14-qazanda Astanada ótken TMD memleket basshylarynyng sammiytinde aldaghy jyldardy qanday da bir baghytqa arnau mәselesine erekshe shúqshiypty. 2024 jyl Eriktiler qozghalysyna arnalypty. Putinning úsynysy boyynsha 2025 jyldy Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 80 jyldyghy – Nasizmmen kýres boyynsha Beybitshilik jәne birlik jyly, 2026 jyldy Densaulyqty saqtau jyly dep jariyalau turaly sheshim qabyldanypty. 

Tәuelsiz Ukrainagha qarsy qylmystyq basqynshylyq soghys jasap otyrghan Resey Federasiyasy halyqaralyq dengeyde búralqy (izgoy) memleketke ainaldy. Putin býginde Gitlermen tenestiriledi. Maydanda orys әskeri kýnnen kýnge jeniliske úshyrauda. Resey qazir jaraly aygha úqsaydy. Jaraly ay ainalasyn japyryp ketui yqtimal.

Osynday jaghdayda sayasy amal qoldanyp, orys tilin qorghaugha baylanysty halyqaralyq úiym qúru, onshaqty jyldan beri komada jatqan TMD-ny tiriltip, Putinge ózin shalajansar úiymnyng liyderi sezinui arqyly onyng Ortalyq Aziyagha, dәlirek aitqanda Qazaqstangha yqtimal agressiyasynyng betin qaytarugha úmtylys qúptarlyq diplomatiyalyq әreketter. Áskery qauqary tómen Qazaqstan ýshin búl óte dúrys qadam dep esepteymin.

Al Putinning jenisting 80 jyldyghyna baylanysty aitqandary shyn mәninde qúry sandyraq. 2025 jylgha deyin Resey memleketi ómir sýre me, sýrmey me múnyng ózi ýlken súraq. Resey taghdyryna tirelgen TMD úiymynyng keleshegi de qyl ýstinde túr. Salynghan ekonomikalyq sanksiyalar saldarynan tyghyryqqa tirelgen Reseyding ydyrap ketu yqtimaldylyghy zor.  Ukrainadaghy soghys kýn sayyn Reseyding bir mlrd dollardan astam  resurstaryn jep jatyr. Mobilizasiyamen jaghalasa búl shyghyn eselep artatyny taghy aiqyn.  Keshegi SSSR de odaqtas respublikalargha, armiya men milisiyagha, múghalimder men dәrigerlerge jalaqy tauyp bere almaghannan ydyraghan joq pa? Resey de qazir shyqpa janyp shyqpa dep otyr. TMD basshylarynyng kezdesuinen Resey ne әskeri, ne qarjylyq kómek ala almay qaytty.

Sovet Odaghynda 1941-1945 jyldardaghy soghysty «Úly Otan soghysy» dep atau jenisting 30 jyldyghy qarsanynda L.IY.Brejnevting kommunistik biyligi túsynda 1975 jyly engizildi. Búl ataudyng qazirgi tәuelsiz Qazaqstan ýshin esh qatysy joq. Qazaq halqy ýshin 150 jylgha sozylghan qazaq-jonghar soghysy «Úly Otan soghysy» bolyp tabylady. Al 1941-1945 jyldardaghy soghys Qazaqstan ýshin «Sovet-german soghysy».

Ekinshi jahan soghysy Batys Europa, Shyghys Europa,  Jerorta tenizi, Afrikalyq, Tynyq múhit aumaghyndaghy әskery qimyldar siyaqty bes soghys teatrynda ótti. Beseuding tórteuinde AQSh pen Úlybritaniya jeniske jetti. Tek Shyghys Europada gitlerlik Germaniyamen soghysta Sovet Odaghy adam resurstaryn (SSSR Memlekettik josparlau komiytetining 2018 jyly jariya bolyp ketken qúpiya qújattary boyynsha 47 mln, onyng 19,5 mln-y soldattar men ofiyserler) joydasyz qúrban etu arqyly jeniske jetti.  Onda tek Resey emes kýlli odaqtas respublikalar, lend-liz zany boyynsha AQSh pen Úlybritaniya orasan jәrdem jasady. Ókinishke qaray Resey Putin biyligi túsynda osy jenisti jekeshelendirip alyp, býkil iydeologiyasynyng basty qúralyna ainaldyryp otyr.

Nasizmmen kýres degen de olardyng jyl sayyn kóktem men kýzde órshiytin derti. Reseydegi nasizmdi rashizm dep ataydy. Orys últyn basqalardan joghary qoygha úmtylys imperiyalyq astamshylyq pen úlyderjavalyq shovinizmnen bastau alyp jatady. Resey nasizmmen kýresemin dese ózinen bastasyn. Reseydegi últ mektepteri jyldan jylgha kemy týsude.

1994 jyly Reseyde sany az halyqtardyng balalarynyng 47 payyzy óz tilinde oqysa, 2008 jyly 28-qarashada Reseyding Bilim ministrligi Birtútas memlekettik emtihan tek orys tilinde tapsyrylatyny turaly búiryq shyghardy. Orystyng Jogharghy soty búiryqty qoldap qauly qabyldady. Sonyng saldarynan últ tilindegi mektepter qazir joyylugha jaqyn.  Basqasyn qoyghanda Reseyde bir mln-gha juyq qazaq túrady. Soghan qaramastan Reseyde jalghyz ghana qazaq mektebi bar. Múny orystandyru sayasaty demey ne dersin?

Sondyqtan Kremli qartynyng sandyraqtaryn deni dúrys pikir dep aitugha kelmeydi!

Marat Baydildәúly

Abai.kz