Beysenbi, 28 Qantar 2021
Janalyqtar 1623 0 pikir 1 Aqpan, 2013 saghat 09:30

1 qyrkýiekten bastap aghylshynsha oqimyz

Ýkimet jetekshisi Serik Ahmetov, Par­lament deputattary, Preziydent Ákimshiligi  men Premier-ministr ken­sesi ókilderi, oblys әkimderining orynba­sarlary, JOO rektorlary, bilim jәne ghylym salasynda júmys isteytin ónirlik departament basshylary, ghylymiy-zert­teu instituttary men mektep diyrektor­lary qatysqan alqa mәjilisi ýstimizdegi jyldyng 29 qantar kýni Almaty týbin­degi úshaq apatynan qaza bolghan aza­mat­tardy 1 minut ýnsizdikpen eske alumen bastaldy.

Ýkimet jetekshisi Serik Ahmetov, Par­lament deputattary, Preziydent Ákimshiligi  men Premier-ministr ken­sesi ókilderi, oblys әkimderining orynba­sarlary, JOO rektorlary, bilim jәne ghylym salasynda júmys isteytin ónirlik departament basshylary, ghylymiy-zert­teu instituttary men mektep diyrektor­lary qatysqan alqa mәjilisi ýstimizdegi jyldyng 29 qantar kýni Almaty týbin­degi úshaq apatynan qaza bolghan aza­mat­tardy 1 minut ýnsizdikpen eske alumen bastaldy.

Bilim jәne ghylym ministri Baqyt­jan Júmaghúlovtyng búl jiynda jasa­ghan bayandamasy bilim berudi damytu­dyng mem­lekettik baghdarlamasynyng 2012 jyly iske asyrylu qorytyndysy men Elbasynyng «Qazaqstan-2050» strate­giyasyna oray aldaghy uaqyt­ta qolgha aly­natyn sharalargha arnaldy. Bayanda­many ministrlikting resmy saytynan oqyp alugha bolatyndyqtan, oghan egjey-teg­jey­li toqtalmaymyz. Óitkeni, ministr aitqanday, ótken jyly bilim men ghylym salasynda kóp­tegen janarular boldy, barlyq mindet­ter tolyghymen oryndal­dy. Áriyne, miy­nistr­ding búl baylamymen kelispeytin­der bar. Ol turaly sәl keyinirek. Eng bas­tysy, aldaghy qyrkýiek aiynan bas­tap 1-synyp oqushylaryna aghylshyn tilin oqytu engiziledi. Múny ata-analar­dyng qúlaghyna altyn syrgha dep aityp otyrmyz. Sonymen qatar maman dayarlau sapasy tómen JOO-nan qútylamyz, al mamandar ekonomika, onyng ishinde aimaq qajettiligine sәikes dayarlanady. JOO-nyng ekinshi kursynan bastap kәsip­oryn­darda mindetti óndi­ristik tәjiriybeden ótu zanmen bekitiledi. Al JOO bitirushi­lerding júmysqa tiyimdi ornalastyrugha rektorlardyng ózderi jauapty bolady. Osylaysha, JOO-nyng júmysy olardyng týlekterine degen súranyspen baghalan­baq.

Al endi әlginde ghana aitqanymyzday, bilim jәne ghylym salasyndaghy әttegen-aylargha toqtalsaq. Óz kezeginde sóz alghan Mәjilis deputaty Darigha Nazarbaeva qazaqstandyq bilim jýiesindegi refor­ma­torlyq әuestenushilikti toqtatugha shaqyrdy. «Biz kóptegen, ayaghyna deyin je­til­dirilmegen reformalardyng kuәsi әri qatysushysy bolyp kelemiz. Sonday re­formalardy bastar kezde halyqaralyq standarttargha silteu sәnge ainalyp ket­ti», - degen deputat bilim jýiesindegi re­formalardy toqtatu kerek dep sanay­dy.

Býgingi tanda múghalimderding biliktiligin arttyru ýshin kóp nәrse jasalyp jatqanyn tilge tiyek etken deputat әli de bolsa JOO-da jas múghalimderdi dayarlaugha airyqsha manyz beru kerek degen pikirde. Yaghny bala­men júmys istey alatyn, til tabysa bile­tin, eng bastysy, balany jaqsy kóre ala­tyn múghalim dayarlau ýshin standarttar men ta­laptardy ózgertu kerek, sebebi qolda­nystaghy Últtyq birynghay testileu men keshendi testileu bolashaq múghalimderding sheshendik, balamen júmys istey bilu qabi­letin, óz oiyn týsinikti jetkize alatyn qa­siyet­terin anyqtay almaydy. Sondyqtan bolashaq pedagogtardy sapaly irikteu ýshin olarmen әngimelesu, keshendi týrde mediko-fiziologiyalyq, psihoneyro­lingviys­tiy­ka­lyq diagnostika jýrgizilui kerek. D.Nazar­baeva sonymen birge pedagogtardyng en­bekaqysyn tóleuge qatysty da sóz qoz­ghady. «Mektep diyrektorlarynyng jala­qysy mektep oqushylarynyng sanyna bay­lanysty belgilenbeydi. 500 bala oqiy­tyn mektep pen 2000 bala oqityn mektepting diyrektorlary birdey jalaqy alady. Olay bolsa mektep diyrektorlyghyna jaqsy dayyndalghan ústazdar barady dep aita alamyz ba? Sebebi búl jauapkershiligi óte joghary lauazym», - degen ol synyp je­tek­shilerine tólenetin qosymsha 4-5 myng tengening de múghalimderding yntasyn oyata qoymaytynyn aitty. Halyq qalaulysynyng myna bir úsynysy mektep oqushylarynyng oiynan shyghary dausyz.

«Barlyq týlekterding oqu jylynyng sonynda ÚBT nemese keshendi testileu tapsyrudy ózi tandau qúqyghyn zanmen bekitudi qarastyruymyz kerek sekildi. Búl qadam demokratiyagha neghúrlym jaqyn jәne ÚBT tóniregindegi dýrbelendi azaytar edi», - dedi D.Nazarbaeva. Ol sonymen birge «Memlekettik satyp alu turaly» zanyna ózgerister engizudi de úsyndy. «Mә­selen, oqu oryndary jyl sayyn kýzet qyzmetin jaldau ýshin kelisimshart jasay­dy. Oqushylardy tamaqtandyru ýshin de tenderler ótkizui kerek. Eger jaldanghan kýzet firmasy jaqsy qyzmet atqaryp, mektep әkimshiligi tarapynan layyqty ba­ghalanyp jatsa, oqu oryndarynda tamaq­tandyrumen qamtamasyz etetin kompaniya óz isin jaqsy atqaryp jýrse, onda qayta-qayta tender ótkizuding qajeti bar ma? Alay­da barlyq jerde memlekettik satyp alu zannamasyna silteydi de, jyl sayyn tender ótkizedi. Mýmkin búl zannyng keybir jerlerin iykemdep, tiyisti ózgerister engizu kerek bolar», - deydi deputat. Ol jergilikti jerlerden mektep oqushylaryn tamaqtan­dy­rudy memlekettik satyp alu salasynan shygharudy nemese satyp alu konkursyn 3-5 jylda bir ret ótkizudi úsyndy.

Alqa mәjilisin qorytqan Ýkimet je­tek­shisi Serik Ahmetov birinshi kezekte mek­tepke deyingi bilim berude balalardy dayar­lau әdistemesine manyz berudi tap­syrdy. «Biz 2009 jyldan beri «Balapan» baghdarlamasyn jýzege asyryp kelemiz. Búl baghytta óte kóp júmys atqaryldy jәne onyng nәtiyjelerin kórudemiz. Mek­tep­ke deyingi tәlimmen balalardy qamtu eki esege artty. Búl az ba, kóp pe? Áriyne, búl nәtiyjeler ónirlerde әrtýrli: Qostanay oblysynda 100 payyzgha juyq, Qaraghandy oblysynda 98 payyz, Pavlodar oblysynda 95 payyzgha juyq, al keybir oblystarda 50-60 payyz kóleminde. Jalpy alghanda el boyynsha mektepke deyingi tәrbiyemen jәne bilim berumen ortasha alghanda 71 payyz qamtylghan. Meninshe, búl kórsetkish azdyq etedi», - dedi S.Ahmetov.

Onyng aituynsha, balabaqshalargha iyn­vestisiya tartuda ministrlik pen әkimdik­terding júmysy belsendi boluy tiyis. Ýkimet basshysy mektepterde ýsh auysymda bilim beru men apatty mektepter problemasyna nýkte qoiydy tapsyrdy. Sonymen qatar bir aidyng ishinde JOO ontaylandyru bo­yynsha úsynys engizudi jýktedi. «Jeke­menshik joghary oqu oryndary bizge kerek. Alayda olar sapaly bilim berui shart», - dedi ol.

Halima BÚQARQYZY

"Ayqyn" gazeti

0 pikir