Senbi, 28 Qantar 2023
Alashorda 2024 0 pikir 23 Qazan, 2022 saghat 14:52

Arhiv әdil tarihty janghyrtugha qyzmet etedi

Arhivshilerding Almatyda bas qosqan «Ashyq qoghamgha – ashyq Arhiyv» atty Birinshi Kongresi auqymynda «Arhiv jәne qogham» kezdesui ótti. Kezdesude osy joldar avtory tómendegi oilaryn bildirgen edi...

Men óz tәjiriybeme sýiene otyryp, barshagha belgili shyndyqty qaytalaghym keledi: arhiv әdil tarihty janghyrtugha qyzmet etedi. Shyn tarihty tek arhiv derekterine sýiene otyryp jazugha bolatyny belgili. Eger arhivtegi aqparat, maghlúmat, derekter iydeologiyalyq payymmen iriktep paydalanylar bolsa, onda shynshyl tarihtyng auyly alysta qalady.

Ókinishke qaray, totalitarlyq kezende biyliktegi sayasy partiya mýddesin jyrtu saldarynan manyzdy derekter qaltarysqa tastaldy, yaki  búrmalandy, kóbi arhivterde jabyq jatty. Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng tarihy da iydeologiyagha suarylghan sonday әdistememen  jazylghan-tyn. Sondaghy antipartiyalyq jolgha týsti, auytqushy, últshyl, onshyl boldy dep aiyptalghan eki kommunisting – Smaghúl Sәduaqasov pen Súltanbek Qojanovtyng – taghdyry meni qatty qyzyqtyratyn, biraq arhivke jol bógeuli edi....

Solarmen shyndap shúghyldanugha mýmkindik bizding respublikada da demokratiya samaly shyndap ese bastaghanda tudy. Búl biyleushi partiyanyng ózi jariya etken qayta qúru sayasatyna ózi qayshy kelip, qazaq jastarynyng beybit demonstrasiyasyna dóreki kýsh qoldanu arqyly ony sayasy kóterilis dengeyine kóterip baryp kýshpen basqan jәne qoldanghan jazalau men juasytu sharalaryn «kishi Otyz jetinshi jyl» ahualyna úlastyrghan qylmysty әreketinen keyin tughan qolayly jaghday bolatyn. Ras,  arhiv ózining derekke bay qoynauyn birden aiqara asha qoyghan joq, degenmen rúqsat etilgen auqymda jýrgizgen zertteulerimizding ózi olardyn  sayasattaghy búrmalaular qúrbany bolghanyn anyq kórsetti.

Mәselen, Resey Kompartiyasy Qazaq ólkelik komiytetining buro mýshesi  Smaghúl Sәduaqasov Qazólkekomgha basshy bop kelgen ortalyq emissarynyng respublikada «Kishi Qazan revolusiyasyn jasau» iydeyasyna qarsy boldy. Onyng sol iydeyasymen ómirge engizilip jatqan sharalaryn synady. Últ mәselesin  qaraghan HII partsezding manyzdy tújyrymdar qabyldaghan sheshimderine say últtyq kadrlerge senim bildiriluin talap  etti.

Al Súltanbek Qojanov Qazaq Respublikasynda bar bolghany on ay ghana istegen. Ol Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri retinde Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik túrghyda janasha jiktep-mejeleu nauqanynda Ortalyq biylik úsynghan núsqagha balama ispetti óz jobasyn jariya etken-tin.

Qojanov ghasyrlar boyy aralas-qúralas ómir sýrip kele jatqan halyqtardy jandy jerden keskendey etip últtyq otaulargha bólip tastamay, әueli Ortaaziyalyq Federasiya qúryp baryp Respublikalar odaghyna kirudi, sodan son, halyqtardyng damu dengeyleri teneskennen keyin ghana, jeke respublikalargha bólinudi dúrys kórdi. Jobasy qabyl alynbaghan son, qúrylyp jatqan respublikalardan Qazaq respublikasymen birge ekonomikalyq odaq qúrugha shaqyrdy.

Úsynystary ótpey, aqyry Týrkrespublikadaghy qazaq oblystaryn Qazaq Respublikasyna qosyluy ýshin bólinuge rúqsat etu jayyndaghy qauly qabyldanghanda, búl jәitten keyin, ýlkeytilgen respublikada negizgi últtyng ýles salmaghy halyqtyng ýshten ekisine jetetindikten,  endi «Qazaq Últtyq Respublikasy qúrylady» degen optimistik mәlimdeme jasaghan bolatyn.

Ortalyq ony sol 1924 jyly Qazaq oblpartkomy basshylarynyng biri qyzmetine jiberdi. Múnda ol eki ólkedegi qazaq jerin biriktirip, jinaushy  retinde óz ortalyq komiyteti bar Qazaqstan kompartiyasyn qúru, respublika astanasyn orys proletariaty oshaghynan kóshirip, qalyng qazaq arasyna aparu mәselelerin kóterdi.

Alayda respublika partiya úiymynyng basshy organyna Qazaqstan kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti emes, Resey Kompartiyasynyng Qazaq ólkelik komiyteti mәrtebesi ghana berildi. Astana Aqmeshitke kóshiriletin boldy.

Sonda Qojanov Qazólkekomnyng ekinshi hatshysy retinde 1925 jylghy sәuirde ótpek jer-suy, halqy birikken ýlken Qazaqstan Sovetterining 1-shi (jalpy reti boyynsha – 5-shi) sezin dayyndaumen shúghyldandy. Partiyalyq plenumda osy mәselege arnalghan ýlken bayandama jasady. Sezding songhy kýni, qazaq últ-azattyq kýresining qayratkeri, eski intelliygent, ústazy Qonyrqoja Qojyqovtyng qozghau saluymen, minbeden delegattardyng qarap, qabyldauyna birneshe úsynys jariya etti. Nәtiyjesinde «kirgiyz» delinip kelgen qazaq halqynyng atauy ózine resmy týrde qaytaryldy,  «Kirgiz Respublikasy» Qazaq Respublikasy dep týzetildi, Aqmeshit qalasy Qyzyl-Orda dep ózgertildi.

Búlardy men qayta qúru sayasaty arayynda tanysqan arhiv derekterine sýienip aityp túrmyn, al sovettik resmy tarihta olar keltirilmey, tek 5-shi sovetter sezining qazaqtyng tarihy atyn qaytarghany ghana jazylghan edi. Sol 5-shi sovetter sezine әzirlik jayyn qaraghan plenum materialdary 1931 jyly Janaydar Sәduaqasovtyng qúrastyruymen shyqqan partiyalyq qújattar jinaghynda basylghan, biraq bertingi jinaqtardyng birine de berilmedi.

Múnday әreketting Qojanov jayyndaghy teris kózqarasty bekite týskeni kýmәnsiz. Jalpy, últ qayratkerleri men olardyng qyzmeti jayyndaghy shyndyq, aqiqat jariyaly basylymdargha jazylmay, tek arhiv derekterinde saqtalghan-tyn. Olar totalitarlyq jyldarda markstik-lenindik әdisteme túrghysynan nazargha alynbady, qazaq memleketining tәuelsizdigi jariyalanghangha deyin arhiv sórelerinde qamalyp jatty. Múnyng ziyandy saldary sol, mejeleuding astary ashylmay, bolishevizmning jana imperiya qúru tәsilderi taldaugha alynbady. Ortaaziyalyq sayasy elita tarihtan sabaq almady. Ótkennen taghlym almaghandyqtan da, 1991 jyly slavyan respublikalary tәuelsiz elder dostastyghyn qúryp, esigin ózgelerge ashyq qaldyrghanda, jana qauymdastyqqa Ortalyq Aziya memleketterining odaghyn qúryp baryp  enuding ornyna, kóne metropoliyanyng janarghan qamytyn moyyndaryna jeke-jeke kiydi...

Tәuelsizdikting arqasynda markstik-lenindik iydeologiyanyng qadaghalauynan azat bolyp, ghylymy tújyrymnyng anyq-qanyghyna kóz jetkizude tarihy әdilettilikti basshylyqqa alatyn jana әdistememen qarulanu arqyly zertteushiler arhivterden kóp janalyq ashty.

Egemendik dәuir tughaly Alash-Orda tarihyn, Alash qozghalysyna qatysqandardyng ómir jolyn janghyrtuda eleuli enbekter jazylyp jýrgeni barshagha ayan. Degenmen Alash Ordasynyng dýniyege kelgen kýnin – 1917 jylghy 12 (25) jeltoqsandy Resey imperiyasy joyghan qazaqtyng tórt ghasyr derbes ómir sýrgen últtyq memlekettigin qalpyna keltirudi jýzege asyrghan kýn retinde bekite almay kelemiz.

Songhy ýsh jyl boyy Preziydent Toqaevtyng bastamasymen jәne pәrmenimen arnayy qúrylghan HH ghasyrdyng 20-shy – 50-shi jyldarynda oryn alghan sayasy repressiyalar qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya keng kólemdi zertteu júmystaryn jýrgizip keledi. Memkomissiya mýshelerining biri retinde búl júmysqa men de qatystym. Búl orayda da, arhiv derekteri negizinde dәleldenip túrghanymen, bastan ótkergen birqatar qayghyly kezeng әzirge әdil baghasyn ala almaytyn siyaqty kórinedi maghan.

Búlardyng basty sebebi sol, biz tarihymyzgha tәuelsiz el túghyrynan qaraugha әli de daghdylana almay kelemiz.

Sol sebepti taptyq emes, últtyq tútastyq túrghysynan memlekettigimizdi túnghysh janghyrtqan oqighany býgingi tәuelsizdigimizding basy retinde resmy moyyndaugha bara almay otyrmyz.  Sondyqtan da  sovet ókimetining qazaq eline kýshpen tanylghanyn aitugha, elimizdi últtyq apatqa úshyratqan asharshylyqtargha naqty sayasy bagha beruge, sovettik solaqay reformalargha kórsetilgen qarsylyqtardy totalitarizm dәuirinde «bandylar qozghalysy» dep tanbalanghan anyqtamadan asa ajyray almay, qozghalysty kenestik dәuirdegi qazaqtyng últ-azattyq kóterilisi dep tanugha batylymyz jeter emes. Ekinshi dýniyejýzilik soghys tútqyndary taghdyryna әdil de aiyq kózben qarap, dúrys bagha beruge de әzirge sheshimtaldyq kórsete almaudamyz.

Búl bizding is jýzinde jana imperiya bop shyqqan sovettik dәuirde qanymyzgha singen eurosentrizmnen, tariyhqa mәskeulik kózqarastan  әli kýngi bas tarta almay kele jatqanymyzdyng saldary bop tabylady.

Elimizding shynshyl tarihyn jazyp shyghugha qajet derekter jetkilikti, tek  bizge sanamyzdy qily sharttylyqtardan azat etu jón. Arhiv shynynda da әdil tarihty janghyrtugha qyzmet etedi, sony dúrys paydalana bileyik.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya                       qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3121
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2094
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1906