.

131.  Uәlidy Z. Qazaq oqymystylary turaly// Ana tili.-1991.-16 mamyr.- 4-5 b.

132.  Halqy qoldaghan «qazaq». «Qazaq» gazeti (1913 j.- 1918 j.)//Aqiqat.-1998.-№8.-75-78 b.

133.  Shәripbalasy A. Qazaqsyzdandyru qasireti // Ana tili.- meshin jyly.-9 shilde.-4 bet.

Mazmúny

Ilespe .........................................................................................................................................3

Birinshi tarau: Tez tartar..........................................................................................................4

Ekinshi tarau: «Tatulyqty sýigish, sezgish jýrekti...» (M.Tynyshbaev)..............................30

Ýshinshi tarau: «Bostandyqtyng ayatty jasyl tuy...» (H. jәne J. Dosmúhamedovter).....81

Tórtinshi tarau: «Kóterilip-basylghan janartau...» (Á.Ermekov).........................................149

Besinshi tarau: «Túnghiyq tereng jargha ketken týsip...» (M.Túrghanbaev jәne ...).................198

Altynshy tarau: «Jetilmegen elding balasy...» (J.Aymauytov)..........................................219

Jetinshi tarau: «Abylaysha tikken aqyn...» (MýJúmabaev).................................................250

Segizinshi tarau: «Zamanynyng súrqyltayy...» (Á.Baydildiyn) ..............................................291

Arylu (Qorytyndy orynyna).................................................................................................308

Qosymsha.....................................................................................................................................325

 

 

 

Qosymsha

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 

Á.Baydildinnin: «Iske tigildi» - dep atap kórsetken hattamalary

 

«1921 jyly 10 jeltoqsan kýni ótken qazaq qyzmetkerleri qatysqan qonys audarghan qazaq qyzmetkerlerin keri qaytarudyng amalyn qarastyru.

Qatynasqandar: Jangeldiyn, Áuezov, Almanov, Asylbekov, Nahimjan, Kenjiyn, Baytúrsynov, Baydildiyn, Tólepov, Jamanmúrynov, Sarymoldaev, Avdeev, Naymanbaev, Núrmahanbetov, IYgilikov, Qarjasov, Túnghashiyn, Birjarov, Orazbaeva, Samatov, t. b.

Joldas Jangeldin tóraghalyq etti.

Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru turaly M. Áuezovting bayandamasy tyndaldy. Áuezov joldas: ashtargha kómek kórsetu úiymdarynyng ayaghy әli qyr eline jetken joq. Olardyng tayau arada jetui de neghaybyl  ekenin aitty. Áuezov onyng sebebi mynada dep kórsetti:

1. Auyldardyng tikeley ózimen aralasa otyryp, olardyng múqtajtyqtaryn anyqtaytyn búl saladaghy mindetti atqaratyn qyzmetkerler joq. 2. Ashtyqqa úshyraghan qazaqtar naqty bir jetekshi adam bolmasa, olar ashtargha arnalyp memleket tarapynan bólingen sybaghanyng ózine de qol jetkize almaydy, óitkeni qazaqtar bir ýzim nan ýshin jat jerde qol jayyp qanghyp jýrgennen kóri ýiinde ólgendi artyq sanaydy, tipti kómek súrap el keze qalghan kýnning ózinde de qaranghy, anqau qazaq olardy óz betimen izdep taba almaydy, kómekke qoly jetpeydi. 3. Jergilikti jerdeli ashtargha kómek kórsetu úiymy qoltyghynyng astyndaghy, yaghnyy jaqyn mandaghy qalalar men qala manyndaghy selolardaghy kýizelgenderge erekshe qamqorlyq jasaugha tyrysady, sondyqtan da qaladan shalghay ornalasqan qazaq auyldary ýnemi keyinge ysyrylyp qalady. Shyndyghyna kóshsek, - dedi Áuezov, - asharshylyq jaylaghan qyrdaghy elding qyrylghanynyng janynda, qaladaghy ashtyqtyng ýreyli kórinisteri oiyn siyaqty әser etedi. Egerde búl audandardy ashtyqtan qútqaru ýshin dәl qazir shúghyl týrde sheshushi shara qoldanylmasa, onda qazaq respublikasy qazaqsyz qalady. Kóptegen audandardaghy qazaqtar kópten beri tek qana kórtyshqanmen, tyshqanmen, suyrmen, taghy sol siyaqty úsaq  jәndiktermen ózegin jalghauda, sonyng kesirinen әrtýrli júqpaly aurular men indetter estip- bilmegen dengeyde taralyp barady.

Múnyng barlyghy, ashtargha kómek kórsetu úiymdarynyng qyr eline jany ashymaytyndyghyn, olargha nemketti qaraytyndyghyn kórsetedi, sonday-aq osynday qasiretti órtti óshiruge qazaq qyzmetkerlerining de beyghamdyghy bayqalady. Ókimet basynda otyrghan qazaq qyzmetkerleri, búl isti dәl osy kýiinde qaldyryp qoigha bolmaytyny óz aldyna, búl -bәrimiz ýshin qylmys, biz búl ýshin qazaq elining aldynda, ózimizding arymyzdyng aldynda  jauaptymyz, - dedi Áuezov joldas.

Bayandamasynyng sonynda Áuezov joldas qyrdaghy audandargha ashtargha kómek kórsetu sharalarynyng josparyn úsyndy, jaryssóz ben talqylaudan keyin ishinara ózgerister men tolyqtyrular engizilgen song búl úsynys qaulynyng negizi etip alyndy.

1.Qazaq qyzmetkerlerin osy júmysqa tartu jәne olardyng kýshin paydalanu turaly Almanov joldas bayandama jasady.

Almanov joldas mynany atap aitty: Biz eshqashanda qazaq qyzmetkerlerin oryndy paydalanyp kórgemiz joq. Ashtyq bolsa tamaghymyzdan alyp, qylqyndyryp jatqan kezding ózinde biz eshqanday qolghanatsyz, jergilikti jerde jetekshisiz otyrmyz. Onyng ýstine, byltyr, odan arghy jyly  osynda istegen partiya qyzmetkerlerining ózi bizden ketip qaldy. Múnyng basty sebebi - orys kommunisterining jýrgizip otyrghan otarlaushy baghytynda. Biz әu basta qazaq qyzmetkerlerin orynymen paydalanbadyq, - dedi odan әri Almanov joldas, -biz olardy jan-jaqqa quyp, jyrtyghymyz ben tesikterimizdi bitedik, búl onsyzda sany az qyzmetkerlerdi esinen tandyrdy, belgili bir naqty júmyspen ainalysugha mýmkindigi bolmady. Qazaq arasyndaghy asa zәru isterge de júmsaytyn adamymyz joq. Búl mәseleni dәl qazir sheshu kerek, qazaq qyzmetkerlerin júmysqa tarta otyryp, olardyng mindetin anyqtauymyz qajet. Sóilegen adamdardyng pikiri osyghan toghysyp jatyr, - dep oiyn qorytty Almanov joldas.

Jarys sózden keyin kenes tómendegidey qauly qabyldady.

Qauly:

Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru turaly Áuezov joldastyng bayandamasyn tyndaghannan keyin jauapty qazaq qyzmetkerlerining kenesi mynany atap ótedi:

Osy uaqytqa deyin ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandardyng birde-bir túrghyny memleket tarapynan naqty kómek alghan joq, olar óz betterimen qanghyp ketti, sóitip ólim tyrnaghyna ilindi. Olardyng eshqanday kómek almaghany bylay túrsyn, tipti KSSR-ning partiya jәne kenes úiymdarynyn, ortalyqtyng da, jergilikti jerding de, tipti qaperine de ilinbegen, yaghni, turasyn aitqanda, úmyt qalghan, taghdyrdyng tәlkegine tastaghan. Jogharyda aitylghan jaylardy kórsete otyryp, bisharalyqqa úshyraghan qazaq eline biz bylay nemketti jәne samarqau qaraugha tózuge bolmaytynyn atap ótemiz, jauapty qazaq qyzmetkerlerining kenesi - barlyq ólkelik jәne jergilikti partiya jәne kenes, kәsipodaq úiymdaryn, belsendi týrde kómek kórsetuge shaqyrady. Pәrmendi kómek kórsetu ýshin kenes ózining tarapynan mynaday naqty sharalardy belgiledi:

a). Ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandargha kómek kórsetu ýshin Ortalyqtaghy jәne jergilikti jerdegi ashtargha kómek kórsetu úiymynyng basty mindetterin anyqtap, olardy top-topqa bólsin.

b). Qyr eline kómek kórsetu ýshin barlyq jerde salauat-sauyn (kompaniye) jýrgizilsin: búl mәselening osy  uaqytqa deyin eskertilmegendigine mәn berilip, barlyq partiya, kenes jәne kәsipodaq úiymdary, búl mekemelerde istemeytin jekelegen qazaq qyzmetkerleri salauat - sauyngha belsendi týrde tartylsyn, respublikalyq baspasóz mekemeleri halyqtyng sanasyn oyatyp, sezder men jinalystarda olargha yqpal etuge tyryssyn.

v). Ashtargha kómek  kórsetu úiymynyng jergilikti jerdegi qúramyna adal qazaq qyzmetkerleri kirgizilsin, olardy neghúrlym kóbirek tartugha úmtylsyn, qyr eline tikeley kómek kórsetu ýshin olardy ashtargha kómek úiymynyng jauapty ókili retinde paydalansyn.

g). Respublikalyq jәne uezdik ashtargha kómek úiymynyng qyzmetkerleri tek qana ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandarda júmys isteu ýshin tótenshe ókil bop barsyn. Olardy ashtargha kómek kórsetu úiymynyng ólkelik tótenshe ókildigi úsynady, obkom men qazaq Ortalyq Atqaru Komiyteti bekitedi, songhysy mandatpen qamtamasyz etedi. Jergilikti ókilderdi ashtargha kómek kórsetu úiymynyng tótenshe ókili bekitip, mandat beredi, ony jergilikti partiya jәne әkimshilik mekemeleri rastaydy.

d). Ashtargha bólinetin azyq-týlikting jayy turaly ashtargha kómek kórsetetin ortalyq komissiyagha mynaday úsynys jasalsyn: ashtargha kómek kórsetetin guberniyalyq úiymgha qoldaghy bar azyq-týlik qorynyng belgili bir mólsheri naqty sanmen kórsetilsin; uezderge bólingen kezde mindetti týrde ashtargha azyq taratatyn bir qazaq ókili qatysyp túrsyn.

2.Ortalyq jәne jergilikti partiya, kenes mekemelerin kómekke tartudy qatang kense tәrtibimen jýrgizudi, sonymen qatar osy maqsatpen arnayy adamdardy jol sapargha shygharudy oblystyq mekemeler, QazSIK jәne jekelegen halyq  komissariattary óz mindetine alady.

3. Partiya, kenes mekemelerinde júmys isteytin jәne júmyssyz jýrgen qazaq qyzmetkerlerining tizimin ókilderimen birlese jasau mindeti QazSIYK-ke tapsyrylsyn, ashtargha kómek komissiyasy men ólkelik tótenshe ókildikting qatysuymen olar ashtyq jaylaghan guberniyalargha jóneltilsin, sonday-aq  arnayy azyq-týlik jinau ýshin Týrkistan Respublikasyna jiberilsin.

4. Ashtargha kómek komissiyasymen kelisip otyryp osy qaulynyng negizinde shara qoldanu qúqyna ie bolatyn QazSIYK-ting bir mýshesin ólkelik tótenshe ókil etip taghayyndau mindeti QazSIYK-ke jýktelsin.

5. Túrghan jerlerinen bosyp, temir joldyng boyynda (Aqbúlaq, Aqtóbe, t.b.), sorday-aq Týrkistan baghytyndaghy beketterde jinalyp qalghan ash qazaqtargha erekshe kónil bólip, nazarda ústau Ashtargha kómek komissiyasyna tapsyrylady: bosqyndardyn  úilyghyp qalu sebebi shúghyl anyqtalyp, olardy uaqytynda otyrghyzyp jibermegen barlyq mekemelerding basshylary sotqa tartylsyn.

6. Barlyq tiyisti mәlimetterdi jinaqtap, asharshylyqqa úshyraghan qyr eline kórsetiletin kómekting mólsherin ósiru turaly qalayda Ortalyqtyng kelisimin alu mindeti Mendeshev pen Áuezovke jýktelsin. Sonyng ishinde búl joldastargha myna mәseleni sheshu tapsyrylady:

a). Torghaygha jiberiletin azyq-týlik jәrdemi Qostanaydan bólek jiberiluin ortalyq arqyly sheshuge qol jetkizsin.

b). Guriev audanyna azyq-týlikti tikeley tasymaldau mýmkindigi bolmaghandyqtan da, Guriev pen Astrahannyng aulanghan balyqtaryn sonda bóludi, sonymen qatar Guriev pen Oraldaghy balyq kәsipshilikteri olardy tiyisti jabdyqtarmen qamtamasyz etip, balyq aulaugha rúqsat beruin Ortalyqtan súrasyn.

v). Qazaq respublikasynyng shiykizattarynyng auqymdy mólsherin azyq-týlik pen kerekti zattar, ashtargha qajetti aqsha alugha paydalanu ýshin búl mәseleni derbes sheshuge ortalyqtyng kelisimin alsyn.

7. Obkomnyn, QazSIYK-ting jәne barlyq jauapty qazaq qyzmetkerlerining atynan partiya úiymdarynda isteytin, odan tys júmyssyz jýrgen qazaq qyzmetkerlerine ýndeu jariyalansyn, olardy asharshalyqqa qarsy kýresuge shaqyrsyn.

8.Búl qaulynyng kóshirmesi jan-jaqqa taratylsyn.

Qol qoyylyp, mór basylghan.

II. Qazaq qyzmetkerlerin júmysqa tartu jәne olardy tiyimdi paydalanu turaly Almanov joldastyng bayandamasyn tyndap, múnday joldy tabudyng qajettigin eskerip, qazaq qyzmetkerlerining kýshi dúrys әri tiyimdi paydalanylmay otyrghanyn eskerip, qazaq qyzmetkerlerining kenesi qauly qabyldady:

1. QazSIYK-ting janynan erekshe komissiya qúrylsyn oghan mynaday mindetter jýktelsin:

a). Komissiyanyng pikiri boyynsha qandayda bir iske paydalanugha bolatyn barlyq qazaq qyzmetkerlerining tizimi jasalsyn.

b). Ózining tughan jerinen basqa audangha nemese basqa lauazymdy qyzmetke auystyru arqyly qazaq qyzmetkerleri túraqty әri tiyimdi paydalanylsyn.

v). Partiyada joq qazaq qyzmetkerleri kenes qúrlysyndaghy jauapty júmystargha deyin tartylsyn, sóitip olardyng ókimetten de, júmystan da shettetilmegenine kózin jetkizsin.

g). Qazaqtardyng ishindegi eng jauapty әri shúghyl: ashtyqpen kýresu isine júmyldyrylsyn, qazaq qyzmetkerlerin dayyndau, qazaq arasyndaghy sot júmysyn dúrys jolgha qoy, milisiya júmysyn jolgha qoi, jergilikti ókimetti nyghaytu, kooperasiya úiymy, t. b. siyaqty isterge paydalansyn.

d). Obkom men QazSIYK-ting erekshe tizimi arqyly Týrkistan Respublikasyndaghy barlyq qazaq qyzmetkerleri shaqyrylyp alynsyn.

j). Jergilikti jerlerde partiyada joq qazaq qyzmetkerlerining kenesin ótkizu dәstýrge ainalsyn.

z). Baspasóz arqyly barlyq qazaq qyzmetkerlerin júmysqa shaqyrghan ýndeu jariyalansyn, búl ýndeuge qúlaq aspaghandardyng belsendiligin oyatsyn.

Komissiyanyng qúramyna mynalar: 1. Áuezov. 2. Asylbekov. 3. Almanov. 4. Baytúrsynov. 5. Kenjin - mýshe bop; 1. Nahim - jan. 2. Tólepov - kandidat bop saylandy.

1. Komissiya QazSIK bekitken erekshe ereje boyynsha júmys isteydi jәne ózining barlyq júmysyn Obkom men QazSIK arqyly jýrgizedi.

Qazaq qyzmetkerlerining Kenesi qabyldaghan búl qauly KSIYK-ting bekituine jatady.

Kenes tóraghasy - Jangeldiyn.

Hatshysy           -  Nahym- jan».

 

Qol qoyylyp, mór basylghan.

 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 

Qazaq qyzmetkerlerining 1921 jylghy 10 jeltoqsan kýngi Kenesining hattamasy

 

«Jauapty qazaq qyzmetkerlerining 1921 jylghy 10 jeltoqsan kýngi Kenesining qaulysyn tyndap:

Kenes qabyldaghan qauly týgelimen maqúldansyn jәne qorytyndy shygharu ýshin ashtargha kómek komissiyasyna berilsin. Kómek komissiyasynyng sheshimi 17 jeltoqsan senbi kýni QazSIYK-ting sekretariyatyna habar dar etilsin, 17 jeltoqsan, senbi kýni RKP qazaq obkomynyng talqylauyna úsynylsyn»- dep qauly qabyldandy.

Múhtar Áuezov tóraghalyq, Ábdirahman Baydildin hatshylyq etken mәjilisting sheshimi mynaday:

«2-shi Býkil qazaqtyng qúryltay kenesi delegattarynyng 1921 jylghy 4 qazan kýngi kommunist-qazaqtardyng mәjilisining hattamasy.

Qatysqandar: RK obkomynyng mýsheleri j. Mendeshev, Myrzaghaliyev jәne Asylbekov, Týrkistan respublikasynyng tóraghasy t. Hodjaev, Semey, Aqmola, Oral, Qostanay, Yrghyz, Aqtóbe jәne Bókey guberniyalarynyng delegattary, jiyny 51 dam qatysty.

Mәjilis tóraghasy Áuezov.

Kýntәrtibindegi mәseleler:

1. Qazaq arasyndaghy júmystardy kýsheytu jәne kenes apparatyn jónge keltiru.

2. Sәduaqasov joldastyng mәlimdemesi.

 

 

Tyndaldy:

Qauly etti:

I.Jer-jerden habarlamalar.

1.Kindik apparttyng guberniyalardan

qol ýzip qalghandyghy.

 

 

2. Qyr adamdaryn kenes pen partiya

júmysyna tartudyng jetkiliksizdigi.

1. Otarlaushylarmen ayausyz kýres jýrgizilsin, olardy KSSR -ding jerinen alastatugha, partiyadan shygharugha deyingi

sharalar qoldanylsyn.

 

2. Sonday-aq, partiyadaghy joldastardy últshyl shovinistermende ayausyz kýresuge

shaqyru jәne keybir joldastardyng

 

3.Qyr elining múqtajdyghy men ereksheligin eskeruge dәrmensiz jәne

oghan qúlyqsyz otarshyldardyng zorlyghy, sonday-aq tamyr-tanystyq

pen arandatu arqyly tartysty

kýsheytip otyrghan qyzmetkerlerdi

qyzmetten alu.

 

4.Keybir asa mýddeli jәnetәjiriybelik mәni zor mәselelerdijýzege asyru ýshin qatan  tәrtipornatu jәne últ mәselesi jónindegi

H siezding qaulysyn oryndau.

últshyldyqqa bet alghanyn synau.

3. KSIK pen KSNK qúramyn

saylaghanda qazaq kedeyleri menenbekshilerin keninen tartu,orystarmen tyghyz baylanystysaqtap, qatang baghyt ústau jәneqúryltaydyng sheshimderin

Jýzege asyru.

 

4.Ortalyq mekemelerdegi siez-

ding sheshimderin oryndauda

әrbir jauapty qyzmetkerler

ding sessiya aldyndaghy

Jauapkershiligin arttyrudy

talap etu jәne jauapty

qyzmetkerlerdi auystyra beretin óktemdikti joi.

     

 

Qaulynyng jalghasy:

5.Jergilikti halyq ókilderi partiya, kenes oryndaryna tartylsyn.

6.Partiya qataryn tazalau jónindegi guberniyalyq jәne uezdik komissiyalardyng qúramynda keminde jergilikti halyqtan shyqqan bir kommunist kiretin bolsyn. (Osy qaulyny shygharghan M.Áuezovting ózi sol tazartugha iligip, «tazaryp» ketti ghoy - T.J.)

 

II. Sәduaqusov joldastyng mәlimdemesi.

Qauly etildi:

Sәduaqasov joldastyng qysqasha mәlimdemesin tyndaghannan keyin mәjilis mynaday qauly qabyldady. Onyng beyberekettikke jol berip, otarshyldyq sayasatyn jýrgizgen Semey guberniyalyq atqaru komiyteti men gubrevkomyn taratqany jónindegi sheshimi óte dúrys dep tabylsyn. Sәduaqasov joldastyng Semey guberniyasyndaghy is basyna qyr elining azamattaryn tartyp, otarshyldardy júmystan bosatqan isi de dúrys dep tabylsyn, sondyqtan da obkom men baqylau komissiyasy qúryltay kezinde qabyldanghan Sәduaqasov joldas turaly sheshimdi qaytadan qarap, Sәduaqasov jolasty aqtau turaly mәsele kótersin. Jәne obkom men baqylau komissiyasy Sәduaqasovtyng isi turaly Semey men Aqmola guberniyasynyng ókilderine jolyghyp, qosymsha material jinaudy qamtamasyz etsin.

Jinalys tóraghasy-                     M.Áuezov.

Hatshysy-                                     A.Baydildiyn».

 

 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 

Ermekovting «Ashyq haty»

«Ashyq hat» eki tilde qatar, bir mezgilde jariyalansa da olardyng mәtinderining arasynda emeuirindik, derektik, payymdyq astarly mәn beretin maghynalyq-stildik iyirimder qazaqshasynda barynsha qarapayymdalyp, ýstirt bayandalghan. Mysaly, oryssha mәtindegi:

«Moe otrisatelinoe otnoshenie v osenke takogo krupnogo sosialino-ekonomicheskogo meropriyatiya partiy y sovetskoy vlasty v Kazahstane, kak konfiskasiya polufeodalov y krupnyh baev illustriruetsya moim pisimom na imya Bukeyhanova Alihana, v kotorom ya preuvelichenno, neverno osenival posledstviya ego, kak meropriyatiya, vlekushego za soboy ogromnyy hozyaystvennyy usherb podryvayshego hozyaystvennyy stimul u naseleniya s neizbejnoy degradasiey hozyaystva ego. Eto, nesomnenno, bylo otrajeniyem nasionalistichesko-bayskoy iydeologii. Ya prizyval ego po etomu voprosu k boribe za nasionalisticheskui ustanovku, prizyval apellirovati v sentralinye organy SSSR, delaya takim obrazom stavku protivopostaviti svoi nasionalisticheskui ustanovku liniy kraevyh rukovodyashih organov. V etom otnosheniy chrezvychayno harakterno odnostoronnee vypyachivanie s moey storony drugih nasionalistov, v razgovorah kak mejdu soboy, tak y s bespartiynymy otvetstvennymy tovarishamy iz kazahov, znacheniya y posledstviy semipalatinskih peregibov v 1927-28gg.», - degen mәtin qazaqshasynda:

«Qazaqstanda partiya men ýkimetting jýrgizgen qoghamdyq-sharuashylyq sharasynyng bir joly - iri baylardy kәmpeskeleu bolsa, oghan mening kózqarasym Álihan Bókeyhanúlyna jazghandarymnan kórinedi. Ol hatta men búl isting artyn óte kóterip, teris baghaladym. Búnday is sharuagha ýlken zәbir keltiredi, el sharuasynyng irgesi shayqalyp, shógip qalady degem. Búl últshyldyq, bayshyldyq salt-sanasynyng dausyz aiqyn belgisi edi. Men Bókeyhanúlyn osy mәselede últshyldyq baghyty ýshin alysugha ýndep, odaqtyng ortalyq ordasynyng aldyna aparyp osy mәseleni qong kerek dep ýndedim. Múnym ózimning últshyldyq baghytymdy (ústanyp), aimaqtyq basqarushy oryndardyng jolyna qarsy túru isi edi »,- dep  mazmúndalyp berilgen.

Key tústarda qosymsha kisi aty, mysaly, Á.Bókeyhanovtyng esimi atalyp berilgen. Mәtindik-maghynalyq salystyrudyng barysynda: orys tilindegi núsqasynda Á.Ermekovting oilau jәne jazu mәneri tolyq saqtalghan, key tústarda búl hattaghy pikirding shyndyghyn astarlap jetkizetin kekesindi emeuirinder qazaq mәtininde jadaghaylanyp ketkendigi anyqtaldy. Sondyqtan da manyzdy qújattyng mazmúnyna núqsan kelmes ýshin orys tilindegi núsqasyn qosymsha arqqyly qosa úsynudy jón kórdik.

Zayavleniya Ermekova

Nashe vremya - vremya velikogo istoricheskogo pereloma, kogda my nahodimsya na grany - s odnoy storony razrusheniya, razlojeniya gniloy kapitalisticheskoy sistemy, priynesshey chelovechestvu stoliko nespravedlivyh stradaniy y mucheniy, a s drugoy - na zare osushestvleniya osnov novoy jizni, na nachalah sosializma y kommunizma, nesushego chelovechestvu deystviytelinoe ravenstvo, na osnove obladaniya chelovechestvom bez razdeleniya ego na klassy y narody ugnetayshie y ugnetennye, vsey summoy kuliturnyh y materialinyh sennostey.

Vmeste s tem etot period neizbejno harakterizuetsya iskluchiytelinym obostreniyem klassovoy boriby. Uhodyashiy, umiraishiy, gospodstvovavshiy prejde klass ispolizuet do konsa vse sily y sredstva boriby, chtoby sohraniti sebya y otstoyati svoy priviylegiiy.

Poetomu v period takogo istoricheskogo pereloma, ojestochennoy klassovoy boriby yavlyaytsya osobenno otvetstvennymy y rokovymy politicheskie oshibky kajdogo obshestvennogo rabotnika.

Znachenie etih oshibok osobenno vyrastaet, iymenno, v silu obostreniya klassovoy boriby ispolizovaniya ih v polnoy mere y daje predvzyato v iskajennom osvesheniy y chasto, nezavisimo ot tvoego mneniya, vsemy vrajdebno nastroennymy elementamy v boribe protiv stremiytelino nastupaiyshih sil revolusionnogo proletariata.

IYmeya za soboy selyy ryad otvetstvennyh oshibok v prosesse svoey politicheskoy raboty v Kazahstane, ya sdelal tshatelinyy analiz proshloy svoey deyatelinosti, y na osnove takogo tshatelinogo y chestno prodelannogo analiza, ya schitai sebya ne toliko v prave, no y obyazannym sdelati sleduyshee zayavleniye:

Moya politicheskaya ustanovka, kak predstaviytelya  ugnetennogo v proshlom sarizmom otstalogo naroda, opredelyalosi prevalirovaniyem, pereosenkoy nasionalinogo momenta pered vsemy ostalinymi, chto yavilosi reaksiey protiv kolonizatorskoy politiky sarizma, besposhadnogo iziyatiya zemeli kazahskogo naroda pod pereselenie v ugodu pomeshikam v Rossii, zapresheniya nasionalinyh shkol i, nakones, hishnicheskoy ekonomicheskoy ekspluatasiiy.

Moe otnoshenie k sovetskoy vlasty prinsipialino opredelilosi eshe v 1920 godu na osnove vstavshey v to vremya peredo mnoy diylemmy: ily stoyati za kapitalizm, stalo byti, podderjivati gospodstvo imperializma, s neizbejnym togda sohraneniyem koloniy y polukoloniy, ugneteniyem otstalyh narodov, ily zashishati sosializm, unichtojaishiy v korne ugnetenie y rabstvo kolonialinyh y polukolonialinyh otstalyh narodov. Krome togo na opyte kolchakovshiny ya ubedilsya, chto organizuishimi, opredelyaishimy rezulitat boriby v konechnom schete silamy revolusiy yavlyaytsya ily proletariat ily burjuaziya, y otsuda neizbejno ily diktatura proletariata, ily diktatura burjuaziiy.

Etim predreshalosi moe sochuvstvie y perehod na storonu sovetskoy vlastiy.

No ne buduchy posledovatelinym marksistom, ya stradal nasionalinoy ogranichennostiu, y poetomu osnovnaya iydeya v razvitiy obshestvennyh form - iydeya klassovoy boriby zaslonilasi chasto nasionalinymy momentami. Vosprinyav obshui iydeiy neobhodimosty dlya ugnetennyh y otstalyh narodov soyza s proletariatom peredovyh stran, ya ne dumal o neobhodimostiy  y neizbejnosty klassovoy boriby v srede samih otstalyh narodov. V etom zakluchautsya korny moih iydeologicheskih oshibok, nalichie somneniy, kolebaniy, otrisatelinogo otnosheniya v selesoobraznosty selogo ryada osnovnyh meropriyatiy, provodivshihsya partiey y sovvlastiu v Kazahstane, kak konfiskasiya polufeodalov y krupnyh baev, peredel senokosnyh y pahotnyh ugodiy, internasionalinoe, klassovoe razresheniye, zemelinogo voprosa v selom, t.e. teh osnovnyh meropriyatiy partiy y sovvlasti, kotorye byly neobhodimymy predposylkamy sosialisticheskoy rekonstruksiy arhi-otstalogo, polufeodalinogo kazahskogo aula.

Nechego greha taiti, chto u politicheskogo rabotnika iydeologicheskie oshibki, esly nosyat otpechatok hronicheskoy bolezni, ne mogut ne priyvesty k politicheskiym  prestupleniyam. Ony ne mogut ne nayty v toy ily inoy forme kanala v obshestvennoy boribe.

Tak v razresheniy odnoy iz osnovnyh problem v Kazahstane - v zemelinom voprose, voprose sugubo nasionalinom, moy nasionalizm iymel opredelennoe otrajenie v moey ustanovke pry razresheniy ego.

V  1925 godu, uchastvuya v rabotah komissiy Gosplana KASSR po sostavlenii perspektivnogo plana zemleustroystva v Kazahstane, ya provodil tochku zreniya neobhodimosty zemleustroiti v pervui ocheredi toliko kazahskoe naselenie po priznaku nasionalinomu, a ne klassovomu, 6ne dopuskaya pry etom novogo pereseleniya v Kazahstan do okonchatelinogo provedeniya sploshnogo zemleustroystva vsego kazahskogo naseleniya. Takaya postanovka voprosa ne toliko vyholashivala klassovoe soderjanie zemleustroystva, no neizbejno doljna byla uglubiti sushestvovavshie prejde mejnasionalinye treniya.

Moe otrisatelinoe otnoshenie v osenke takogo krupnogo sosialino-ekonomicheskogo  meropriyatiya partiy y sovetskoy vlasty v Kazahstane, kak konfiskasiya polufeodalov y krupnyh baev illustriruetsya moim pisimom na imya Bukeyhanova Alihana, v kotorom ya preuvelichenno, neverno osenival posledstviya ego, kak meropriyatiya, vlekushego za soboy ogromnyy  hozyaystvennyy usherb podryvayshego hozyaystvennyy stimul u naseleniya s neizbejnoy degradasiey hozyaystva ego. Eto, nesomnenno, bylo otrajeniyem nasionalistichesko-bayskoy iydeologiiy.

Ya prizyval ego po etomu voprosu k boribe za nasionalisticheskui ustanovku, prizyval apellirovati v sentralinye organy SSSR, delaya takim obrazom stavku protivopostaviti svoi nasionalisticheskui ustanovku liniy kraevyh rukovodyashih organov.

V etom otnosheniy chrezvychayno harakterno odnostoronnee vypyachivanie s moey storony drugih nasionalistov, v razgovorah kak mejdu soboy, tak y s bespartiynymy otvetstvennymy tovarishamy iz kazahov, znacheniya y posledstviy semipalatinskih peregibov v 1927-28 gg.

Nasionalisticheskoy dviyjenie v svoey sushnosty v moment obostreniya klassovoy boriby v strane diktatury proletariata ne mojet ne byti kontrrevolusionnymi. IYmenno takim kontrrevolusionnym bylo v proshlom nashe nasionalisticheskoe dviyjenie alash-ordy, v kotorom ya prinimal blijayshee uchastiye.

Y v posleduYshem, kak by ya chutko y otrisatelino ny otnosilsya k proyavleniyam kontrrevolusionnyh politicheskih avantur protiv sovetskoy vlasti, odnako, stradaya nasionalisticheskim uklonom y otsutstviyem chutkogo klassovogo podhoda (otsutstviyem na samom dele mnimym, ibo nasionalizm moy, kak y vsyakogo drugogo obektivno byl sugubo klassovym, byl na ruku toliko polufeodalinoy, bayskoy verhushke aula), ya ne otmejevalsya y ne povel otkrytoy  boriby s antisovetskimy gruppirovkami, svyazannymy s kontrrevolusionnoy deyatelinostiu Validova Zaki, no sdelalsya prichastnym k ih kontrrevolusionnym deyaniyam. No ostanavlivayasi na podrobnostyah moey vstrechy s nim v 1920 godu, v Moskve, ya otmechai odin sushestvennyy moment: nesmotrya na moe otrisatelinoe otnosheniye, yasno vyrajennoe v svoe vremya Validovu, ya pridaval svoim razgovoram s nim harakter konspirativnosty vmesto reshiytelinogo y kategoricheskogo protesta, iskluchaushego vsyakuu vozmojnosti sujdeniya so mnoy o ego antisovetskih popytkah.

Mejdu tem ya deystviytelino znal v 1920 godu o kontrrevolusionnyh nastroeniyah y namereniyah Validova Zaki, ego popytkah v vidu neudovletvorennosty politikoy sovetskoy Rossiy apellirovati k «ugnetennym narodam Vostoka», v selyah obediyneniya y polucheniya samostoyatelinostiy.

Ya uchastvoval v soveshanii, kotoroe nosilo konspirativnyy harakter, y hotya ya ne byl soglasen so vtyagivaniyem Kazahstana v novye avantury, ya pryamo y kategorichesky ne otmejevalsya ot Validova.

Tak chto s polnym osnovaniyem, daje na svoem lichnom opyte, nesmotrya na svoe prinsipialinoe prizvanie eshe, v 1920 godu edinstvenno pravilinym putem obshestvennogo razvitiya dlya otstalyh narodov - sosialisticheskogo puty y sovetskoy sistemy, ya utverjdai, chto tot, kto ne sumel sochetati nasionalinogo voprosa s klassovym y internasionalinym dviyjeniyem y podchiniti nasionalinyy vopros klassovomu, ibo toliko takaya postanovka obespechivaet pobedu y pravilinoe razreshenie nasionalinogo voprosa, tot neizbejno sdelaetsya jertvoy nasionalisticheskoy ogranichennosti, posobnikom paraziticheskih sloev y v moment ojestochennoy klassovoy boriby okajetsya v lagere mahrovoy kontrrevolusiiy.

Drugoe moe osnovnoe zablujdenie - eto moe ponimanie revolusiy dlya otstalyh narodov, kak revolusiy «beshozyaystvennyh potryaseniy».

Buduchy vospitan v studencheskie gody na iydeyah Yadrinseva (Sibiri kak koloniya), Potanina, Shapova y drugih sibirskih revolusionnyh publisistov, kotorye, otnosyasi s bolishim sochuvstviyem, sostradaniyem k sudibe otstalyh narodov, osobenno podcherkivaly neustoychivosti ih ko vsyakogo roda izmeneniyam, vnezapnym peremenam v uklade y hozyaystvennoy jizny pry kapitalisticheskoy sisteme, ya s preuvelichennoy boyazniu y trevogoy otnosilsya k hozyaystvennym potryaseniyam v period sosialisticheskoy rekonstruksii. Po sushestvu eto byla bessmyslisa, strausovaya politika, pitavshayasya obektivno klassovoy nasionalisticheskoy moey iydeologiey. Esly deystviytelino govoriti o revolusii, ob osvobojdeniy ugnetennyh o vykorchevyvaniy ostatkov kapitalisticheskoy sistemy, to nechego pugatisya potryaseniy y jertv. Y esly uchesti, chto ety jertvy po sushestvu doljny byly yavitisya jertvamy dlya polufeodalinoy y bayskoy verhushki, to ony ne toliko zakonny, no y neobhodimy. Ya schitai teperi, chto moy opaseniya byly bespochvenny, kak pokazalo posleduyshee, nepredviydennoe v to vremya mnoiy, gigantskoe sosialisticheskoe stroiytelistvo v Kazahstane.

Neskoliko tysyacheletiy kazahstanskie stepy glyadely machehoy na naselyavshie ih narody, rabsky podchinyaya ih jizni vsem svoim kaprizam, lishaya samyh primitivnyh usloviy kuliturnoy jizni, pojiraya periodichesky v silu stihiynyh bedstviy znachiytelinuiy chasti naseleniya y skota. Kazalosi daje v perspektiyve net takoy sily, kotoraya mogla by ukrotiti surovui, bezjalostnui stihii. No vot na nashih glazah nashlasi sila organizasionnogo proletariata nashego Soiza, sila, kotoraya zalojila v teh samyh, nepobedimyh stepyah dikogo kocheviya gigantskie ochagy promyshlennosti, oborudovannye po poslednemu slovu tehniki, razvernula jeleznodorojnoe stroiytelistvo, organizovala mashinno-traktornye, mashinosennye stansii, sovhozy, kolhozy, obespechivaya ih slojnymy mashinamy y orudiyami, nakones, provela y provodit planovoe osedanie na osnove kollektivizasii, so vlojeniyem ogromnyh sredstv iz soiznogo budjeta, okazyvaya materialinui y tehnicheskui pomoshi, - slovom, osushestvlyaetsya genialinaya mysli V.IY.Lenina: «otstalye narody s pomoshiu proletariata peredovoy strany mogut perehoditi k sosializmu, minuya kapitalisticheskui stadii». Etoy obshey kartiny, yavlyaisheysya rezulitatom osushestvleniya leninskoy nasionalinoy politiky partiy v Kazahstane, ne mogut iskaziti daje te chastichnye proryvy, kakie my iymeem v rezulitate vrajdebnyh aktov kulaskih y bayskih elementov po liniy razbazarivaniya y unichtojeniya svoego hozyaystva, a takje v rezulitate izvrasheniya partiynoy liniy y nepravilinoy praktiky mestnyh organov v oblasty jivotnovodstva v Kazahstane, a takje iymeiyshiyesya naliso v dannyy moment vsledstvie etogo y na pochve neurojaya poslednih let prodovolistvennye zatrudneniya v nekotoryh rayonah.

V svete izlojennogo moya boyazni, opaseniye, panika, okazalisi neveriyem v sily proletariata, mogushego tvoriti deystviytelinogo chudesa.

Polnoe y posledovatelinoe osoznanie svoih iydeologicheskih oshibok y otrajeniya ih v praktiyke provedeniya osnovnyh meropriyatiy partiy y sovetskoy vlasty v svoe vremya v Kazahstane obyazyvaet menya obratitisya v redaksiy «Kazahstanskoy pravdy», y «Sosialdy Kazahstana» o napechataniy nastoyashego moego zayavleniya, chtoby so vsey  polnotoy y iskrennostiu vyyaviti svoi tochku zreniya pered sovetskoy obshestvennostiu y peredovoy ee chastiu, vskryvshey v svoe vremya kontrrevolusionnui sushnosti moey nasionalisticheskoy iydeologii, v smysle reshiytelinogo osujdeniya proshloy svoey deyatelinosti, polnogo iydeologicheskogo razorujeniya y opredeleniya politicheskoy ustanovky v nastoyashiy moment.

Ya schitai vesima blagodarnoy zadachey y obyazatelinym dlya sebya v dannyy moment uchastie v sosialisticheskom stroiytelistve, iymenno v Kazahstane, v otstaloy, v silu istorichesky slojivshihsya usloviy, svoey rodiyne y rabotati ne za strah, a za sovesti, rabotati na fronte razvernutogo sosialisticheskogo stroiytelistva, voodushevlennyy tem, chto v nashu istoricheskui epohu vpervye zakladyvaitsya osnovy  deystviytelino svobodnogo chelovecheskogo obshestva.

V svete etoy vsemirno- istoricheskoy zadachi, kogda deystviytelino razreshaiytsya na  sosialino spravedlivyh nachalah sudiby narodov, vsego chelovechestva, na osnove neprimirimoy, ojestochennoy klassovoy boriby, umyvati ruki, iskati sebe spokoynogo meshanskogo uyta y priita v kakoy by forme ny bylo ostanavlivayasi pered perehodyashimy trudnostyami, schitai dlya sebya teperi neizmerimo bolee pozornym prestupleniyem, chem moy prejnie oshibky iydeologicheskogo y prakticheskogo poryadka. Naprotiv blijayshaya perspektiva sozdaniya besklassovogo obshestva y osushestvleniya polnostiu sosializma vo II pyatiyletke na osnove postanovleniya 17 partkonferensiy vselyaet entuziazm y reshimosti dratisya za kajdyy uchastok poruchennoy raboty, pod rukovodstvom zakalennogo v klassovoy boribe peredovogo otryada sosialisticheskogo stroiytelistva - kraevogo komiyteta partiy v Kazahstane».

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 

M.Júmabaevting «Ashyq haty

«Predsedatelu Sovnarkoma KazSSR tov. Isaevu ot Djumabaeva Magjana. g. Alma-Ata, Lesnaya № 89 (Kirova, 103).

OTKRYTOE PISMO

Ya, kak kontrrevolusionnyy alashordinskoy deyateli y kak revolusionnyy nasionalisticheskiy pisateli, byl iziyat iz sredy stroyashih sosializm kazahskih trudyashihsya y proletarskoy vlastiu spravedlivo y vpolne zaslujenno na nadlejashee vremya byl izolirovan ot sosialisticheskogo obshestva.

Nahodyasi nekotoroe vremya v ispraviytelino-trudovyh uchrejdeniyah, pod blagotvornym vozdeystviyem edinstvenno pravilinoy y vernoy v miyre ispraviytelino-trudo­voy politiky sovetskogo gosudarstva, sam neposredstvenno uchastvuya na nekotoryh gigantskih sosialisticheskih stroykah, ya peresmotrel svoy iydeologii y vsu svou obshestvenno-liyteraturnuiy deyatelinosti y okonchatelino ubedilsya v bezuslovnoy reaksionnosty y v podloy prestupnosty nasionalisticheskoy alash-ordynskoy iydeologii, kotorui ya ispovedal y kotoroy ya rukovodstvovalsya vo vsey svoey obshestvenno-liyteraturnoy deyatelinosti, okonchatelino ubedilsya v krovnoy vrajdebnosty kazahskim trudyashimsya y vsey sosialisticheskoy strane nasionalisticheskoy alash-ordynskoy iydeologiy y vsey podloy predateliskoy raboty nasionalistov alash-ordynsev.

V rezulitate etogo peresmotra y etogo ubejdeniya ya raz (i) navsegda osudil vse svoe proshloe, obshestvennoe y liyteraturnoe, bespovorotno porval s svoim prestupnym proshlym, s nasionalizmom, s nasionalistamy - alashordynsamy y bespovorotno reshil bezrazdelino otdati ostatok svoey jizny na slujenie sosialisticheskomu obshestvu, kak predan­nyy syn sosialisticheskomu obshestvu, kak predannyy syn sosialisticheskoy Rodiny.

S etoy svoey zavetnoy mechtoy y s etoy svoey edinstvennoy seliu ya neskoliko mesyasev tomu nazad, s razresheniya sootvetstvuishih organov, priyehal v Kazahstan, gde nebyvalyy rassvet sosialisticheskoy strany y svetushaya jizni kazahskiy trudyashihsya menya lishniy raz ubedil v prestupnosty y podlosty moey y vseh nasionalistov alash-ordynsev deyatelinosty y menya okonchatelino ukrepily v moem tverdom resheniy porvati raz (i) navsegda s kontrrevolusionnym nasionalizmom, s nasionalistami, kak s vragamy revolusii, sosialisticheskoy Rodiny y kazahskogo naroda, y bezrazdelino otdati sebya na slujenie sosialisticheskoy Rodiyne, kak sovershivshiy tyajeloe prestupleniye, no okonchatelino ispravivshiysya, pererodivshiysya predannyy syn ee, Rodiny.

Otkryto, chistoserdechno y bespovorotnoy tverdostiu zayavlyau ob etom Vam, glave Praviytelistvu sosialisticheskogo Kazahstana y stroyashemu schastlivui jizni vsemu Kazahskomu narodu y s dannym pisimom obrashaisi k Vam y proshu o predostavleniy mne vozmojnosty pokazati y dokazati svoe bespovorotnoe pererojdeniye, okonchatelinuiy perekovku, svoiy predannosti sosialisticheskoy Rodiyne na dele, na tvorcheskoy rabote, v chastnosty na liyteraturnoy tvorcheskoy rabote, dav mne vozmojnosti pechatatisya v Kazahstane, proshu predostaviti mne vozmojnosti dokazati, chto slujivshee dolgo y prestupno reaksiy y kazahskoy kontrrevolusiy moe pero, posle perekovki, posle perevospitaniya menya sovetskoy trudovoy politikoy, budet chestno, predanno i, nadeisi, plodotvorno slujiti sosialisticheskoy Rodiyne.

Pry etom pisime prilagai try stihotvoreniya, kak obrazsy moego tvorchestva poslednego vremeniy.

Odnovremenno dovoju do Vashego y vsego sosialisticheskogo obshestva, svedeniya, chto v nastoyashee vremya ya nachal rabotati nad temoy, gde stavlu sebe hudojestvennyy pokaz edinstvenno pravilinoy v miyre sovetskoy ispraviytelino-trudovoy politiki, gde, v poeme, budut dany tipy dvuh kazahov - prestupnika bytovika y prestupnika-nasionalista y puty ispravleniya, perevospitaniya ih pry odnovremennom pokaze nepoddavshihsya y poddayshihsya ispravlenii zaklyatyh vragov naroda, otbrosov o­shestva. M. Djumabaev. 21 maya 1937 goda» (Q.Aldajúmanov, Aqynnyng songhy ýmiti. «Qazaq әdebiyeti». 21.08.1992).

 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 

V POLITBURO SENTRALNOGO KOMIYTETA KPSS

Komissiy po rassmotrenii del nezakonno repressirovannyh

ot gr. Baysalovoy, urojdennoy Baytursynovoy Sholpan Ahmetovny,

projivaishey v g. Alma-Ate, ind. 480083 po ul. Kashgarskoy, d. №3,

kv. 8, tel. 39-41-43

 

 

Z A Ya V L E N Y E

 

Proshu rassmotreti delo moego otsa Baytursynova Ahmeta Baytursynovicha, repressirovannogo v period massovyh repressiy 30-h godov.

Moy otes Ahmet Baytursynovich Baytursynov yavlyalsya krupnym kazahskim uchenym-lingvistom, poetom-prosvetiytelem y perevodchikom. 1873 goda rojdeniya, urojenes Turgayskogo uezda. Mati moya Aleksandra, russkaya po nasionalinosti, vyhodya zamuj za Ahmeta Baytursynova, prinyala musulimanskoe veroispovedanie y poluchila imya Badrisafa.

Posle aresta svoego otsa Baytursyna (moego deda) y otpravleniya ego na katorjnye raboty v Sibiri za soprotivlenie sarskim vlastyam (1885) Ahmet Baytursynov postupil v 1886 g. v .Turgayskoe russko-kazahskoe dvuhklassnoe uchiliyshe, posle okonchaniya kotorogo zatem v 1891 g. napravilsya v g. Orenburg y postupil v kirgizskui (kazahskui) uchiyteliskuiy shkolu, kotoruiy zakonchil v 1895 g. V dalineyshem on, izuchaya evropeyskuy liyteraturu, zanimalsya sistematicheskim samorazvitiyem.

Pedagogicheskaya deyatelinosti Ahmeta Baytursynova nachinaetsya s 1895 g. V period s 1895 po 1909 gg. on uchastvoval v aulinyh y volostnyh dvuhklassnyh uchilishah v Aktubinskom, Kustanayskom y Karkaralinskom uezdah.

V nachale HH veka, jivya v Karkaralah, Ahmet Baytursynov prinimal uchastie v revolusionnom dviyjenii, rabotaya vnachale nelegalino, a zatem posle obnarodvaniya maniyfesta 17 oktyabrya 1905 g. yavlyalsya odnim iz vidnyh y aktivnyh rukovodiyteley kazahskoy narodnoy massy. S nastupleniyem reaksiy Ahmet Baytursynov 1 iilya 1909 g. byl arestovan y zakluchen v Semipalatinskui turimu, gde soderjalsya do 21 fevralya 1910 g., a zatem vyslan na 2 goda za predely kirgizskih (kazahskiyh) stepey.

S nachala 1913 g. A. Baytursynov izdaval pervui kazahskui gazetu «Kazah», prosushestvovavshui do oktyabrya 1918 g. Naryadu s publisistikoy pisal stihi, vypustil sbornik stihov «Masa» («Komar»), perevel na kazahskiy yazyk 40 basen I.A. Krylova.

Posle fevraliskoy revolusiy Ahmet Baytursynov vtyanulsya v vodovorot obshestvenno-politicheskoy jizni. Na vseh sezdah kraevyh y oblastnyh on yavlyalsya odnim iz aktivnyh rukovodiyteley. Vsled za sverjeniyem sarizma A. Baytursynov byl izbran v chleny Vserossiyskogo uchrediytelinogo sobraniya ot Turgayskoy oblasty po spisku nasionalisticheskoy partiy «Alash». Do 1919 g., nahodyasi v ryadah avtonomistov-nasionalistov, v marte togo je goda A. Baytursynov ubedivshisi v pagubnosty dlya kazahskogo naroda nasionalinoy politiky pravyh partiy, pereshel na storonu Sovetskoy vlastiy.

Vesnoy 1919 g. Vostochnaya chasti Vremennogo Narodnogo Soveta «Alash-Orda», v kotoruy vhodil Ahmet Baytursynov obratilasi k Sovetskomu praviytelistvu s prosiboy dati im amnistii s usloviyem razreshiti im prinyati uchastie v ustanovleniy Sovetskoy vlasty na territoriy Kazahstana. Eta prosiba byla udovletvorena. Prezidium VSIK izdal sirkulyar, v kotorom ukazyvalosi: «Na osnovaniy Postanovleniya Vserossiyskogo Sentralinogo Komiyteta ot 4 aprelya 1919 goda Prezidium VSIK predlagaet Kirgizskomu (Kazahskomu) y Sibirskomu revolusionnomu komiytetam y Chelyabinskomu gubispolkomu shiroko opovestiti naselenie o vysheupomyanutom postanovleniy VSIK y raziyasniti, chto Prezidium VSIK nahodit svoevremennym dopustiti byvshih chlenov praviytelistva «Alash-Orda» k sovetskoy rabote y kategorichesky zapreshaet presledovanie za proshlui ih deyatelinosti» (dokument hranitsya v SGA Kazahskoy SSR, f.14, op.3, d.4, l.11).

V sootvetstviy s etim aktom vysshego organa Sovetskoy vlasty y po ukazanii SK RKP (b) Ahmet Baytursynov prinyat v Kommunisticheskui partii. Ego soznatelinoe vstuplenie v ryady Kommunisticheskoy partiy rassenivalosi togda kak krupnaya iydeologicheskaya pobeda kommunistov. Zayavlenie moego otsa pry vstupleniy v partii bylo napechatano v gazete «Izvestiya Kirgizskogo (kazahskogo) kraya» (dokumenty prilagaitsya).

Moy otes, Ahmet Baytursynov srazu je vkluchilsya v aktivnui rabotu po podgotovke obrazovaniya Kazahskoy Avtonomnoy Sovetskoy Sosialisticheskoy Respubliki, neskoliko raz byl prinyat lichno V.I. Leninym, o chem sviydetelistvuiyt sleduiyshie dokumenty:

IIli 24, 1919 g.

Lenin podpisyvaet mandaty o naznacheniy postanovleniyem SNK ot 24 iilya 1919 g. S.S. Pestkovskogo predsedatelem, a Seytkaly Mendesheva, Bahytdjana Karataeva, Ahmeta Baytursynova, Muhamediyara Tungachina, V.L. Lukasheva y A.T. Djangilidina chlenamy Voenno-revolusionnogo komiyteta po upravlenii Kirgizskim kraem.

Vladimir Iliich Leniyn. Biograficheskaya

hronika, t.7, s.406.

Dekabri, pozdnee 9, 1919g.

Lenin prinimaet v Kremle predsedatelya Voenno-revolusionnogo komiyteta po upravlenii Kirgizskim kraem S.S. Pestkovskogo y chlena VRK A. Baytursynova po ih boribe; slushaet doklad Pestkovskogo o hozyaystvennom y politicheskom polojeniy kraya, o trudnosty politiko-prosvitiytelinoy rabote; sovetuet podgotoviti neskoliko horoshih dokladov, perevesty ih na kazahskiy yazyk y zapisati na grammofonnye plastinki, priobresty vozmojno bolishee kolichestvo grammofonov y razoslati ih vmeste s plastinkamy po kocheviyam v stepi; predlagaet ne toropitisya s politikoy pereraspredeleniya skota u kochevnikov v polizu bednoty.

Vladimir Iliich Leniyn. Biograficheskaya

hronika, t.8, s.108.

Na pervom y vtorom siezdah Sovetov Respubliky v 1920 y 1921 gg. A. Baytursynov dvajdy izbiralsya chlenam praviytelistva - Narodnym Komissarom prosvesheniya Kazahskoy ASSR. V 1925 g. - prepodovateli-professor Kirgizskogo (Kazahskogo) Instituta, predsedateli nauchno-liyteraturnoy komissiy pry Norkomprose (Akademsentra) y pochetnyy predsedateli Obshestva izucheniya Kirgizskogo (Kazahskogo) Kraya.

Ahmet Baytursynov - avtor usovershenstvovannoy kazahskoy azbuki, sozdannoy na osnove arabskogo alfavita, im je sozdana grammatika kazahskogo yazyka y uchebniky po fonetiyke, sintaksisu y etimologiy kazahskogo yazyka, a takje po teoriy slovesnosty y istoriy kulitury.

Ignoriruya vysheupomyanutoe preduprejdenie V.I. Lenina y Postanovlenie Vserossiyskogo Sentralinogo Ispolniytelinogo Komiyteta ot 4 aprelya 1919g. Pervyy sekretari Kompartiy Kazahstana F.I. Goloshekin oseniu 1928 g. Osushestvil konfiskasii skota y imushestva u baev-feodalov s pereraspredeleniyem ih sredy neimushiyh, iymeiyshuiy pagubnye posledstviya, a takje dalineyshie zagotoviytelinye kampaniy po iziyatii myasa y zerna podchistui, chto priyvelo k golodu y massovoy giybely ludey.

F.I. Goloshekiyn, buduchy neuverennom v pravilinosty etogo nasilistvennogo meropriyatiya, nazvannogo im «Malym Oktyabrem», rasporyadilsya provesty preventivnye mery yakoby po predotvrashenii vozmojnyh protivodeystviy y arestovati bolee treh desyatkov predstaviyteley dorevolusionnoy kazahskoy intelliygensiiy.

Otes moy, Ahmet Baytursynov, jivshiy y rabotavshiy v g. Alma-Ate s -------

Sborniyk: V.I. Lenin o Kazahstane. Dokumenty. Daty jizny y deyatelinosty V.I. Lenina, svyazannye s Kazahstanom. Alma-Ata, «Kazahstan», 1982, s. 295,313 8 oktyabrya 1928 g., byl vyzvan 2 iinya 1928 g. v g. Kyzyl-Ordu na soveshanie filologov y liyteratorov, gde byl arestovan, perepravlen v Alma-Atinskui turimu, kuda my nosily peredachi. Nichego o dele otsa my ne znali. Poluchiv pisimo ot otsa iz Arhangeliska my uznali, chto on soslan tuda OGPU. A v oktyabre 1929 g. moi mati Badrisafu y menya soslaly kak spes- pereselenok v g. Tomsk, gde my jily do oktyabrya 1932 g. Iz Tomska moI mati vyslaly v Narynskiy rayon Zapadno-Sibirskogo kraya.

Otes moy, Ahmet Baytursynov, byl osvobojden iz ssylky v 1934 g. cherez Mejdunarodnyy Krasnyy Krest posle ego obrasheniya k E.P. Peshkovoy (jene A.M. Gorikogo), blagodarya ee hodataystvu y priyehaly k svoey jene Badrisafe v Krivosheinskiy rayon Zapadno-Sibirskogo Kraya, otkuda zatem vdvoem vernulisi v Alma-Atu.

V 1937 g. 8 oktyabrya moy otes, Ahmet Baytursynov, byl vtorichno arestovan organamy NKVD Kazahskoy SSR v Alma-Ate v period massovyh repressiy, y s teh por svedeniy o nem ya ne iymeiy.

Sama je ya vernulasi iz ssylky v Alma-Atu v 1933 g., vyshla zamuj za Baysalova, no v 1950 g. za otsa byla zakluchena v turimu y osujdena na 10 let po st. 58 Ugolovnogo Kodeksa Kazahskoy SSR. Srok otbyvala v Chemolgane y osvobojdena v 1953 g., a zatem byla polnostiu reabilitirovana.

Proshu Komissii Politburo SK KPSS peresmotreti delo moego otsa, Ahmeta Baytursynova, nezakonno dvajdy repressirovannogo, vernuti emu chestnoe imya grajdanina Sovetskogo Soiza.

Vse kazahskoe naselenie respubliky do sih por polizuetsya sozdannoy Ahmetom Baytursynovym grammatikoy kazahskogo yazyka, a imya avtora ee ostaetsya pod zapretom. Proshu snyati zapret s liyteraturnyh y nauchnyh trudov Ahmeta Baytursynova y vosstanoviti ego avtorskoe pravo.

 

Sholpan Ahmetovna Baysalova-

Baytursynova.

g. Alma-Ata, 15 maya 1988 g.

«Úranym - Alash!..»

Ekinshi kitaptyng sony

Abai.kz

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019