Nemese jazushy Quandyq Týmenbay shygharmashylyghyndaghy realizmning janaruy

Jazushynyng talanty óz kenistigin tapqanda ghana ashylady. Al sol kenistik qayda? Ol qalamnyng úshyndaghy әlemde. Ár jazushy ózi bir әlem. Biraq, sol әlemge bireuding qalamy jete alady, endi bireudiki jete almaydy. Jete almaytyn sebebi: qalamnyng úshy ayaday bolghanymen, jazushy ýshin ol sheksiz kenistik. Jer basyp jýrgen pende balasynyng bilim men biligi, kiyeli darynnyng jebeuinde ghana ózin qorshaghan әlemning kórneudegidey jalpaq emes, qayta, dóngelek ekenin, odan ary da taghy bir sheksizdikting bastalatynyn angharatyny bar. Jazushy ýshin onyng әlemi de dәl sonday búlynghyr, qabat-qabat, syryn ishine býkken sheksizdik. Al, biraq, sol әlemdi sezinu bir bastalsa, onda qiyalgha qanat bitip qana qalmaydy, talanttyng ózine ghana tәn daralyghy da ashylady.

Nemese jazushy Quandyq Týmenbay shygharmashylyghyndaghy realizmning janaruy

Jazushynyng talanty óz kenistigin tapqanda ghana ashylady. Al sol kenistik qayda? Ol qalamnyng úshyndaghy әlemde. Ár jazushy ózi bir әlem. Biraq, sol әlemge bireuding qalamy jete alady, endi bireudiki jete almaydy. Jete almaytyn sebebi: qalamnyng úshy ayaday bolghanymen, jazushy ýshin ol sheksiz kenistik. Jer basyp jýrgen pende balasynyng bilim men biligi, kiyeli darynnyng jebeuinde ghana ózin qorshaghan әlemning kórneudegidey jalpaq emes, qayta, dóngelek ekenin, odan ary da taghy bir sheksizdikting bastalatynyn angharatyny bar. Jazushy ýshin onyng әlemi de dәl sonday búlynghyr, qabat-qabat, syryn ishine býkken sheksizdik. Al, biraq, sol әlemdi sezinu bir bastalsa, onda qiyalgha qanat bitip qana qalmaydy, talanttyng ózine ghana tәn daralyghy da ashylady.

Tәuelsizdikten keyingi oipyl-toypyl zaman qazaq jazushysy ýshin ýlken synaq boldy. Synaq degen jay sóz, kimning jazushy, kimning jay jazghysh ekenin aiqyndaytyn kezeng tudy. Bir jaghynan shyn jazushy ýshin ózine tәn shynayylyqty izdeytin, onsyz ózine de, jazghan dýniyesine de kónili tolmay qúlazityn banyasyzdyq oryn ala bastady. Jiyp kelgende, shynayy ózindi, ózine tiyesili әlemdi, oghan bastap aparar joldy qalayda tabugha tiyissin. Olay bolmaghanda ózindi-ózing aldausyratqan kóp tobyrdyng biri retinde darbazanyng syrtynda qalghanyng qalghan. Al búl joldyng bastalu nýktesi shynayylyqta jatqany belgili. Sodan da Tәuelsizdik kezenining búlghaqty túsy qazaq jazushysy ýshin synaq qana emes, oray da bolady.

Jazushy Quandyq Týmenbaydyng hikayattar men әngimelerden túratyn jana kitabynyng aty - «Tórt amal tirshilik». Baltanyng sabynday qysqa shygharmalardan qúrylghan jinaq әr qyrynan jazushynyng býgingi bolmysyn kórsetip túr. Kitapta shanyraghy ortasyna týsken qoghamnyng qirandysynyng ýstinde otyrghan jan atqan tang men batqan kýnning zandylyghyna ghana bas úrghan, kórer kózge alyp úshqan dýniyening arydaghy bolmysyna ýniledi: bir qogham qúlaghanymen, ornynda endi bir qogham túryp keledi, adam ózgermegenimen, peyili ózgergen, baghyty búrylghanymen, joldar sol kýiinde qalghan... ózgermegen tek zandylyq.

Ádebiyette kәnigi jattandylyq degen úghym bar. Ol dәstýrge tistey qatyp jabysyp alu dep atalady. Qatyp qalghan úghymdarmen ómir sýrip, janrdyng qúlyna ainalyp, shynayylyqtan júrday boludyng sony aqyrynda ózine tiyisti dýniyeden adasugha aparady. Ásilinde, shyn jazushy bolsan, oipyl-toypyl zamanyndy jiti, jan-jaqtyly baqylap, tereng týsinuge tiyissin, qanshalyq tereng týsine alsan, sonshalyq tereng jaz. Ózine, ózinning әlemine bette. Shynayylyqty basty oryngha qoy, jattandy, jalghan dýniyelerding qúlyna ainalma. Dәl osy týiindi jazushy Quandyq Týmenbaydyng qalamy myqtap kókeyge týigen. Sodan da jazushynyng jana jinaghyna kirgen shygharmalarynyng deni ómirding ózindey qarapayym, biraq, jinaqy, estetikalyq shýneti basym, oqyrmangha berer әseri men taghylymy erekshe tuyndylar. Songhy týiin jazushynyng jazushylyq sheberligimen tikeley qatysty ekeni anyq. Aytalyq, jinaqqa kirgen «Búqa baqqan qyz» atty әngimeni oqyp otyryp alaghyzbay, oqyp bolghan song oy tenizine batyp, kýrsinbey qala almaysyn. Shaghyn ýsh bólimnen túratyn әngime óte shiraq jazylghan. Biraq, bir dәuirding tútas kórinisin berip túr. Búl jazushynyng әngime janrynyng has sheberi ekenin anghartady. Ángimede búqa, búqa baqqan qyz jәne qazaq-týrik liyseyinde oqityn týrik balalar men qazaq balalarynyng arasyndaghy futbol jarysy turaly aitylady. Eskerte ketetini, búqanyng ýsheui - mal, ekeui - adam. Búqa - Shyghys pen Batys halyqtaryna ortaq miftik obraz. Adamzat ózining damu tarihynda alghashqy jabayylyqqa jaqyn kezenin dýley kýshting iyesi búqanyng obrazyna jinaqtap saqtaghan. Búnday dýley, qatigez kýshten kezinde qúdaylardyng qúdayy Zevsting ózi seskengen. Sondyqtan, aqyldy jandar uaqyt ótken sayyn odan saqtanyp, qyraghy bolghan, ony aqylmen jónge salyp otyrudyng jolyn izdegen, qoghamnyng dýley kýshter oiyna kelgenin isteytin qaranghy dengeyge deyin tómendeuine jol bermeumen keledi. Osydan baryp adamzattyng aqyldy órkeniyeti órken jaydy. Qyz obrazy - adamzat mәdeniyetke ayaq basyp, qoghamda gumanistik dýniyetanym saltanat qúra bastaghan shaqtyng tuyndysy. Qolynda biyligi men baylyghy barlardyng soyylyn soghatyn, әiel zatyn qamtyghan qoghamnyng әlsiz toptarynyng mýddesin qorghay almaytyn qoghamdy mәdeniyettik normasy tolymdy qogham deuge bolmaydy. Qayta, qansha jerden saltanatty saray salyp, jaqsy kiyip, shyrt týkirip jýrse de, jartylay jabayy qogham degen dúrysyraq. Al futbol maydanyn qamtyghan jarys alany - bertingi dialektikalyq dýniyetanym ýstemdik alghan tústan tamyr alady. Ol boyynsha ómir jan alyp, jan bergen sayys alany. Múnda kapitalizmning aqshany bәrinen joghary qoyatyn jabayy ústanymy basymdyq alady. Bir sózben aitqanda bizding qoghamnyng keudesin kemirgen qúrt ta osy. Osylaysha jazushy әngimening ózegine qoghamdy qoya otyryp, onyng qat-qabat perdesin sypyryp tastaydy. Ángimede búqalar oiyna kelgenin isteydi, tayaqtan kózi kógergen qyz kýni ýshin kýl jeydi, futbol alanynda dýbәra balalardy tili men dili bir balalar tas-talqan etip jenedi. Jazushy bylay dep jazady:

Qos búqany aldyna týsse mýiizin ala jýgirer, kók shybyghyn shoshandatyp artynda jýre bersin. Aq shalbar, aq jeydeli, kók shybyghyn anda-sanda shoshan-shoshang etkizgen qyz man-mang basqan tili joq, tylsymy kýshti januardyng artynda kózden alystap barady. Jylap bara jatqan sekildi. Men ony silekeyi shúbyrghan januardan, ýiinde kezdigin saptap kýtip otyrghan qojayynnan qyzghanatyn sekildimin. Qyzghanghanmen ne payda? Án salghym keldi.

«... Qaryndastan airylghan jaman eken,

Eki kózge móldirep jas keledi...»

Sonyna «A-u-u!» degen kýnirenisti qostym. Qazaq ókinishin әnmen jetkizip, qolyn mezgilinen kesh sermegen ghoy. Anau alystap bara jatqan qyz ben men solardyng naq ózimiz...

(«Tórt amal tirshilik»,  Alash joly baspasy,  2012j)

Ónerding óresi kóp-azben nemese kólemmen ólshenbeydi. Ónerding ólshemi - sheberlikting shegine jetuinde. Sheberlikting shegi jazushynyng qalamy bizding tanym ayamyz ben sanamyzdyng kókjiyegin qanshalyqty kenite alghanymen baylanysty. Jogharydaghy әngimede jazushy bizdi býgingi adamnyng bolmysy turaly oilanugha iytermeleydi. «Men» keyipker de, Ayajan qyz da ainalasynda ne bolyp jatqanyn biledi, oghan bagha da beredi, qajet degen qarsylyq ta tanytady. Alayda, aqyrghy esepte ekeui óz dәrmensizdikterining sheksizdigin sezinbey túra almaydy. Búqany aldy-artyna shyghyp jýrip ýige aidap ketuge bolady, qalasa, etke ótkizip aqsha qylyp, shyrmaghan tordy búzyp shyghu da qoldan keledi. Biraq, búl jenis pe? Joq! Sebebi solay istegenmen de eshtene ózgermeydi. Óitkeni, jenisting tuy basqa jaqta - futbol alanynda jelbirep túr. Ol tudy ústaushy dýley búqadan da, onyng qatigez iyesinen de әldeqayda kýshti әri aqyldy bolmys. Ol jenilip túryp jenuding jolyn biledi jәne sony iske asyra alady. Onyng aldynda búqaday dýley kýshing de dәrmensiz. Al naghyz dәrmensizder ýshin onyng bar bolmys-bitimi tipti mýlde júmbaq degen sóz. Osydan-aq biz «men» keyipker men Ayajannyng dәrmensizdigining qanshalyq tereng ekenin seze alamyz...

Eger, jazushygha qoghamdyq qayshylyqtyng sheshimin tabatyn joldy siltemedi dep keshegishe kinә taqpasaq, óz dәuirining týitkildi túsyn búlaysha dәl tauyp, shynayy әri sheber kestelep berui túrghysynan alghanda jogharydaghy әngimeni kemeline kelgen óner tuyndysy - býgingi qazaq әdebiyetining su jana klassikalyq shygharmasy deuge negiz bar.

Jazushynyng «Tórt amal tirshilik» jinaghy qúnttap oqyp, tereng oy qorytudy qajet etetin kitaptardyng sanatyna jatatyny anyq.  Kitaptan biz jazushynyng shýnetti oidan boyyn jazyp, túmandy serpip tastap, ózine tiyesili joldyng sorabyn izdegenin bayqaymyz. Búl qazaq prozasyn jana biyikke bastar sony jol boluy da әbden mýmkin.

Abai.kz