Senbi, 23 Qarasha 2024
Ózekti 2614 2 pikir 19 Qazan, 2022 saghat 12:33

Turizm jәne dәrethana. Bar men joqtyng arasy...

Álemdi koronavirus jaylaghaly beri memlekettik shekaralar tars jabylyp, adamdar ýige qamalyp, qalypty sauda qatynastary ýzilip, ekonomikanyng keri ketkeni belgili. Qatang karantin sharalarynyng әsirese turizm salasyna әkelgen zardaby orasan. Biyl kóktemde esti elder viruspen birge ómir sýretinine kózi jetip, shekteulerdi ala bastady.

«Biraq Putinning Ukrainagha bastaghan soghysy sayahat salasyna taghy da óz әserin tiygizude», - deydi sala sarapshylary. Reseydegi soghystan qashqandar milliondap kelip jatqan biz de ony anyq kórip otyrmyz.

Sarapshylardyng pikirinshe, soghys saldarynan tuyndaghan janarmaydyng qymbattauynan jol jýru baghasy qymbattaghan, sanksiya saldarynan tranzittik joldardyng ayasy tarylghan. Álemdik turizm salasy 2019 jyldyng aldyndaghy dengeyge aragha jyldar salyp, 2025 jyldan keyin ghana әupirimdep jetedi eken. Al qazaq turizmning damuyna syrtqy sebepter ghana túsau bolyp otyrmaghany belgili.

Nelikten otandyq turizmning damuy kólik salasynyng nashar júmysynan zardap shegedi? Mәjilisting ótken aptadaghy jalpy otyrysynda deputat Elnúr Beysenbaev Premier-ministr Álihan Smayylovqa osynday saualmen jýgindi.

«Turist bolsa – marshrut joq, marshrut bar da – infraqúrylym joq, infraqúrylym bolsa – úsynatyn ónim joq. Bireui bolsa, bireui joq, shamasy búl salada jýieli júmys joq. Biraq, adam qansha qalasa da transporttyq jýiesi rettelmegenining saldarynan, elimizding barlyq tabighy súlulyghyna jetu mýmkin emes bolyp shyqty», - deydi deputat.

Búl rette ol әue joldarymen sayahattau saparlary boyynsha eng kóp shaghym týsetinin aitady.

«Úshu jiyiligining tómendigi, retteuge kelmeytin týsiniksiz әue biyletterining bagha mәselesi, qyzmet kórsetu sapasy men reysterdi negizsiz keshiktiru siyaqty mәselelerdi tizip kete beruge bolady. Oghan qosa әue kompaniyalarymen turpaketter boyynsha kelissózder jýrgizu mýmkin emestigin turagenttikter jii kóteredi. Temir joldyng jyry taghy bar. Qazaqstan temir jolynyng turizmdik baghyttardy damytugha qauqary da, niyeti de joq siyaqty kórinedi. Búl kompaniya eldegi monopolist bola túra, ózining basty baghytyn jýk tasymaldaugha arnaghan. Al halyq qoldanatyn vagondardyng sapasy nashar, intermodalidy tasymaldau tәjiriybesi joq, turistik klastaghy poyyzdar turaly aitpay-aq qoyalyq. Europany aitpaghanda, Ortalyq Aziya jәne ózge jekelegen memlekettermen baylanystyratyn halyqaralyq turistik jýieni qalyptastyra almaghandyqtan Jibek joly boyyndaghy temirjol marshruttarynyng ornyn kórshiles Ózbekstan óz stiylindegi jayly vagondarymen turistik klaster retinde iske asyryp otyr. Avtokólikpen jýretin joldardyng jaghdayy syn kótermeytini turaly deputattyq saualdyng sanynda esep joq. Tipti Memleket basshynyng ózi búl mәseleni sheshetin uaqyt jetti dep Ýkimetti sýirelep jýrgenin bilemiz. Bir ghana mysal, elimiz boyynsha keminde 4 myng shaqyrymnan asatyn 166 baghyt boyynsha avtomobili joldaryn jóndeu men rekonstruksiyalau qajettiligi anyqtaluda» – dedi Elnúr Beysenbaev.

Taghy bir deputat Nariman myrza ansaghan jerine jetken turisting kónili jaylanyp, asqazany maylanyp, endi bir ishin bosatayyn dese, sayyn daladan dәrethana tappay qinalatynyn jetkizipti.

Búl salany damytugha jauapty «Qazaq Turizm kompaniyasy» ókilining uәjinshe, memlekettik budjetten jylyna 2 milliardqa juyq qarjy alatyn atalmysh kompaniya dәrethana salumen ainalyspaydy eken. Turisterge kerek nysandardyng tizimin jergilikti biylikke dayyndap berumen ghana shekteledi-mys. Demek dәrethananyng proektisin, smetalyq qújattaryn jasau, jogharygha joldaumen auyldyng atqa minerleri ainalysady degen sóz. Jogharynyng sheshimi shyghyp, jýzege asqansha ay aunap, jyl jyljidy. Sonyng kesirinen qajet degen 500 dәrethananyng 160-y ghana salynghan.

«Qazaq últtyq turizm kompaniyasynyn» 2017 jyly «Qazaqstannyng turistik әleuetin jahangha tanytady, sheteldik investorlar tartady» dep jarnamasy jer jaryp, eks-mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng bastamasymen qúrylghany belgili. Al Arekeng «Altyn adammen» әlemdi aralaymyn dep isti bolyp, abaqtyda jatyr.

«Arystanbek Múhamediyúlyna qatysty tergelip jatqan qylmystyq ister boyynsha memleketke keltirilgen shyghyn somasy 7 mlrd tengeni qúraydy. «Tergeu «Altyn adamnyng әlem múrajaylary boyynsha sherui» halyqaralyq kórmesin ótkizuge, sonday-aq «Qazaqstannyng últtyq kiyeli nysandary men muzey qorlaryn jalpymemlekettik fotogrammetriyalyq 3D-skanerleu» jәne «Qazaqstan Últtyq sifrlyq kinokolleksiyasyn sifrlandyru» jobalaryna bólingen budjet qarajatyn úrlau faktileri boyynsha jýrgizilude», - delingen Antikordyng habarlamasynda.

Búdan bólek, Múhamediyúlynyng mәdeniyet jәne sport ministri lauazymynda bolghan kezinde tuystarynyng jәne ýlestes túlghalarynyng menshigine «Su jәne qoldanbaly sport týrleri boyynsha respublikalyq joghary sport sheberligi mektebi» RMQK, «Qazaq ensiklopediyasy» AQ jәne «Qazaq ghylymiy-zertteu mәdeniyet instituty» JShS-yn zansyz beruge qatystylyghy tekserilip jatyr delingen.

Bizdegi turizm jyrynyng úzyn-yrghasy osynday. Salanyng damuyna burokratiyadan tartyp, sybaylas jemqorlyq, monopoliya kedergi keltirip otyr eken. Qazaqtyng jer asty qazba baylyghyn óndep, tovargha ainaldyrudyng ornyna, shetelge shiykizat retinde jóneltip, onay sistemagha boy ýiretip alghan orys tildi biylik qúdaydyng ózi bergen jer ýstindegi keremet tabighat baylyghyn iygeruge de qúlyq tanytpay otyr degen sóz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434