Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Alashorda 2843 4 pikir 5 Qazan, 2022 saghat 12:38

«Jýregi júmsaq bilgen qúl, shyn dos tappay tynshymas...»

Úlylyqtyng asqar shynyna shyghyp, aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústaghan «kókiregi sezimdi, tili oramdy» eren úrpaghyna arnalghan Abay sózi qashan da óreli, ghasyrlar damuynyng qay kóshinde bolmasyn ózekti bolar haq.

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng «Abay – ruhany reformator» baghdarlamalyq maqalasynda: «Abay – bizding últymyz ben júrtymyzdy tanudyng tóte joly. Úly aqyn bizge mazmúndyq túrghydan ólsheusiz, halyqtyng ruhany azyghyna ainalghan múra qaldyrdy. HHI ghasyrgha qadam bassaq ta, Abaydyng kózqarasy zamanauy izgilik qaghidattaryna jәne Qazaqstan qoghamynyng basty qúndylyqtaryna, onyng birligi men berekesine tolyqtay say keletindigine taghy da bir mәrte kóz jetkizemiz», – dep aitylghanday Abay múrasy bizge asyl temirqazyq.

Adamzattyng barlyghyn «bauyrym» dep sýy degen Abay ózining gumanistik, danalyq taghylymy arqyly әlemdik dengeydegi oishyldar qatarynan tabyla otyryp, adam boyyndaghy keregharlyqtardy joy maqsatynda úlaghatty tereng oilaryn qaldyryp ketti.

Abay shygharmashylyghyndaghy kóterilgen asa manyzdy taqyryptyng biri – dostyq. Adam bolyp jaratylghan song pende boyyndaghy erekshelikterding izgisi de dostyqqa qatysty bolmaqqa kerek. Tirshilikke qadam basqan әr adam balasynyng ózin qorshaghan ortasy, zamandasymen baylanysynyng negizgi qúndylyghy adal dostyqta kórinis tabady.

Jýregi júmsaq bilgen qúl,
Shyn dos tappay tynshymas.
Payda, maqtan – bәri túl
Dossyz auyz túshymas, –

deydi aqyn. Yaghny ómirding basty mәnining biri – riyasyz dostyqpen ótken, adal adamy tatulyq pen syilastyq. Úrpaqtan úrpaqqa, atadan balagha ýlgi-ónege joly bolar, kýndelikti túrmys-tirshilikten bastap, adamdar arasyndaghy qarym-qatynastyng negizinde de dostyq bolary aqiqat. «Adam balasyna adam balasynyng bәri dos. Ne ýshin desen, dýniyede jýrgende tuysyn, ósuin, tonyn, ashyghuyn, qayghyn, qazan, dene bitimin, shyqqan jerin, barmaq jering bәri birdey, aqyretke qaray óluin, kórge kiruin, shiruin, kórden mahsharda súraluyng - bәri birdey, eki dýniyening qayghysyna, pәlesine qaupin, eki dýniyening jaqsylyghyna rahatyng bәri birdey eken», – deydi otyz tórtinshi qara sózinde. «Ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaqtyqtan» alys bolyp, «talap, enbek, tereng oi, qanaghat, raqymgha» asyqqan úrpaqtyng basty maqsaty da bereke-birligi jarasqan, oi-órisi damyghan elde dostyqtyng tuyn jyghyltpay joghary ústauy shart. Halqymyzdyng da basty ústanymy «Birindi qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos» degen Abay prinsiypin tolyq negizge alghanda ruhany kemeldikke jeteri anyq. Ár adamnyng bir-birine degen dostyghy, janashyrlyghy mol bolghanda elimizding de berekesi arta bereri sózsiz.

Abay: «Zaman aqyr jastary, qosylmas eshbir bastary», yaky bolmasa «Kýlimdep keler kózderi, Qaljynbas keler sózderi», dep keler úrpaqtyng ospadar qylyqtaryna tereng synmen de qaraydy. «Birine biri qastyqqa, Qoynyna tyqqan tastary», dey otyryp, ary men imanyn saudagha salghan, enbekpen emes, qúr tilmen jalandap abyroy jinamaqqa әues, ónimsiz iske sheber bolar jas úrpaqty tatulyq pen dostyqqa shaqyrady.

Bir jerde birge jýrseng basyng qosyp,
Birinning biring sóile sózing tosyp.
Birindi biring ghizzәt, qúrmet etis,
Túrghanday beyne qorqyp, janyng shoshyp.

Abay sózining qúndylyghy zamana kóshi qansha auyssa da óz kókeykestiligin joymauynda. Shyndyghynda qazirgi tanda da jastarymyzdyng ghana emes, aqyl toqtatqan azamattarymyzdyng bolmasqa bola dostyqqa túraqsyz bolyp, tipti jaulyqqa da birden әuestigi aiqyn bayqaluda. «Key qúrby býgin – tatu, erteng – qatu, Tileui, jaqyndyghy – bәri satu», – degendey olardyng jaulyqtyng otyna may tamyzyp tútatushy pendening yghymen de ketip jatatyny kórinis tabuda. Qastyq pen satqyndyq, qulyq pen aramdyq, teris pighyl sol adamgha esh opa bermey, qayta ózin qúrdymgha jibererin pendesi bilgende mýldem basqasha bolar edi.  Zamanyna qaray adamy desek te, óz yrqyn onday kelensizdikke jibermegeni abzal aq, әr sanaly pendenin.

Tatulyghy qúrysyn oiyny men,
Dәl solargha úqsaydy myna zaman.
Jaman tatu qazady ózine or,
Oghan sensen, bir kýni bolarsyng qor, –

deydi aqyn. Abaysha aitsaq: «Dosynmyn dep jýrip, dúshpandyghyn ozdyrar jamandar bolady». Onday jamandyqtan da saqtanu kerek-aq. Al osy bir jaman qasiyetting basty sebebi ne? Ony da Abay ýshinshi qarasózinde terendep aityp ketken: «Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge dostyghy joq jandar shyghady». Sol sebepten de qazirgi tanda shynayy túraqtylyqty basty qazyq ústar,  «Kókireginde qayau joq, qiyanat joq, Qajymas, qayta ainymas qayran tatu», – dep tamsanar el úrpaghyn tәrbiyeleu bizding basty maqsatymyz bolmaqqa kerek.  Áytpese zamanynda Abay aitatyn: «Jaman dos kólenke: basyndy kýn shalsa qashyp qútyla almaysyn, basyndy búlt alsa izdep taba almaysyn», – deytin buynnyng osy zamanda da kóptep kezdesip jatatyny aqiqat. Osy ómirlik jalghanda «dýnie dos» bolyp, ózining jymysqy paydasy ýshin, arzan baqay esep ýshin ardan attap, adamy qúndylyqtardy ayaqqa taptaytyn pendeshilikter de bar.

Payda ýshin bireu joldas býgin tanda,
Ol túrmas bastan jygha qisayghanda.
Múnan mening qay jerim ayauly dep,
Birge túryp qalady kim maydanda?

Sonymen qatar qyryqynshy qara sózindegi: «Bireudi dosym dep at berip jýrsen, oghan sening bir dúshpanyng kelip bir tay berse, búzyla qalatyny qalay? Kýnde tilin alatúghyn dostan keyde bir til ala qoyghan dúshpangha kisining óle jazdaytúghyny qalay? Kóp kisi dosym jetilse eken demeydi, egerde jetilse, baghanaghy dosyna bir bitimi joq dúshpan sol bolatúghyny qalay?» Mine Abay zamanynan qansha uaqyt ótse de, tanym kókjiyeginde kenjelep qala beretin shyndyq osy. Dosynmyn dep jýrip, bolmashy nәrsege  búzyla qalyp, jalt berip, adam tanymastay ózgere qalatyn, tipti jau bola qalghysh qasiyet te bizden әli ketpegen eken. L.N.Tolstoydyng aitatyn: «Eger siz bireu ýshin jaman bolsanyz, onda siz ol ýshin tym kóp jaqsylyq jasaghansyz»,- degendey bir-birine degen shynayy peyil men tatulyqtyn, syilastyqtyn, sonymen qatar ózara ara qatynastyng shegin dúrys úghynbaytyn zamandastarymyz barshylyq. Bir kýndik maqtan, ne jelik ýshin, yaky bolmasa arzan bedel men ótkinshi sәtke bola dosyn jaugha berer jaman qasiyet beleng aluda. «Jau qojandap búrtiyp, Dosy qúbylyp әure eter»,  deydi Abay. Ádil syn aitudyng ózin jaulyqqa balap, adamshylyqtan attap, pendeshilikke basyp, tipti qastyqqa úlasyp jatatyn jaylardan eshkimning de útpasy anyq. Taza jýrek pen adal kónilding ainasy dostyq ekeni dausyz. Shyndyghynda da «kókiregi – sezimdi, kónili – oilygha bәri de anyq».

Joldastyq, súhbattastyq – bir ýlken is,
Onyng qadirin jetesiz adam bilmes.
Sýiikti er bilgen syryn syrtqa jaymas,
Artynnan bir auyz sóz aityp kýlmes, –

deydi emes pe Abay danyshpan. «Jaugha – myltyq, dosqa – yntyq», – bolar jannyng keleshegi jarqyn. Qalyng elding ystyq yqylasyna bólenip, dos-jarandary arasynda tórge ozary da dostyqqa túraqty, minezi salmaqty, aqyly asqaq, oy teren, әreketi adal, sózi men isi ortaq adam ekendigi dausyz. Abay aitatyn tolyq adamnyng da ereksheligining biri osy bolmaqqa kerek. Endeshe Abay úsynghan jol qaysy, ol:

Kemdi kýn qyzyq dәuren tatu ótkiz,
Jetpese birindikin biring jetkiz!
Kýnshildiksiz tatu bol shyn kónilmen,
Qiyanatshyl bolmaqty esten ketkiz!

Qazaq danalyghynyng asqar shyny bolghan Abay ósiyetin maghynaly ómir sýru baghytynda qay qyrynan alyp qarasaq ta, aldymyzgha anyq baghdar bolary haq. Taghylym alar ónege túrghysynan dostyq turaly aitqandaryn býgingi úrpaq nazarynan tys qaldyrmay, әrdayym aqyn sózine mәn bere sanalaryna sinire biluleri kerek. Óz boyyndaghy adamy qasiyetterdi damytyp, dostyqqa adal, jamandyqtan aulaq bolsa ol adamnyng qoghamdaghy orny da eren bolmaq. Sondyqtan da ýnemi Abay ósiyetine terey boylay bereyik Aghayyn!

«Abay akademiyasy» GhZY diyrektory, f.gh.k.,
dosent Jandos Maghazúly Áubәkir

Abai.kz

4 pikir