Senbi, 28 Qantar 2023
Bilgenge marjan 1784 2 pikir 26 Qazan, 2022 saghat 13:46

Últtyq memleket retinde damityn uaqyt jetti!

«Memleket qazaq últtyq memlekettiligin damytugha jauapty»
Memlekettik Egemendik Deklarasiyasynan.
1990 jyl 25 qazan.

Kenes Odaghy qúramynda, 1990 jyly 25 qazanda jariyalanghan, býgin 32 jyl tolyp otyrghan Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly DEKLARASIYaDA osynday: «MEMLEKET QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTUGhA JAUAPTY» degen últtyq qaghida bar eken!

Al ótkende 2022 jyly 7 qazanda halyqtyq koalisiyada «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy atynan sóilegen sózimizde biz de: «ÚLTTYQ MEMLEKET RETINDE DAMITYN UAQYT JETTI!» - dep mәlimdedik.

IYә, búl sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdardyng preziydent saylauynda Qasym-Jomart Toqaevty qoldau jónindegi halyqtyq koalisiyasynda, elimiz boyynsha 3 mynday adam jinalghan jiynda sóilegen sózimizde: «Tәuelsizdigimizding bayandy boluy ýshin endi bizge últ bolyp úiysu – eng manyzdy mindet. Últtyq iydeologiyamyzdy qatang jolgha qoyyp, ÚLTTYQ MEMLEKET RETINDE DAMITYN UAQYT JETTI!»- degen edik.

Osy 32 jyldan song aitylyp túrghan sózimizdi quana qoldap ketuding ornyna, býkil sózden bir sóilemdi bólip alyp, balaqtan tartyp jatqandar da bar ókinishke oray…

Búl derekti maghan býgin Respublika kýnimen qúttyqtaghan belgili qogham qayratkeri jazushy-publisist, professor Marat Toqashbaev aghamyz jiberdi.

Sol bir Tәuelsizdikke alghash qadam jasaghan, elimiz ýshin zor tarihy sәtke kuә bolghan Marat aghamnyng sózi bәrimiz ýshin de óte manyzdy bolghandyqtan týgel keltire keteyin:

«Býgingi Respublika kýni merekesi qútty bolsyn! 1990 jyly 25-qazanda «Qazaq SSR-ining memlekettik egemendigi turaly deklarasiya qabyldanghanda Jogharghy Kenesting mәjilis zalynda aspangha sekirip edik. Ol tәuelsizdikke qúqyqtyq negiz boldy. Keyin eks-elbasygha Deklarasiyadaghy «memleket qazaq últtyq memlekettiligin damytugha jauapty» degen qaghidasy únamay, el jadynan úmyttyru ýshin 2008 jyly ol Tәuelsizdik merekesine qosylyp jiberildi.

Odan keyin Respublika kýni merekesin qayta tiriltu turaly qanshama maqala, post jazdyq, baspasóz mәslihattaryn úiymdastyrdyq. Aqyry qazirgi biylik Respublika kýnin últtyq mereke mәrtebesinde qalpyna keltirdi. Búl elimizde Últtyq mәrtebege ie jalghyz mereke. Biz quanyshtymyz! Óitkeni Respublika kýni degenimiz Qazaq Respublikasynyng kýni degen sóz ghoy. Sondyqtan da osy qasterli merekemiz qútty bolsyn!» - deydi aqjarma tilegin aitqan aghamyz Marat Toqashbaev.

Búl derek biz ýshin asa qúndy! Deklarasiyadaghy «MEMLEKET QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTUGhA JAUAPTY» degen qaghida kózimizge ottay basyldy. Ótkende koalisiyada sóilegen sózimizde: «ÚLTTYQ MEMLEKET RETINDE DAMITYN UAQYT JETTI!» - degen sózimizding qújattyq negizi de bar eken ghoy! Ol elimizding Egemendik deklarasiyasynda jatyr eken!

Ol ýshin Marat Toqashbay kókeme kóp rahmet!

Sonda qaranyzdar, qylyshynan qan tamghan Kenes imperiyasy qúramynda túryp, sol kezde Egemendik Deklarasiyasyn qabyldaghanda: «MEMLEKET QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTUGhA JAUAPTY», - dep mәlimdeydi. Búl әriyne, Deklarasiyanyng negizgi jobasyna tolyqtyrular men ózgerister engizu ýshin qúrylghan komissiya jetekshisi, zanghar zangerler, akademikter Salyq Zimanov pen Súltan Sartaevtar bastaghan tarlandardyng tarihy enbegi. Peyishte ruhy shalqy bergey!

Deklarasiyagha kenes kezenining ózinde osy últtyq qaghidalar qalay engizildi eken dep internet aqtardyq. Izdegenimiz edu.e-history.kz saytynan tabyla ketti.

IYә, sol kezdegi «últtyq memleket, qazaq» degen sózderdi tarihy qújattan alyp tastap, óz jobalaryn úsynghan Joghary Kenestegi «Demokratiyalyq Qazaqstan» toby mýsheleri eken.

Deklarasiya komissiyasy mýshesi, deputat Súltan Sartaev «Demokratiyalyq Qazaqstan» tobyndaghy deputattardyng «últtyk respublika degendi joyyp, azamattyq qogham qúrayyq» degen pikirine qarsylyq bildiredi. Álemdik tәjiriybege sýiene otyryp Súltan Sartaev: «Últtyq memleket azamattyq qoghamgha, yaghny qúqyqtyq memleketke qayshy kelmeydi. Mәselen. Angliya — kúqyqtyq memleket. Alayda ol aghylshyndardyng últtyq memleketi. Sonday-aq, Fransiya, Ispaniya, Japoniya taghy da basqa kóptegen últtyq negizdegi qúqyqtyq memleketterdi mysalgha keltiruge bolady. Biz de osy memleketterding ýlgisinde ózimizding egemendi, últtyq respublikamyzdy damytamyz, gýldendiremiz. Deklarasiyadaghy «qazaq» degen sózden qorqatyn eshtene de joq. Qazaq últy, sonau erte dәuirden tili, dili kalyptasqan, kindik qany tamghan óz atamekeni bar halyk qoy. Endi kelip ony mýlde syzyp tastau mýmkin emes», - dep toytarys beredi.

Qazaq ziyalylary «egemendik aldymen tilge berilsin» degen úsynys tastady. Filologiya ghylymdarynyng doktorlary Babash Ábilqasymov, Saparghaly Omarbekov «Sosialistik Qazaqstan» gazetining 1990 jylghy 3 qazandaghy sanynda Qazaq KSR-ining memlekettik Egemendigi turaly Deklarasiyasynyng jobasy til turaly zangha qayshy kelip túrghanyn aityp, dabyl kóterdi. Til turaly zanda orys tili — Qazaqstan jerinde últaralyq qarym-qatynas tili dep jariyalanghan bolatyn. Deklarasiya jobasyn jasaushylardyng ony resmy til dep ózgertip jibergeni syngha alyndy. Ghalymdar orys tilin Qazaq KSR-inde resmy til dep jariyalau — qazaq tilining memlekettik statusyn joqqa shygharumen para-par ekenin, ózi kóktep, órken jayghan tughan topyraghynda qazaq tilining resmy til bolugha da әbden qúqyghy bar ekenin dәleldedi.

Mine, kórdinizder me, kenes kezeninde qabyldanghan Deklarasiyadan beri 32 jyl, biz Tәuelsizdik alghanymyzgha 31 jyldan, yaghny bir dәuirden assa da, әli kýnge QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTA ALMAY KELEMIZ!

Áli kýnge Tәuelsizdikting eng basty tirekterining biri -Memlekettik til turaly zang qabylday almay kelemiz.

Kenes kezining ózinde Deklarasiya qabyldauda el qarsy bolghan resmy til mәrtebesin Tәuelsizdik alghanda iyelengen orys tili memlekettik tilge basymdyq jasap keledi.

«Qazaq, Últ, Memlekettik til» deseng bizding biylikte otyrghan sheneunikterding shetinen shekesi tyrysyp, Tәuelsizdik alghanymyzgha 31 jyl bolghanyn bilmeytindey qaltyray jóneledi…

Jogharghy Kenes «Memlekettik egemendik turaly Deklarasiyany» 1990 jyly 25 qazan kýni 18 saghat 55 minutta qabyldady. Deklarasiyagha QSSR Jogharghy Kenes Tóraghasy Erik Asanbaev qol qoydy.

Últtyq iydeyany damytu osydan bir ghasyrday búrynghy Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly bastaghan Alash iydeyasynan bastau alatyny belgili. Sondyqtan da Alash jolyn ústanghan «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy 2020 jyly jariyalanghan «Týbegeyli ózgerister qajet» atty sayasy baghdarlamasynda:

«Biz «Alash» sayasy múralaryn Qazaqstandy janghyrtudyng últtyq iydeyasy retinde qaraymyz!» - dep aiqyn jazylghan.

Respublika kýnin Últtyq mereke retinde jariyalap, Egemendik Deklarasiyasyn qayta janghyrtqan Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev! Sondyqtan el basshysyna el alghysyn aituda. Endeshe, osydan 14 jyl búryn «MEMLEKET QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTUGhA JAUAPTY» degen qaghidasy ýshin eks-preziydent manyzyn joyyp jibergen, Tәuelsizdik alugha jasalghan alghashqy qúqyqtyq qújat, Azattyq Aktysy - Egemendik Deklarasiyasy qayta qalpyna kelui qútty bolsyn, halayyq!

Halyqtyq koalisiya atynan Preziydent saylauyna týsip jatqan Qasym-Jomart Toqaev ózi qayta qalpyna keltirip, zandy qújatqa ie bolghan Egemendik Deklarasiyasyndaghy «MEMLEKET QAZAQ ÚLTTYQ MEMLEKETTILIGIN DAMYTUGhA JAUAPTY» degen biz qazir eng basty bolyp túrghan últtyq qaghidagha basa nazar audaryp, Halyq amanatyn iske asyrady dep senemiz!

ÚLTTYQ MEREKEMIZ RESPUBLIKA KÝNI qútty bolsyn, aghayyn!

Ata-babamyz san ghasyr armandap, qany men janyn bergen barymyz da, baghymyz Tәuelsizdigimizding Kók tuy kókte mәngi jelbirey bersin!

Alla jar bolsyn!

Aq jol!

Qazybek Isa,

aqyn, QR Parlamenti Mәjilisi deputaty

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1908