Sozaq pen Saryaghash audandarynda bolghan apatqa 15 kýn boldy. Ontýstikting halqy taghy bir qiyn jaghdaydy basynan ótkizip otyr. Osy aimaqta 27 oghlanymyzdan airylghanymyzgha kóp bolghan joq. Tikúshaqtyng qúlauy, últymyzgha ýlken qasiret әkeldi. Qabyrghamyzdy qayystyrdy. Qalyng qazaq qara jamyldy. Últ bolyp qayghyrdyq. El bolyp jyladyq. Bir - birimizdi júbattyq. Bir - birimizge ruhany qoldau kórsettik. Materialdyq kómek memlekettik «masshtabta» jasaldy. Árbir el azamaty syrt qalmady. Eldigimizdi kórsettik.

Endi mine, eki audandaghy alapat. Aydyng - kýnning amanynda ontýstik halqyn әbigerge salyp qoydy. Áyteuir, aghayyn - tuys tegis aman. Adam shyghyny joq. Quanamyz. Shýkirshilik etemiz. «Ár qazaq mening jalghyzym». Ýy qúlasa da, últtyng ensesi qúlamady. Mal joghalsa da, qazaq janyn joghaltpady. Eng bastysy osy. Qalghan shyghyndar qalpyna keltiriledi. Dúrys týsineyik. Eshkim apatty súrap, topan sudy tilep alghan joq. Apat aityp kelmedi. Tabighy katakalizm qiratqan. Áldebireuler «aldyn alugha bolar edi»- dedi. Atqarushy biylikke tas atqandar da boldy. Tayaqtyng bir úshy әkimge de tiydi. Syn aitushylar aimaq basshysynan bastaydy. «Jylda qaytalanatyn jaghday» - deydi júrt. Dejavu. Qaytalandy búl oqigha. «Byltyrghy Ordabasydan dúrys sabaq almadyq» - dep nazdanady keybireuler.

Sozaq pen Saryaghash audandarynda bolghan apatqa 15 kýn boldy. Ontýstikting halqy taghy bir qiyn jaghdaydy basynan ótkizip otyr. Osy aimaqta 27 oghlanymyzdan airylghanymyzgha kóp bolghan joq. Tikúshaqtyng qúlauy, últymyzgha ýlken qasiret әkeldi. Qabyrghamyzdy qayystyrdy. Qalyng qazaq qara jamyldy. Últ bolyp qayghyrdyq. El bolyp jyladyq. Bir - birimizdi júbattyq. Bir - birimizge ruhany qoldau kórsettik. Materialdyq kómek memlekettik «masshtabta» jasaldy. Árbir el azamaty syrt qalmady. Eldigimizdi kórsettik.

Endi mine, eki audandaghy alapat. Aydyng - kýnning amanynda ontýstik halqyn әbigerge salyp qoydy. Áyteuir, aghayyn - tuys tegis aman. Adam shyghyny joq. Quanamyz. Shýkirshilik etemiz. «Ár qazaq mening jalghyzym». Ýy qúlasa da, últtyng ensesi qúlamady. Mal joghalsa da, qazaq janyn joghaltpady. Eng bastysy osy. Qalghan shyghyndar qalpyna keltiriledi. Dúrys týsineyik. Eshkim apatty súrap, topan sudy tilep alghan joq. Apat aityp kelmedi. Tabighy katakalizm qiratqan. Áldebireuler «aldyn alugha bolar edi»- dedi. Atqarushy biylikke tas atqandar da boldy. Tayaqtyng bir úshy әkimge de tiydi. Syn aitushylar aimaq basshysynan bastaydy. «Jylda qaytalanatyn jaghday» - deydi júrt. Dejavu. Qaytalandy búl oqigha. «Byltyrghy Ordabasydan dúrys sabaq almadyq» - dep nazdanady keybireuler.

Jeke óz basym, oblys әkimining jedel sheshim qabyldap, tiyimdi úiymdastyrushylyq is әreketterine riza boldym. Enbek demalysynan merziminen búryn shyghyp, apat bolghan jerlerge ózi baryp, jaghdaymen tanysyp, halyqpen tildesip, qúlaghan úilerge kirip, týsindirip, eshkimdi eskerusiz qaldyrmaytynyn aityp, zandy jolmen memleket tarapynan barlyq kómekting bolatynyn nyq aitty. Naqty aitty. Qújaty bar qúlaghan ýy memleketting kómegimen túrghyzylady. Qújaty joq ýi, qalyng búqaranyng qoldauymen qorgha týsken qarajattyng esebinen eskeriledi. Memleket qoradaghy qara malynan airylghandargha da qaraylasady. Bitti. Qysqa da núsqa. Ákimning óz sózi. Aymaq basshysynyng auzynan shyqqan sóz atylghan oq dep týsininiz. Audan әkimderine úrysyp ta, úghyndyryp ta tapsyrma berdi. Qoghamdyq qor men qoghamdyq kommisiya qúryldy. Qyruar qarajat jinap, zardap shekken túrghyndargha qajetti kómek te jetkizildi. Qysqasy, oblys әkimi búl mәseleni tolyq óz baqylauynda ústap, tiyisti sharalardy qolgha alyp jatyr. Iskerligin, memleketshildigin bayqadyq Asqar Isabekúlynyn. «Ákim bol, halqyna jaqyn bol» degen qazaq. Ákim bolghan son, osynyng bәrin úiymdastyru tikeley mindeti Myrzahmetov myrzanyn. Bes sausaq birdey emes. Halyq qinalghanda, qasynan tabylmaytyn әkimsymaqtar da jetedi. PR jasap, jaghdaydy paydalanyp sayasy úpay jinaugha da úmtylmady. Respublikalyq telearnalardan jylt-jylt kórinip. Al ol olay jasamady. Kóp sóilemedi. Naqty iske kiristi. Sózding emes, isting adamy ekenin dәleldedi. Ashyghyn aitayyq. Maqsat, Myrzahmetov myrzany maqtau - madaqtau emes. Asqar әkemge advokat bolugha qúlshynbaymyz. Kózben kórgendi aittyq.

2012 jyldyng qorytyndysy boyynsha әkimder reytengisinde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng basshysy ýzdik ýshtikting qatarynda. Halyqshyl enbekterining arqasynda tanymaldylyghy da, bedeli de, yqpaly da ósip keledi. Sayasy menedjer, myqty, tiyimdi basqarushy retinde ózin moyyndatty. Sayasy kalibri, basqaru stiyli ózgelerden bólek. Memlekettik mýdde túrghysynan jasap jatqan isterining arqasynda el basynyng da, halyqtyng da senimin aqtap jýr. Bizding aitar Asqar Myrzahmetovtey memleketshil, alashshyl azamattar kóp bolghay!

P.S. Keshe, Sozaq jәne Saryaghash apattaryna baylanysty Asqar Myrzahmetov arnayy júrtty jinady. Jurnalister de bar arasynda. «Apattan zardap shekken 1949 jeke túrghyn ýi, 42 әleumettik nysan tolyq memleketting esebinen qayta qalpyna keltirildi» - dedi. Bir aptanyng ishinde. Elbasynyng tapsyrmasyn óz uaqytynda oryndady. Sóitip oblys әkimi elge bergen uәdesinde túrdy. Artyq sózding qajeti joq shyghar.

Azat Úlan

Abai.kz