Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3996 0 pikir 23 Qantar, 2013 saghat 09:57

Ayat Jyrghalan. Tuysqannan aiyrmashy, tughan el!

«Elge el qosylsa - qút, elden el aiyrylsa - jút» halyq danalyghy. Biz tәuelsiz kýnde nege jútqa tap boldyq?.

Kóshi-qon salasy  keyingi kezderi kýnde bir búiryq, kýnde bir tarmaq qosylghan qújattardyng kesirinen toqtady. Toqtady demey ne deyik, eng songhy nýkteni qazir Qytay elshiligi qoyyp otyr. Aytalyq, basynan baqayyna deyin tek qaghaz sóiletken býgingi qogham túsaudy, qazaq sanyn tejeudi kezinde Qazaq elindegi jan sanyn qazaqty shaqyrumen kóbeytse, dәl býgingi kýni sonyng keri jaghdayy.

Búl mәsele aitylu men jazyludan kende emes te, biraq, janghyryq shyqpay nalyp jýr ek,  songhy jaghday tipti jýrekti jylatty, kónildi qúlatty.

Áuel basta 2010 jyly tamyzda Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin búrynghy azamattyghyndaghy jerinnen anyqtama әkeluden bastalghan búl jәit, keyindep túraqty tirkelu ýshin elshilikten rúqsat qaghaz әkeluge, tipti tughan jerindegi qogham qauipsizdik mekemesinen sottalmaghany turaly anyqtama (negizi qytay zany boyynsha isti bolghan adamgha shetelge shyghu pasportyn jasamaydy) әkelu degen orynsyz talap qosyldy. Al, ol anyqtamalardy qysyq kózderden alu qiynnyng qiyny, keler qazaqtyng bas qayghysyna ainalghan.

«Elge el qosylsa - qút, elden el aiyrylsa - jút» halyq danalyghy. Biz tәuelsiz kýnde nege jútqa tap boldyq?.

Kóshi-qon salasy  keyingi kezderi kýnde bir búiryq, kýnde bir tarmaq qosylghan qújattardyng kesirinen toqtady. Toqtady demey ne deyik, eng songhy nýkteni qazir Qytay elshiligi qoyyp otyr. Aytalyq, basynan baqayyna deyin tek qaghaz sóiletken býgingi qogham túsaudy, qazaq sanyn tejeudi kezinde Qazaq elindegi jan sanyn qazaqty shaqyrumen kóbeytse, dәl býgingi kýni sonyng keri jaghdayy.

Búl mәsele aitylu men jazyludan kende emes te, biraq, janghyryq shyqpay nalyp jýr ek,  songhy jaghday tipti jýrekti jylatty, kónildi qúlatty.

Áuel basta 2010 jyly tamyzda Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin búrynghy azamattyghyndaghy jerinnen anyqtama әkeluden bastalghan búl jәit, keyindep túraqty tirkelu ýshin elshilikten rúqsat qaghaz әkeluge, tipti tughan jerindegi qogham qauipsizdik mekemesinen sottalmaghany turaly anyqtama (negizi qytay zany boyynsha isti bolghan adamgha shetelge shyghu pasportyn jasamaydy) әkelu degen orynsyz talap qosyldy. Al, ol anyqtamalardy qysyq kózderden alu qiynnyng qiyny, keler qazaqtyng bas qayghysyna ainalghan.

Eng ókinshtisi sol, basqalar Qazaq elining órkendeuin de, el bolyp ketuimizdi de qalamaydy әriyne, kim may shelpeginen airylghysy kelsin. Búl túrghyda Qytay bәrinen búryn tosqauyl qamalyn saldy, yaghni, Qazaq eline kelip túraqty tirkeluge anyqtama qaghaz kerek bolsa, aldymen Qytaymen at qúiryghyn kesisu kerek, yaghni, Qytay azamattyghynan birjola shyghyp ketu kerek. Sonda Qytay azamattyghynan shyqqangha keminde segiz-on ay uaqyt júmsap, onyng ózinde Qytaygha qaltandy qaghyp tastap ketuing lәzim. Al, ata júrtqa ol qaghazdardy tapsyryp, túraqty tirkeuge túryp, kók pasportty alyp kógerip, kóktegenshe jyl ainalary sózsiz. Sonda eki jyl bosqyn retinde kýn keshu kerek. Zaman qalay, zang qalay? Múnday kýige esi dúrys adam týspek emes. Sonymen, Preziydentting qolymen túsauy kesilip, tәi-tәy basqan qazaq kóshining taghdyry Ertisbaevting ersi súhbatymen qiylyp, Mәsimovtyng mәnsiz tirligimen jerlendi. Búnyng sony ne bolmaq?

Zahan Mynbay aqynnyng sózimen aitsaq:

Ey, otynshy, otynshy,

Qyrshyn taldy qimashy,

Júp torghaydy ýrkitpeshi, qumashy,

 

Jasty qisang quaryp jer qúshady,

Júpty qusang eki aiyrlyp úshady...

 

Dәl osy sózdi el aghalarynyng esine salghym keledi, kósh toqtasa... Elestuding ózi qiyn әriyne.

Kósh toqtasa, shekaranyng eki shetinde әke men bala qalady qos tildegi qos elding azamattyghyn qúshaqtap... Tiri jetim taghdyrlar qalyptasady. Kósh toqtasa, er men әiel eki jaqqa bosyp, әr balasy taghdyrdyng bosqyny bop keter. Kósh toqtasa, qazaqstangha kelip otau tikken qanshama shanyraqtyng shayqalmasyna kim kepil? Kósh toqtasa, aghadan ini, әpkesinen sinilisi aiyrlaghan, elim-aylap eniregen eski kýnder qayta keler. «Basy auyrmaghannyng qúdaymen isi bar ma?» - demekshi, óz basyna týspegen song kim tolghansyn.

Men osy barysta san oralman taghdyry retinde óz basymdaghy kósh toqtasa bolar auyr jaydy mysalgha keltireyin, men 2005 jyly at basyn Atajúrtqa búrghan Qytayda bayyrghy qazaq topyraghynda tuylghan azamatpyn. Alghash el esigin ashqanda 19-daghy bozbala bolsam, qazir Astana qalasynyng beldi mektebinde, beldi ústazdar qatarynda enbek etip, jas mamannan  daryndy maman sanatyna qosylyp kele jatqan buynnyng ókilimin. Qazir otbasym bar (baspanam joq bolsada), ekiden asqan qyzym, ekinshi sәbiyin kýtip otyrghan kelinshegim bar. Áyelim - atajúrttyng qazaghy. Al, endi kýiim neshik, aghayyndy altaudyng teng jartysy ar jaqta. әkem jýr, qashan tuysqandardy elge kóshirip bolamyz dep. Arman-ay!

Aghalarymnan aidyn-kýnning amanynda alystap baramyn, olardyng balalary jýr:

- Kóke, men qashan baram Astanagha, qashan shygham bәiterekke, - deydi. Bir-aq bir kýnde jetkizerge shama kelmey, jyl sayyn jylystap bir-birden kele bastaghan tuysqandar kóshi toqtady, endi ne qylmaq kerek?

Ol az bolghanday jaqynda shekten shyqqan búiryq payda boldy, eger yqtiyarhaty bar qazaq 6 ay ishinde Qazaqstangha bir rette kelmese onda yqtiyarhaty qaytarylyp alynyp, túraqty tirkeuining kýshi joylady, bir jyl ishinde shekaradan ótuge tyiym salynyp, kelgen eline keri sheginedi. Búl ne masqara? Sonda eki eldegi eki balasynyng arasynda jýrgen әke-sheshe qys ayaghy sozylyp 6 ay kele almay qalsa, qayta ainalyp Qazaqstandy bir jylgha úmytady. Búny esi dúrys pende qazaqqa qoldan jasalghan qiyanat ekenin týsiner.

Men siyaqty kýy keshken oralman qalpaqty qandastar qanshama? Olardyng kýii ne bolmaq?

Sonyn oilau әriyne, qorqynyshty!

Tughan eldegi el tizginin ústap otyrghan aghalargha aitar songhy sózim: armanymnan aiyrmashy aghalar, tuysqanymnan aiyrmashy tughan el!!!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1458
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282