Seysenbi, 1 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1790 0 pikir 1 Aqpan, 2013 saghat 08:27

Jәdy Shәkenúly: «Qazaq kóshining qamy – qara qazaqtyng qayghysy»

Surette: Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

 

- Jәdy agha, shettegi qazaq jәne onyng otanyna oraluy jóninde talay-talay bastama kóterdiniz. Qanshama maqalalar jazyp jariyaladynyz. Siz jәne siz sekildi ziyaly qauym ókilderining osy jan aiqayy biylikting qúlaghyna jete me?

Últ ziyalysynyng ýlken mindetining biri, әriyne, halqynyng mún-zaryn biylikting qúlaghyna jetkizu arqyly onyng oryndaluyna azda bolsa ong әser etu. Óz basym 1997 jyly osy topyrqqa qadam basqan kýnnen bastap alystaghy aghayynnyng otanyna orlauy tónireginde biraz sharshadym. Jýzdegen maqalalar jazyp jariyaladym. Parlament jәne «Núr Otan» tónireginde úiymdastyrylghan kóshi-qon jinalystaryna belsene qatysyp óz pikirimdy bildirip otyrdym. «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zanyna ózgertuler men tolyqtyrular engiziu jayynda óz qolymmen jәne basqada qoghamdyq úiymdar arqyly qúzyrly oryndargha kóp ret hat ta jazdym. Onyng bәri elep-eskerilmedi dep aita almaymyn. Songhy jetistigimizding biri retinde «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zanyna jasalghan ong ózgeristerdi de ataugha bolady. Keyde biz osy nege «jylay beremiz» dep úyalatyn kezderinde bolady.

- Jylau demekshi, jalpy otanyna oralghan qandastardyng qazirgi hal-kýiin qalay baghalaysyz?

Surette: Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

 

- Jәdy agha, shettegi qazaq jәne onyng otanyna oraluy jóninde talay-talay bastama kóterdiniz. Qanshama maqalalar jazyp jariyaladynyz. Siz jәne siz sekildi ziyaly qauym ókilderining osy jan aiqayy biylikting qúlaghyna jete me?

Últ ziyalysynyng ýlken mindetining biri, әriyne, halqynyng mún-zaryn biylikting qúlaghyna jetkizu arqyly onyng oryndaluyna azda bolsa ong әser etu. Óz basym 1997 jyly osy topyrqqa qadam basqan kýnnen bastap alystaghy aghayynnyng otanyna orlauy tónireginde biraz sharshadym. Jýzdegen maqalalar jazyp jariyaladym. Parlament jәne «Núr Otan» tónireginde úiymdastyrylghan kóshi-qon jinalystaryna belsene qatysyp óz pikirimdy bildirip otyrdym. «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zanyna ózgertuler men tolyqtyrular engiziu jayynda óz qolymmen jәne basqada qoghamdyq úiymdar arqyly qúzyrly oryndargha kóp ret hat ta jazdym. Onyng bәri elep-eskerilmedi dep aita almaymyn. Songhy jetistigimizding biri retinde «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zanyna jasalghan ong ózgeristerdi de ataugha bolady. Keyde biz osy nege «jylay beremiz» dep úyalatyn kezderinde bolady.

- Jylau demekshi, jalpy otanyna oralghan qandastardyng qazirgi hal-kýiin qalay baghalaysyz?

Meyli qalay bolghanda da biz Allagha tәube qylamyz. Qansha degenmende qayshalysqan tolqyndy jyldardy basyp ótken qazaq kóshining ózindik jemisi de, jenisi de boldy. QR-nyng qoldanystaghy zannamasyna sәikes oralmandar men olardyng otbasy mýsheleri jenildikter, ótemaqylar jәne basqa da әleumettik kómek týrlerin, sonday-aq beyimdeu jәne yqpaldastyrugha qatysty qyzmet kórsetulerden igliliktene alatyn boldy. Medisina, bilim beru jaghynan da kóptegen tiyimdilikter  jasaldy.

Songhy kósh bastalghaly jer betinde baqanday 20 jyl ótti. Ýrim-bútaghymen qosqanda milliongha jaqyn qandasymyz Otan qúshaghyna oralyp Respublikamyzdyng demografiyalyq jyrtyghyn jamap qana qalmastan ruhany bostyghyn toltyrugha da airyqsha ýles qosty. Bar qazaq bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, әlemge әigili el boldyq. BÚÚ-na mýshe 193 memleketting ishinen tek qana tórt memleket repatrianttardyng tarihy otanyna oraluymen memlekettik dengeyde ainalyssa, Qazaqstan sonyng biri jәne biregeyi bolyp, Germaniya, Izraili jəne Resey Federasiyasymen ýzengiles júmys atqaryp otyr.

Bir tal shóp nemese aghashty bir jerden ekinshi jerge oryn auystyryp kóshirse de bir mezgil óni bayaghyday qúlpyra almay quang tartyp túrady. Bir topyraqta ósken adamnyng ekinshi ortagha kelip beyimdeluinde de qiyndyqtyng bolatyny tabighy qúbylys. Qazirgi otanyna oralyp jatqan qandastyrymyz óz basyn qúrbandyqqa shalushylargha úqsaydy. Degenmende olardyng baqyty - úrpaghy, sol úrpaghy osy elge, jerge sinisip otanymyzdyng ortaq iyelerine ainalyp baqytty ghúmyr keshe alady.

- Osy orayda oryn taghy qayta auysyp, ózining búrynny ornyna kelip jatqan Kóshi-qon komiytetti jәne onyng qyzmeti turaly ne aitasyz?

Búl auysu təuelsizdik jyldaryndaghy halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy uəkiletti organnyng besinshi ret oryn auysuy. Osyghan baylanysty, kadrdyn, sonyng ishinde memlekettik organnyng basshylyq qúramynyng jii auysuy sheshimder qabyldaudaghy sabaqtastyq pen birizdilik qaghidattarynyng joghaluyn qalyptastyrghany da ótirik emes. Sol sebepti de uəkiletti organnyng kóshi-qon sayasatyn iske asyrugha qúzyry boyynsha qatysatyn basqa memlekettik organdardyng qyzmetimen ýilespeushiligi de ýnemi oryn alyp otyrdy. Osy rette atalghan mekeme IIM-nen Enbek jәne Halyqty әleumettik qorghau ministrligindegi kóne júrtyna qayta oraldy. «Qaytqan malda qayyr bar» dep neni bolsa da ýmitine jaqyn balaytyn qazaq balasy búl auys-kýiisten taghy da jana nәtiyje kýtip, janarynan ýmit shoghyn jyltyratyp otyr. San ret iylengen teridey ii qanatyn shaqqa jetken qazaq kóshining endigi daghdarysynan kóri algha basarlyghy kóp bolar degen jaqsy oilar kóbirek mazalaydy.

Osy kósh tóniregindegi daular bir tolastamady, kezinde jaqsy bastamamen bastalghan «Núrly kósh»-te jym-jylas jatyr. Búl turaly sizding kózqarasynyz...

Elbasy ýkimetting aldyna jana mindet qoyyp, «Núrly kósh» baghdarlamasynyng jýzege asuyna múryndyq bolyp edi. Elbasymyzdyng ústanghan osy sara sayasaty bir mezgil toqyraugha bet alghan qazaq kóshine jana serpin berip, talay jannyng sanasyna sәule shashqan bolatyn.

Alystaghy qandastardyng isjýzindik jaghdayymen salystyrghanda búl baghdarlamanyng otangha oralushylargha kóptegen tiyimdiligi bar edi. Jobanyng maqsatyndaghy ónirlerding demografiyalyq jәne әleumettik-ekonomikalyq damuy jәne Joba qatysushylarynyng әleuetin iske asyru mýddesimen shetelde túratyn etnikalyq qazaqtardy, otandastardy erikti negizde útymdy qonystandyrudyng әuelgi baghyty da teris bolghan joq. Ontýstik Qazaqstan oblysy Shymkent qalasyndaghy «Asar» yqsham audanynan salynghan «Núrly kósh» nysany jaqsy baghagha ie boldy.

Al Aqmola oblysynyng ortalyghy Kókshetau qalasynyng shetindegi Qyzyljar (Krasnyy Yar) kentining janynan da osy baghdarlamalar boyynsha 30 gektar jerge jana qúrylys nysandaryn salynyp edi.

«Daudyng basy - Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, kóp ótpey qyzyl órt - sol Qyzyljardan bastaldy. Salynghan qúrylystyng sapasyzdyghy men ondaghy oralman túrghyndarynyng júmys jәne bilim alu jaghyndaghy qol jetimsizdigi aqparatta az shu bolghan joq. Sóitip, endigi jerde «Núrly kóshtin» paydaly jaqtaryn aitushylardan kóri, onyng kemshiligin qazushylar kóbeydi de basy tauday, ayaghy qylday kýige týsti. Sonymen qazirgi uaqytta memlekettik kosh-qon kvotasy mýldem berilmeytin kýige bet búryp qana qalmay, «Núrly Kósh» baghdarlamasy da ayaqsyz qalyp barady.

- Al  «Núrly kóshtin» osy sәtsiz qadamynyng sebebi ne dep oilaysyz, ony onap baghdarlamany qayta qolgha alugha bolma ma?

Shyn mәninde halyqtyq kóshi-qon ýshin «Núrly kósh» baghdarlamasynyng kóptegen tiyimdilkteri bar edi. Ol oralmandar ýshin ghana emes, otan tútastyghy men el birligine sayatyn jaqtan da kóptegen artyqshylyqtargha ie bolatyn. Alayda, kóshting búidasyn ústaushy azmattardyng biliktiligining tómendigi men qarapayym halyqpen júmys isteu sheberligining shektiligi mәsele mәnining keri baghytqa búryluyna tikeley yqpal etti.

«Núrly kósh» baghdarlamasynyng shartty enbekpen qamtu jobasyn iske asyruda oralmandardyn  kópshiligine olardyng kiristerining joqtyghynan nemese jetkiliksizdiginen ipotekalyq nesiyelendiru tetikterining qol jetimsizdigi kórinis tapty. Ekinshi jaghynan jergilikti atqarushy organdar Baghdarlamany əzirleu jəne jobalardy iske asyrugha ótinim bergen kezde, ózderi məlimdegen júmys oryndarynyng jetkilikti sanyn ashu men talap etilgen sapasyn qamtamasyz ete almady. Mysalgha, ótken jylghy aqparat boyynsha 2010 jyly bastalghan Aqtóbe oblysyndaghy pilottyq joba boyynsha salynghan 300 pəterding 271 pəterine nemese 90%-na eshkim qonystanbaghan, ShQO-da 363 ýiding 170-ne nemese 47%-na eshkim qonystanbaghan. 2009 jylghy pilottyq jobalar boyynsha da problemalar saqtaluda - Aqmola oblysy boyynsha 276 ýiding 257-sine ghana qonystanghan, al Shyghys Qazaqstan oblysynyng Kurchatov qalasynda josparlanghan 200 pəterding 100 pəterine eshkim qonystana almaghan.

Múnyng bәri ónirlerdi əleumettik-ekonomikalyq damytudyng memlekettik mýddelerin eskere otyryp, oralmandardy qonystandyru prosesin retteu ýshin əkimshilik jəne yntalandyrushy sipattaghy aiqyn tetikterdi belgileu qajettiligin aiqyn úghyndyrady. Osy túrghydan qaraghanda ýkimetting aldynda aldaghy uaqytta shet elden kóship keletin qandastyrymyzdyng qazaqstandyq qazirgi qoghamgha tezirek sinisip  ketuin qamtamasyz etu ýshin búrynghy «Núrly kósh» baghdarlamasyn qayta qarap, jetildirgen týrde janghyrtu qajettiligining tuyndap otyrghandyghyn kórsetedi.

Jana bir sózinizde «bilikti mamandardyng jetispeytindigi» jayyndaghy bir oidyng úshyghyn shyghardynyz. Jalpy osy salany kóp qauzaghan qalamger túlgha retinde býgingi kósh ýrdisin qayta qozghaudyng qanday jolyn aitar ediniz?

Búl ýshin eng әueli kelgen qazaqqa ghana ie boluday júmys shenberining ayasyn barynsha úlghaytyp etnikalyq qazaqtardyng ótinishterdi shetelde túratyn oryndary boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng sheteldik mekemelerine beru mýmkindigin qarastyru kerek. Búl rette etnikalyq qazaqtar shyqqan elderdegi ol qyzmetterdi bilikti kadrlarmen tolyqtap, ózderinen de ókilder otyrghyzyp, últy qazaq adamdardyng kedergisiz júmys bitiruine barynsha qolayly jaghdaylar jasau qajet. Órkeniyetti elder repatrianttardyng óz elderine qonys audaruyn eng aldymen shet elderde úiymdastyrady. Olarda  Otanyna  kóship kelgisi keletinderding barlyghy aldyn ala tizimdeledi. Sosyn baryp,ornalastyru mәselelerin tolyqtay sheship alyp baryp qana shaqyrady. Biz de solardyng ozyq tәjiriybelerin oryndy paydalanuymyz kerek.

Qúziretti organdar birinshi kezekte shetelden Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq ókildikteri arqyly ondaghy qazaqpen tyghyz júmys isteui kerek. Tipti kóship keluinen, qonystanatyn jerine deyin qadaghalap olargha baghdar kórsetip otyryuy qajet. Otanyna oralghannan keyingi júmys, oqu jaghdayy kedergisiz boluy kerek. Kózsiz kósh emes, maqsatty, baghytty, jýieli qonys audaru tәrtibinini qalyptasatyn kezi keldi.

- Kósh sayabyrsydy degenmende kelip jatqan aghayynnyng ayaghy ýzilgen joq. Olardyng aldynan kezdesetin kedergilerdi jongdyng qanday joly bar?

Kóship kele jatqan aghayynnyng aldynghy jolyn ashu ýshin olardyng kvota jəne kvotasyz tarihy Otanyna oralu qúqyqtaryn qorghau ayasynda oralmandardyng memlekettik shekaradan ótken kezinen bastap zattary men mýlikterining sanyna qaramay kedendik baj salyghynan bosatu qajet. Sosyn Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining aldynda  oralmandardy ónirlerding əleumettik-ekonomikalyq súranystaryna səykes ontayly qonystandyrudyng asa qajettiligi syndy kezek kýttirmes mәsele kýtip túrghanyn da erekshe ataghan jón. Búl jobany jýrgizu ýshin tek qana memlekettik kóshi-qongha jauapty mekemeler ghana emes, obylys, audan, auyl әkimderi syndy jergilikti әkimshilikterding de ózindik zandyq jauapkershiligi boluy qajet. Osy arqyly oralmandardyng túrghyn ýy jәne de basqada jer telimderin tegin paydalanuyna jol ashu qajet.

Sonymen birge, oralmandardy qazaqstandyq qoghamgha yqpaldastyru ahualyn jaqsartu ýshin oralmandargha arnalghan beyimdeu ortalyqtaryn ashyp, ony naqty júmys istey alatyn quatty kýige jetkizu kerek.

Memlekettik organdardyng qúrylymyn jəne olardyng qúzyretteri men uəkilettikterin aiqyn týsinip-bilui ýshin oralmandargha arnap búl ortalyqtarda kóshi-qon polisiyasy, prokuratura, əkimdikter, əleumettik qyzmetter qyzmetkerlerimen kezdesuler úiymdastyrylyyp, saqtalghan mәselelr der kezinde sheshim tauyp otyruy tiyis.

Býgingi kýnning jana talaptaryna negizdele aitqanda, oralmandar elimizde atqarylyp jatqan әr týrli ong ýrdister - «Júmyspen qamtu-2020», «Biznesting jol kartasy-2020», «Qoljetimdi baspana-2020», «Diplommen auylgha!», «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» syndy bayandy baghdarlamalardan da iygiliktene alatyn boluy kerek. Osy arqyly olardyng baspana, júmys jәne jeke kәsipkerlik pen sharua qojalyqtaryn jýrgizuine memlekettik nesie beru sekildi kóptegen qajettiligin qanaghattandyrugha bolar edi.

- Otanymyzgha bir million qazaqty oraltyp otyrmyz desekte shette әli de bolsa 5 million qandasymyz otyr. Olardyng býgingi hal-kýii jayynda ne aitar ediniz?

Býginde sol «jaqynda bolsa alys, alysta bolsa jaqyn otyrghan» qandastarymyzdyng hal-kýiine ýnilgende oilanyp-tolghanatyn mәsele shash-etekten. Bitirgenimizden bitirmekshi - qolgha alatyn qomaqty júmysymyz kóp.

Bir millionnan astam etniqalyq qazaghy bar ejelgi kórshimiz  Resey memleketinde bir ghana qazaq mektebining boluy da qabyrghany qayystyrady. Tipti endigi jerde biz latyn alfabiytine kóshkende Reseyde otyrghan bauyrlarymyzben ruhany birligimiz tipti de alystay beredi degen sóz.

Resmy derekter boyynsha, songhy jiyrma jyldyng ishinde ishki Qytaydan 45 million halyq Shynjangha qonys audarypty. Osy  ólkedegi 400-ge juyq taza qazaq mektebinde  2008-2009 oqu  jylynan bastap  sabaqtar jappay qytay tilinde oqytyla bastaghan. Ózderining oqu jýiesi boyynsha aty «qos tildi» oqytu dep atalghanymen, shyn mәninde, «Qazaq tili» men «Ádebiyet» pәninen basqa pәnderding bәrinde sabaq bir ghana tilde (qytaysha) jýriledi. Qazaq tilinde birde-bir bala baqshanyng bolmauyna baylanysty qytaysha oqu ýrdisi qazaq mektepterning tabighy túrde jabylu jaghdayyn tughyzdy. Búryn qazaq mektepteri  últtyq deneshynyqtyru jәne últtyq әn-bi, kýi, aitys, oi-órnek sekildi kórkemóner sabaqtaryna airyqsha mәn berip, últtyq salt-dәstýr, nanym-tanym, kiyim-keshek, últ tarihy jónindegi bilim jastardyng boyyna daryp jatatyn edi. Al qazir mektepterding biriguimen búl ýrdis joyylyp, aty-jóni qazaq bolghanmen, týr-túlghasy, kiyim-keshegi, oilau jýiesi qytaylardan aumaytyn aty qazaq, zaty qytay jana buyn payda boldy. Qazirgi tanda múnday oqu oryndarynda dombyra oinap, kýy tarta biletin balany tabu týgili úrpaqtar arasyndaghy baylanystyn  ýzilui, qazaqy bolmys pen salt-dәstýrding ózgerui, ana tilining óshui sekildi últtyng joyylu faktorlary qalyptasyp ýlgirdi.

Kórshi bauyrlas Ózbekstanda 500-ge juyq qazaq mektebining jartysy jabyldy, qalghandary aralas mektepterge ainaldy. Múnyng ózi búl elderdegi qazaq etnosy on bes-jiyrma jyldyng ainalasynda tolyghymen tilinen de, dilinen aiyrylady degendi bildiredi.

Al salt-dәstýr, tili qazaqsha saqtalyp, sony ózderining ýlken mereyi sanap kelgen mongholiyadaghy qazaqtardyng basyna da túman ýiirildi. Jaqynnan beri mongholdanghan qazaq jastarynyng «bilim jýiesi biringhay - monghol elining testtik jýiesine baghynuy kerek» degen ótinishin op-onay qabyldaugha beyimdelgen ondaghy oqu basqarmalary endigi jerde oqulyqtaryn tek qana monghol tilinde basyp shygharudy qogha ala bastady. Olay bolsa ondaghy qazaqtardyng da «óler kýni tayau». Al Europa elderine shashylghan qazaqtar onsyzda kýn sanap ary qaray ketip bara jatyr.

- Endeshe, azghana adam emes, 5 million sandy qúrap otyrghan  bauyrlarymyzgha qazaqtyng iyesi bolghan qazaq memleketi qanday kómekter kórsete alady?

Shettegi qazaqtyng qazaqstangha kelu-kelmeui óz tandauy. Alayda qazaq iyistining qazaq bolyp óz bolmysymen ómir sýrui ýshin qamqorlyq kórsetu barlyq qazaq azamatynyng ghana emes, qazaq memleketining de búljymas paryzy.

Ózge júrtta otyrghan óz tuysqandaryna kómektesuding әlemdik tәjiriybeleri az emes. Qandastaryna qol úshyn berudi paryz sanaghan bauyrmal elder shet eldegi últtyq mәdeny ortalyqtaryna budjetten arnayy qarjy bólip, naqty qoldau jasau arqyly ózgening qúshaghyndaghy óz últynyng ókilderine belsendi kómekter kórsete alady. Mysaly, Ontýstik Koreya Almatydan mәdeniyet sarayyn satyp alyp, Korey mәdeny ortalyghyna ainaldyrdy. Al soltýstik Koreya bolsa Qytay memleketimen enbek kelisim sharty arqyly әr jyly óz qandastaryn top-tobymen elderine әkelip merzimdi enbek ettiredi. Sol arqyly olardyng úlltyq bolmysyn saqtauyna, tipti azdap qonys audaruyna da belgili dәreje yqpal kórsete alady. Germaniya eli de Qazaqstandaghy nemis mәdeny ortalyqtaryna naqty qarjylay  kómek kórsetip keledi. Tipti ózining «otany joq» dep kemsituge úshyrap jýrgen úighyr týrikterining de әr elde (bizding elde de) mәdeny ortalyqtary bar. Izraili men Germaniyanyng ozyq tәjiriybesine sýiener bolsaq,  olar memleketke alaqan jayghannan kóri últ patriottary arqyly «Últtyq kóshi-kon qoryn» qúru jolymen de óz qandastarynyng mýddesine tiyimdi biraz  mәseleni sheship otyr. Qytay últy da óz topyraghyndaghy halyq sanynyng qauyrt artuyna baylanysty han últy júmyskerlerin ózge elderge aparyp júmystandyrushylargha әr týrli qarjylyq qoldau bildirip otyrady.

Jogharydaghy tәjriybelerden qaraghanda qandastarymyzdy kóshirip әkelu mәselesining eng aldymen sol eldegi elshilikterimiz arqyly qolgha alynyp, kórsetiler ruhany kómekting de solar nemese ondaghy qazaq mәdeny ortalyqtary arqyly iske asatynyn kórsetedi.  Elshilik qyzmetining - Syrtqy ister ministrligining qúzyrettiligde boluyna baylanysty ol ózge elding ishki isine tolyq aralasa almasa da, qazaq mәdeny ortalyqtarynyng últ birligi arqyly atqarar júmysynyng ayasy ken.

Búl barysta Qazaqstan tarapy baylanys jasaushy elmen eki jaqty qarym-qatynastardyng kýshengin jәne strategiyalyq әriptestik qatynastardy paydalana otyryp, ondaghy qazaqtardyng últtyq ruhyn nyghaytatyn jýieli, nysanaly jәne bayypty sayasat jýrgizui qajet bolady. Atap atyqanda sheteldegi qazaqtyng ruhany әlemine tikeley әser etetin - kitap, gazet-jurnal syndy týrli basylymdar, kino, radio-televiziya, әn-kýi, bi, suret sekildi óner tuynydary, әr týrli mәdeniyet almasular, óner adamdary men student-oqushylardyng bir-birine barys-kelisi arqyly ótetin is-sharalary, sporttyq bәseke, jәrmenke, t.b-lar.

Endeshe bizding ruhany kómegimizge zәru bolyp otyrghan alystaghy aghayynnyng baryn asyryp, joghyn jasyryp babalar ósiyettegen baghzy jolmen olardy bauyrymyzgha tartuymyz bizding últtyq újdanymyzgha syn degen sóz. Qazaq kóshining qamy qara qazaq balasynyng qayghy-múny bolghandyqtan qazaqtyng jyrtyghy jamalyp, kóz jasy tiylmayynsha bizding de úiqymyz kelmeydi.

- Ángimenizge rahmet!

 

Súhabattasqan Úlarbek DÁLEYÚLY

ABAI.KZ

0 pikir