ÓZGE MÚRAT
Uәlihan QALIJANOV,
M.Áuezovatyndaghy Ádebiyet jәne Óner institutynyng diyrektory, filol.gh.d.
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri
Jetpiske keler aldynda ózi sýigen, ózin sýigen halyqtyng jýregi auyrdy. Halyq jýregi Múrat Áuezov jýregimen birge auyrdy. «Altynnyng synyghy, ataqty Múhtar Áuezovting asyl perzenti, iri qogham qayratkeri Múrat Áuezov jýregine operasiya jasatu ýshin shet elge ketipti». Myng san saual, myng san kýdik, myng san ýmit. «Oypyrmay, pyshaqtan janyn qaldyra gór, Úly Múhtar siyaqty últjandy jýrek soghuyn toqtatpasa eken» degen tilek әr qazaqtyng jýreginde túrdy. Halyq Múrattyng tileuin tiledi. Áueli Alla, sodan song kóp tilegi kól boldy. Býgin Múrat Áuezov jýregi soghyp túr, sogha bersin, últjandy azamat.
Ol toptyng tobyrynda emes, últtyng túghyrynda jýrdi!
Múrat Áuezov kýrdeli jan, tosyn túlgha. Teren intellekt pen últtyq namys onyng ómirining altyn jelisi ispetti. Sodan bolar «Jastúlpar» dyng jalyna qol saldy. Qyp-qyzyl kommunistik, totalitarlyq jýiening jýregi -Mәskeude tili oryssha bolghanymen, jany qazaqsha jigit últtyng namysyna ainaldy.
Kózi qaraqty jigitting Alash iydeyalarymen erte susyndaghanyn qalyng qazaq qaydan bilsin?! Sondyqtan da Múrat Áuezov jan-jaqty bilim iyesi boldy jәne ony qazaq mýddesi ýshin júmsay aldy.
Uәlihan QALIJANOV,
M.Áuezovatyndaghy Ádebiyet jәne Óner institutynyng diyrektory, filol.gh.d.
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri
Jetpiske keler aldynda ózi sýigen, ózin sýigen halyqtyng jýregi auyrdy. Halyq jýregi Múrat Áuezov jýregimen birge auyrdy. «Altynnyng synyghy, ataqty Múhtar Áuezovting asyl perzenti, iri qogham qayratkeri Múrat Áuezov jýregine operasiya jasatu ýshin shet elge ketipti». Myng san saual, myng san kýdik, myng san ýmit. «Oypyrmay, pyshaqtan janyn qaldyra gór, Úly Múhtar siyaqty últjandy jýrek soghuyn toqtatpasa eken» degen tilek әr qazaqtyng jýreginde túrdy. Halyq Múrattyng tileuin tiledi. Áueli Alla, sodan song kóp tilegi kól boldy. Býgin Múrat Áuezov jýregi soghyp túr, sogha bersin, últjandy azamat.
Ol toptyng tobyrynda emes, últtyng túghyrynda jýrdi!
Múrat Áuezov kýrdeli jan, tosyn túlgha. Teren intellekt pen últtyq namys onyng ómirining altyn jelisi ispetti. Sodan bolar «Jastúlpar» dyng jalyna qol saldy. Qyp-qyzyl kommunistik, totalitarlyq jýiening jýregi -Mәskeude tili oryssha bolghanymen, jany qazaqsha jigit últtyng namysyna ainaldy.
Kózi qaraqty jigitting Alash iydeyalarymen erte susyndaghanyn qalyng qazaq qaydan bilsin?! Sondyqtan da Múrat Áuezov jan-jaqty bilim iyesi boldy jәne ony qazaq mýddesi ýshin júmsay aldy.
Eldestirmek elshiden degen. Múrat Áuezov Qytayda Qazaqstan Respublikasynyng túraqty jәne ókiletti elshisi bolyp jýrgende taryday shashyrap ketken qazaqtardyng tarihy Otanyna qaytuyna kóp kýsh saldy, Qytay jylnamalaryndaghy, tarihy kitaptaryndaghy qazaq eline, ejelgi qazaq tarihyna, Abylay hangha qatysty derekterding jariyalanuyna kýsh saldy. Mәselen, men «Leninshil jasta» bas redaktor retinde Ban Gudyng Hannamasyn qazaqsha tolyq jariyalap edim.
Múrat Áuezov adamzat órkeniyeti qaldyrghan asyl múralardy zerttedi, últ kәdesine jaratty. Ózining ana tili - qazaq tilimen saghyna qauyshty. Búl kýnde Mәkeng men-men degen talay qazaqty qazaqshasynan janyldyryp jýr.
Áriyne Múrat Áuezov erkin oidyng adamy. Búl azat oidy qúighan Múhtar Áuezovting jan shuaghy bolar. Búl Múratty biyiktetti, búl Múratty oilantty.
«Uyti, chtoby vernutisya» atty kýndelik kitaptan mynanday oilar taptym.
***
«Men qalay qabyldasam әlem sonday, men qabyldaghan әlem soghan ainalugha tiyis».
***
«Jazushylyq - búqaralyq, kópshilik, ol - alaman. Sóreden birdey shabugha úmtylu kerek. Aqyn, jazushy - bәigege qatysqan at (sәigýlik - U.Q.) emes pe?».
***
«Japandaghy jalghyz ýi. Aspan ainalyp soghan qúlap túr. Múnda kempir men shal jәne men túramyn. Maghan ghalamnyng nәzik núry sebelep qúiylyp jatyr. Keyuanalar - adamzat núry (mujchina y jenshina). Adam ata Hauana».
***
«Ajyratpa! Jaqsylyq pen jamandyq egiz».
***
«Erik bostandyqtan da joghary. Bostandyq týisingen qajettilik».
***
«Qasynda qaptaghan kedey jýrgende, bay boludyng ózi úyat».
***
«Men - ózge Múratpyn!».
***
Múrat Áuezov ózge oi-tolghamymen qazaqtyng oily tobynyng әli de kóshbasynda túr. Ol qazaq órkeniyetinin, kóshpendi mәdeniyetting kәusar búlaghyn әlemdik órkeniyet arnasyna búryp jýr.
***
Ol kezinde Qazaqstan Jazushylar odaghyndaghy qyzmetinen shyghyp ketti. Odaqtaghy taq talasy janyn kýizeltti. Oralu ýshin ketuge tura keldi.
***
Múrat Áuezov talghap jazady, oilap jazady, oilantyp jazady.
***
Jetpis degen jelme jasqa estet jazushy, intellektual jazushy degen shabyt túlparyna minip keldi.
***
Endi tórt kitap ekshelip, saraptalyp songhy týzetuleri qayta qarastyrylyp jatyr.
Oqushy ony asygha kýtedi. Ol da ózge Múrattyng ózin tanytqan órkeniyet kilti.
"Halyq sózi" gazeti