Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Betbúrys 2694 5 pikir 6 Qazan, 2022 saghat 11:52

Til. Bilim. Bolashaq...

Birinshi bólim: Tarihy sheginis

Ekinshi bólim: Tәuelsizdik kezeni

Ýshinshi bólim: Ne isteu kerek?

«Qyr halqy... ghylym-bilim jayyp jatqan ћәm ózderi ghylym-bilimge
                                                                     kónil bólgen sebebinen keshikpey-aq
                                                                   jaqsylyqty bilip, ensesin kóteruge
ayaq basar,  ózderining sýiekterine
bergen aqyly-sanasy bolghan son...»
Álihan Bókeyhan

Ótken ghasyrdyng basynda Úly Maghjannyng aitqany bar: «...Aybyndy tu qúlady... qazaq tilin eki albasty eki jaqtan kelip basty!..» degen. Sodan beri qúlamay, qansha qúrtam dese de qúrymay, janaryp, jandanyp, biraq, әiteuir, әupirimdep, tarih tereninen nәr alyp kele jatqan, Ana Tilimiz – qazirgi Tәuelsizdikting shiyrek ghasyr qarsanynda qúrugha ainalghany ma? Ghasyr ótken song da, tәuelsiz elimizde taghy da «qay albasty basty» dep, ýnemi, kýnirenip, kýrsinuimiz kerek pe?

Osy, kózdi ashyp qarasaq, ylghi, Ana Tili, Bilim turaly mәselede tang qalatynday oqighalar oryn alady! Nege, biz óz elimizde, óz jerimizde túryp, tilimizdi damytugha aqsha bólinui kerek? Nege, til qúryp barady, ot-basy, oshaq-qasy tilge ainaldy dep zarlauymyz kerek? Nege, Respublikada túratyndardyng basyn qosatyn kýsh – Qazaq Tili bolmauy kerek? Nege, bilim salasy, yaghni, bolashaghymyzdyng naghyz irgetasy – «psevdoreformalargha» úshyraydy? Nege, bilim salasy biznes kózine ainaldyrylady? Yaghni, jylda neshe týrli oqulyqtar basylyp, key mektepterde ana oqulyqty ghana alasyng delinedi? Nege, kele qalghan ministr ózderin janartushy sanay qalady? Qazirgi kelgen ministrding «reformasy» nege qoghamda, bilimdi, tildi týbegeyli joygha baghyttalghan degen naqty, ýreyli kózqaras tuyndady? Biz kimge elikteymiz? Kimge qarap boy týzeuge mәjbýrmiz? Kim osy, t.b. súraqtardyng jauabyn beredi?

Qazir «ýshtildilik» degen pәle oryn aldy! Jetistikterge jetuding birden-bir joly, barlyq mәselening sheshilui (panaseyasy), aitularynsha, sol eken! Osyny aityp otyrghandar jyndy ma, әlde, ondaydyng bolmaytynyn, sәby tabighatyna jat ekenin aityp otyrghandar jyndy ma? Sonda әli qazaqsha ýirenbegen, bilmeytin alty jasar býldirshinge qalaysha ýsh tildi biraq ýiretpekshi? Alty jarym jasar bala (mektepke baratyn) menen: - Agha, shetel, ýnemdeu degen ne?- dep súrady! Sonda oghan qalaysha aghylshynsha ýiretu kerek? Onyng kinәsi ne?

Osy «reformatorlar» el preziydentine, onyng aitqanyna әdeyi, qastyq qylyp otyrghanday oida qalamyn! IYә, ol kisi «ýsh til bilu kerek, ghylym-bilimdi iygerip artta qalmauymyz kerek» degen strategiyalyq oidy «obrazdy» týrde aitqan bolar! Al, myna ministrlerimiz she, naghyz «shash al dese bas alatyn» dýbaralardyng naghyz ózi! Ózderin preziydentten asqan «strateg» sanaytyndar! Aynalayyndar-au, sender, ol kisining aitqanyn iske asyratyn «taktiksizder»! Mine, sony úghyna biluleriniz kerek (әi, osy әskerde de bolmaghansyndar-au, ózderin...)! Qalay deysizder ghoy! Áli qazaq tilin bilmeytin balagha oryssha, aghylshynsha ýiretip, miyn ashytu arqyly emes, әr nәrseni retimen qarau, saraptau, oilanu arqyly! Álde Sizder, sәby kezderinde qazaqsha oqyp, keyin ghana oryssha, t.b. tildershe oqyghan Sh. Uәlihanovtan, A. Baytúrsynovtan, Á. Bókeyhanovtan t.b. ózderindi aqyldy sanaysyndar ma? Arystarymyzdyng barlyghy da alghashqy bilimdi ana tilinen nәr alu arqyly boylaryna sinirgen! Sodan keyin ghana olardyng boyynda bilimge qúshtarlyq, óz eline, óz jerine degen ystyq sheksiz mahabbat ornaghan, bilsender!

Mýmkin, aitatyn shygharsyzdar, «qazir zaman basqa, ómir dinamikasy basqa t.s.s.» syltaulardy! Jaqsy, olay bolsa qazirgi ómirden mysaldar keltirelik.

Tәuelsizdikterin bizderden ondaghan jyldar búryn alghan (búrynghy otarlar) biraz elderde memelekettik til – aghylshyn tili, yaghny óz tilderi óldi degen sóz! Mysaly: Afrikada - Gambiya, Gana, Zambiya, Zimbabve, Liyberiya, Malavi, Niygeriya, Sierra-Leone, Uganda, Lesoto, Svaziylend t.b.; Amerikada - Antigua y Barbuda, Bagama, Barbados, Beliyz, Gayana, Montserrat, Neviys, Sent Lusiya t.b.; Okeaniyada - Vanuatu, Kiribati, Mikroneziya, Tokelau t.b. siyaqty elder. Dәp osylardyng keybirining damymaq týgil, atyn da estigen joq bolarsyzdar! Aghylshyn tili olardy nege algha sharyqtatyp jibrmegen?! Qayta olargha qaraghanda, bizder, damyghan 50 el qatarynda emespiz be (sarkazm)?

Al endi ekonomika, mәdeniyet, ghylym, basqa da ómir salasynda әldeqayda ozyq túrghan Japon memleketin alayyq! Bilesizder me.., sol elde alghashqy kezderde jas balalargha basqa tildi mýlde jolatpaytynyn! Al Fransiyanyng óz tilderin aghylshyn tili «ekspansiyasynan» qorghap, týrli sharalar qoldanyp jatqanyn she? Olay bolsa bizge ne joryq!

...Ghalymdardyng zertteuinshe tilding ólui - óte úzaq «prosess», birtalay uaqyttan jәne negizgi bes satydan túrady. Al, bylaysha aitqanda, tilding ólui ýshin tórt úrpaq auyssa jetkilikti. Qazirgi jahandanu zamanynda onday prosessterding jedel qarqynmen jýretini de, aitpasa da, týsinikti!

Til ólui ýshin әser etetin faktorlardy jeke qarap, ózimizge kele me kelmey me (jaqyn kórshilerimiz mysalynda, әsirese RF), sәl kóz jýgirtelik:

1) Búnday ghylymdyq tújyrymdar kóbine әldebir «fedarasiya, odaq, birlestik t.s.s.» sekildi otarlaudy «zandastyrghan» memleketterge qatysty jasalynghan - /Biz búnday jaghdaydan resmy týrde qútyldyq/. Yaghni, bizge kelmeui kerek;

2) Kishkene últtardyng tilin, ózin qúrtu turaly memlekettik jospar - /Búl ótkende, qazir, Resey imperiyasynda, qazirgi kýnde Qytayda qarqyndy týrde oryn alghan jaghdaylar/. Yaghni, bizge jatpaugha tiyis.

3) Óz jazuy bolmauy, óz әdebiyeti joqtyghy - /Qúdaygha shýkir, Sovet Ókimeti qasaqana qúrtqanmen, әdeyilep auystyrghanmen (arabshadan-latynsha-kirillisagha) jazuymyz bar, bay múra, әdebiyet-tarihymyz bar - /. Olay bolsa, búl da bizge qauip tóndirmeuge tiyis.

4) Belgili bir tilde sóileytinderding әleumettik-sayasi, ekonomikalyq jaghynan qalynqy jerlerde túryp, ondaghy elderding qalalargha jappay kóshui - /Búl jaghday qazirgi uaqytta Qytay elinde anyq kórinip otyr. Al, bizde unitarlyq memlekette onday jaghday oryn aluy mýmkin emes. Ekonomikalyq qatelikterden óz halqymyzdyng sebepti-sebepsiz «urbanizasiyagha» úshyrap otyrghany ras/. Degenmen, bizge jatpaugha tiyis.

5) Belgili bir tilde sóileushilerding ózderin kem sanauy jәne tilge, últqa degen maqtanyshtyng joqtyghy - /Búl jaghdaydy Reseydegi az últtardan (әsirese, Sibir halyqtarynan) naqty bayqap otyrmyz. Mine, ókinishke oray, osy punktting bizding qazaqqa da dәl kelip otyrghanyn moyyndauymyz kerek/. Tәuelsiz elimizde túryp, bizding qazaq sonday jaghdaygha qalay úshyraghany, barshamyzdy qatty oilandyruy kerek! Búl jerde, bauyrlas, kórshi ózbekti ýlgi retinde aluymyzgha bolady. Sonda, bizding óz últymyzgha degen maqtanyshtyng joq bolghany ma?!

...Tilding óluine tikeley qatysty úrpaq auysu mәselesine de, qysqasha toqtala ketelik (jogharydaghy mysal-tәrtippen):

1) Birinshi úrpaqqa basqa bir tilding kýndelikti qajettilik retinde tyqpalanuy - /Ótkendegi Sovet jәne qazirgi Qytay sistemasy/. Búl úrpaq ókilderi, yaghni, ýlken, orta buyn ókilderi, ondaydy basymyzdan keshirdik. Al, qazirgi úrpaqqa, bylay oilasan, mýlde, qatysy joq bolugha tiyisti.

2) Ekinshi úrpaq kóbine qos tildi bolyp keledi. Ýide, ana tilinde sóilep, syrtta tek qana jenimpazdar tilinde sóileuge mәjbýrler - /Ótkendegi jәne qazirgi Resey, Qytay mysaldary/. Bylay qarasanyz, búnday úrpaqtyq qaldan, tura qazirgi uaqytta qútylugha tiyistimiz. Ókinishke oray, qútyludyng ornyna órshitip alyp otyrmyz.

3) Ýshinshi úrpaq ókilderi qos tilde sóilegenmen, kóbine basqa, últyn jengen el tilinde sóileydi. Qysqasha aitsaq, ana tili - ata-apalardyn, ot-basy oshaq-qasy tiline ainalyp, búl úrpaq ana tilin ata-anasynan ýirenbeydi de, óitkeni onday ata-analar óz tilin ýiretuge asa qúlyqty emes - /Mine, osy úrpaq kelgeni, tilding óle bastaghanynyng naqty belgisi (terminal speakers)/. Tәuelsizdikting 25 jyldyghy qarsanynda qalay osy jaghdaygha tap boldyq, sony mýlde týsinbeymiz, tek qana sharasyzdyqtan qol jayamyz. Qaranyzshy, qarakóz balalarymyz bir-birimen qay tilde sóilesedi? Qay tilde «vatsapta» jazysady? Nege, keybireuler, qazaq tilin bile túryp, sóilegisi kelmeydi? Mine, bizding «qyzyl» dabyl kóteretin túsymyz osy!

4) Tórtinshi úrpaq degenimiz, óz ana tilin mýlde úmytqandar nemese, keybir sózderdi ghana biletinder. Ondaylardyng kóbi jana ómirge beyimdelip, óz isterin jýrgize de biletinder (Elimizdegi Almaty, Astana siyaqty qalalyqtardyng kóbi). Ondaylargha til, últ degening tipten bir kóne úghym tәrizdi. Ózining shyqqan tegi turaly oilanghysy da kelmeytinder.

Sonymen, tilding qalay óletinin jalpy týrde taldap shyqtyq.

Al endi, ghalymdardyng taghy bir «qyzyqty», oryn alatyn jaghdaydy aita ketelik. Til qansha ólgenimen de, sol últtyng (úlystyn) keybir ókilderi ony jandandyrugha tyrsady eken (birshama uaqyt ótken son)! Ol nege, nelikten solay... ony endi ghylym naqty aita almaydy!

Ol degening meninshe, bylay: Mysaly, bizding qazaq balasy, qansha orys boldym degenmen, onyng týri basqa, dili basqa (mýmkin tughan dinin de úmytpaghan bolar), ómirge degen kózqarasy basqa ekenin týisigimen sezingendikten der edim! Bizding qazaqtyng «Aynalayyn, sadaghang bolayyn, qargham...» degen siyaqty sóz tirkesterin basqa el týsine alady ma? Mine, mәsele qayda der edim! Onyng ýstine týrkilerding ishindegi orysqa eng «jaqyny» bizding qazaq, qansha «orysqa ainaldym dep, tyrashtansada» da, orys ishinde «Ey, chernoj...y, churka, búryndar kalbiyt...» t.b. kemsitulerdi estip, ishki týrshigetindikterinen bolar...

Qosymsha taghy bylay da oilanam: myndaghan ghasyrlar boyy úrpaqtan-úrpaqqa ýzbey berilgen genetikalyq múragerlik ishki týisikte (adam sanaly týrde sezinbese de, ol turaly oilamasa da, onyng aqyl-oyynyng bir týkpirinde jatqan) әldebir, óz últyna degen mahabbat sezimi bilinbey, úiyqtap jatatyn siyaqty! Al, ol týisik, kókte qyran qalyqtap ótkende, daladan múryndy jarghan jusan iyisi kelgende, dýbirletip jylqy shauyp ótkende, kóshpendiler turaly filim kórgende, qasqyr-bórining qaytpaytyn qaysarlyghyna sýisingende t.s.s. óz-ózinen dir ete qalar mýmkin (tipten ómirinde dalany kórmegen qala balasynyng da keudesinde)! Sony sezine biler! Sodan oyanar...

...Sol aldynda aitqan, orystyng (aktivti ókilderi) keshe ghana tek fransuz tilinde sóilegenin, al qara halyqtyng (passivti ókilderi) «cherni, bydla» tilinde sóilep, ishtey ana myrzalargha óshpendilikpen qaraghanyn da úmytpayyq.   Imperatordyng Kavkaz «namestniyginin» ýiin kórgen jazushynyng jazbasyn oqyghanym bar: - Aspaz kómekshileri, aula tazalaushylar «tatarsha» (ol kezde orystar barlyq týrki tildi tatarsha degen), baghbandar – «aghylshynsha», gýl ósirushiler – «golland, nemisshe», ýy ishindegiler – «fransuzsha» sóilesse, otyn jarushy, basqa qara júmystaghylar ghana – «oryssha» sóileydi, - delingen. Onyng ýstine orys halqy bizding qazaq siyaqty azat el bolyp kórmegen, keshegi «qúl-krepostnikterdin» túqymy emes pe. Mine, sonyng ózinde, óz tilderin úmytpady. Al, aldynghy qatarly, shyn últjandy, Pushkiyn, Turgenev, Tolstoylar... t.b. sol óle bastaghan tildi qayta alyp shyqty!

Búl mysaldan kóretindigimizdey, kýnderding kýninde, kóptegen (tipti qazaqsha sóiley almasa da) óz elimizding shyn patriottary shyghuy mýmkin. Biraq, ol kez «jau ketken son, qylyshyndy tasqa shap» degendey bolady! Óitkeni, shala jansardy (ólgen, óluge jaqyndaghan) tiriltu, jan beru – qiynnyng qiyny! Sondyqtan qazaq balasynyng basyna onday kýndi (kýn emes týn!) tudyrmas ýshin, dәl qazir sheshim qabyldauymyz kerek! Áytpese, bәri de kesh.

Mәdeniyetti, Japon memleketi siyaqty irgeli eldi mysalgha ala otyryp, ózimizding últ ereksheligimizdi basshylyqqa ala otyryp, bylay úsynar edim:

- Bala baqshalardy tek qana qazaqshagha ainaldyru. Búl jerde sóz joq, bizdegi elding belsendi (aktivti) bóligi orys tildilerding (onyng ishinde, kóptegen qazaqtar) pәrmendi qarsylyghyna úshyrarymyz sózsiz, alayda olargha «bala qazaq tilin ýirense, әlemdegi 150 mln-nan astam týrki elderining de tilin ýirenetinin» aldygha tartyp, týsindiru jýrgizu; Bala 5-6 jasqa kelgenshe sol balabaqshada sanaugha, әripterge ýiretip, júmbaqtar sheshkizip, oilau qabiletin damytu;

- Oqu jýiesin, birinshi synypqa bala 7 (jeti) jastan baryp (qazirgi 5,5-6 jasar balany mektepke kim aparatyny da ata-anagha ýlken qiynshylyq), 10 jyldyqqa kóshiru, yaghny orta bilim. Onyng oqytu tәrtibi bylay boluy kerek:

1-7 synyptar tek qana qazaq tilinde, jalpy mektepterde;

8-synyp aralas orys tilinde, yaghny balany qabiletine qaray, múghalimder iriktey otyryp, belgili bir bolashaq mamandyq beretindey jaghdayda, arnayy synyptar týzuleri qajet (bir synyptar oqugha yntaly, al basqa synyptar yntasyz balalardan jasaqtaluy tiyis);

9-10 synyptar eki týrde jasaqtalynuy kerek. Naqty aitqanda, búl jerde elimizge eng qajet júmysshy mamandary men bolashaq ghalym, ITR ókilderi iriktelinip shyghuy kerek. Búl aitqanyma, keybireu tulamay-aq qoysyn. Birinshi aitqan topqa (jalpy mektep bazasynda) ghylymgha qúshtarlyghy joqtau balalardy toptastyryp, nege olargha bolashaq tiginshi, sheberler, qúrylys mamandary, «fermerler», jýrgizushiler t.b. elge eng qajet... jerimizdi iygerushi, el maqtanyshy – enbek adamdary ekendigin týsindirmeske?! Solay baghyt berip, tәrbiyelemeske! Jәne búl jerlerge aghylshyn tilining týkke de qajeti joq (maldy aghylshynsha qayyrmasa da bolar)! Onyng ornyna bir mamandyq iyesi atandyrghan, sol mamandyqty tolyqtay jasóspirimning mengeruine yqpal etken, baghyt bergen dúrys bolady. Búl jerde qosymsha, basa aita ketetin mәsele, búnday tiptegi mektep synyptarynan qabiletine qaray, auysugha mýlde kedergi bolmauy shart! Óitkeni, key balanyng qabileti jýre ashyluy, nemese, әldebir toptargha ilesip, óz mýmkindikterin kórsetpey jýrip, keyinnen oilanyp, qaytadan tura jolgha týsui әbden kezdesip qalatyn jaghday ekenin eshqashan da esten shygharmaghan abzal.

Al endi osy aitqanymyzdyng 2-shi jaghyna (intellekt jaghynan joghary top balalaryna) keleyik. Búnday arnayy mektepterdi (shet tilderdi terenirek oqytatyn) qalalyq jerde jasaqtau qiyndyq keltire qoymas, al endi auyldyq jerding de balalaryn (kóbine naghyz daryndar shyghatyn) oqytu ýshin ýkimet biraz shyghyndargha barsa da bolady. Birneshe auyldar arasynda, nemese audan ortalyqtarynda sonday mektepter (liysey tәrizdes), balalargha jatatyn jeri, isher tamaghy dayyn (pansionat, internat) mektepter týzilui tiyisti. Bolashaghymyz ýshin, jalang úranshyldyqqa qaraghanda, naqty shyghatyn shyghynnyng osylay belgili, naqty anyqtalghan taqyrypqa júmsalghany ondy der edik (ýnile qarasanyz, qazirgi júmsalghannan artyq shyghyn shygha da qoymas).

- Balalardy barynsha júmysqa tartudy (auyl sharuashylyq, basqa salalar), mektep janynda qosalqy sharuashylyqtardyng boluyn qamtamasyz etken jón. Jastayynan enbekke baulyghan bala, dýniyenin, tabighattyn, qorshaghan ortanyn, jalpy ata-ananyng t.b. qadirin jaqsy týsinedi. Al qazir she, senbilikke shyqqan múghalimderge ananday jerde shyrt týkirip, alysyp jýrgen balalardy kórip tanqalghanym bar,... sóitsek, balalargha júmys isteuge prokuratura rúqsat bermeytin kórinedi! Al, ne dersin?!

- Bólek kolledjder qajet emes, olardy JOO bazasyna bergen dúrys shyghar. Yaghni, ýsh jyldan son, ary oqugha jaghdayy, qabileti t.b. joqtar, arnayy mamandyq alyp shyqsa (tehniyk, sheber, programmist t.b.) jetkilikti.

- JOO týsudi daryndy, bilimdi balalardy izdeuge, tabugha oqu oryndarynyn, ózderi mýddeli etetindey jaghdaygha keltirse. «Testirovaniye» degendi toqtatu kerek! Mýlde joyyp qajeti joq, JOO balalardy tandaghanda «test» jýrgizsin, al, naqty oqugha týsushiler ashyq (ata-analardyng qatysuymen) emtihandar tapsyrghany dúrys. Sosyn barlyq oqu oryndaryn qorytyndy nәtiyjege baylanystyru kerek. Mysaly: Oqu orny shygharghan mamannyng sapasyna sol oqu orny kem degende 2 (eki) jylgha kepildik bersin! Oqytyp shyqqan jýrgizushige de avtomektep solay kepildik jasap, ary qaray da qamqorlyghyna alsyn.

- Elimizde ne kóp qaptaghan «ghalymdar» kóp! Ákimderdin, baylardyng «ghylymy ataqtarynan» kóz sýrinedi. Úyat! Olay bolsa, ghylymy janalyq ashqan adam, әldebir ótken-ketkendi kóshire salyp emes, naqty ómirde qoldanylatyn janalyq ashsyn. Ataq sosyn ghana berilsin.

- Bilim salasyndaghy barlyq oqulyqtar tereng zerttelgen, taldanylghan, qateliksiz birynghay bolyp, birneshe jylgha ózgerister kirmegeni dúrys. Búl, bilim salasyndaghy «sybaylas jemqorlyqty» joyyp, qarjyny ýnemdeuge kómektesedi, yaghni, bir oqulyqty kelesi balalar birneshe jyl paydalana beredi.

...Sonymen, osylaysha, qazirgi ómirden kórip, týigenderimizdi qaray otyryp, kópshilikting taldauyna úsynyp otyrmyz. Mýmkin, әldebir paydasy tiyip te qalar. Qoghamgha, jogharghy biylik ókilderine oy tughyzar.

Dana halqymyz: «El bolam desen, besigindi týze» degen qaghidany beker aitpaghan bolar. El bolayyq! Qazaq tilimiz ólmesin. Elimizding bolashaghy kýngirt bolmasyn.

...Tilimizding damuy, jasóspirimning bilim aluy turaly osy oilarymdy qortyndylasaq, ekeui de bir-birimen bite qaynaghan úghym. NÁN, úmytpasam, 2000 jyldary jornalshylargha súhbat berdi, 90%-ti oryssha jýrip jatyr. Solardyng ishinde ala qarghaday bolyp otyrghan, múrtty qazaq jornalshysy «Osy bizding tilimizdi qoldanudy kótersek...» degen maghynada súraq berdi, sol-aq eken, әlgi bayqúsqa atamyz zirkildep ala jóneldi: «...al sen aitshy, bizde qansha mektep salyndy, qanshama aqsha tildi damytugha bólip jatyrmyz...», qoyshy, әbden-aq túqyrtty. Basyn tómen salyp qalghan jigitti operator qayta-qayta kórsetkenin qaytersin! Sonda til turaly sóz aitugha da bolmay qalghany ma? Eger tilimiz damymasa, salynghan mektepterden ne payda? Tipti, óz elimizde túryp, tildi qoldaugha aqsha bóldi degen ne súmdyq!

Aqsha qajet emes, el basshysy taza qazaqsha sóilep bastasynshy, jaltaqqa, jaghympazdyqqa ýirengender ertesine-aq «byldyrlay» bastasyn! Bilim salasyndaghy bylyqtan bylay qútylu kerek: Testileumen qatar, taza emtihan alynghany dúrys, balany ata-anasynyng qalauyna, yghyna emes, qabiletine qaray beyimdeu baghytynda jýrgizilsin. Sonda qazaqtar tek qana biylikke emes, kәsipke, ómir talabyna da úmtylu mýmkindigin alady.

Ghylymy zertteuler teoriya jýzinde ghana emes, prktikada qoldanu statusy basym boluy kerek, sonda ótirik ghalymdargha tosqauyl qoyylady.

...Jeke túlghany qalyptastyru jónindegi basty kriyteriylerding biri saylau jýiesi, bizdegi mazaq-saylaular turaly aitpay-aq qoysam da bolar (sony ishinen kórip kele jatqan adam retinde aita alamyn), tek mysal retinde, NÁN-di referendummen saylaghanda auyldyq jerlerdegi aldymen dauys berip bolghan kóshege jylqy syilyqqa berilgenin jәne songhy saylauda Almaty oblysy, Rayymbek audanynyng saylaushylary, 100% qatysyp, 100% qoldap dauys berip, dýnie jýzinde bolmaghan rekord qoyghanyn aita ketelik (aytpaqshy, onyng sebebi «albandardy» túqyrtu degen edi biletinder). Saylau turaly maqalamdy keltirelik (búl ekinshi prziydentti saylaghannan keyin jazylghan:

Jalghasy bar...

Azken Altay

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1207
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1899
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1941