Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Janalyqtar 1411 0 pikir 4 Aqpan, 2013 saghat 07:08

Berik Ábdighali: «Biz orys tilinen, Reseyden qorghanuymyz kerek!»

- Beke, úlyq bolyp ketkeninizge 3 jylday, sonyng ishinde Arqalyqtay eleusiz qalghan qalagha әkim bolghanynyzgha 7 ay tolypty. Sizge qay júmysynyz únaydy: sarapshylyghynyz ba, әkimdiginiz be?

- Ákimning júmysy maghan jat emes. 12 jyl búryn Temirtauda Serik Ahmetovting orynbasary bolyp istegenmin. Úlytaugha barmay túryp, negizgi oiym - u-shu qaladan, sayasattan sharshap, auylgha ketu-túghyn. Óitkeni kezinde kóp nәrselerdi aitqanmyn. Bәri beker sóz siyaqty. Sózjarys bolyp ketti. Kim әdemi sóz aitady, soghan jaqsy. Ókinishke oray, bir minez kórsetip, is-qimylgha bara almaymyz. Kezinde qanshama sóz aittym. Qazir sol sózderimdi bireulerding qaytalap jýrgenin estip qalamyn. Mening osydan 3-4, 5-6 jyl búryn aitqandarymdy bireuler qazir aityp jýr... Sayasatqa qyzyghushylyghym joghaldy! Endigi qyzyghatynym - ózim búryn ainalysqan tariyh, etnologiya. Týbinde sol tarihiy-ghylymy júmysyma qaytyp baratyn shygharmyn.

Negizgi oiym - u-shu qaladan, sayasattan sharshap, auylgha ketu-túghyn. Óitkeni kezinde kóp nәrselerdi aitqanmyn. Bәri beker sóz siyaqty. Sózjarys bolyp ketti. Kim әdemi sóz aitady, soghan jaqsy.

- Sonda sayasattan irgenizdi mýldem aulaq ústaysyz ba?

- Beke, úlyq bolyp ketkeninizge 3 jylday, sonyng ishinde Arqalyqtay eleusiz qalghan qalagha әkim bolghanynyzgha 7 ay tolypty. Sizge qay júmysynyz únaydy: sarapshylyghynyz ba, әkimdiginiz be?

- Ákimning júmysy maghan jat emes. 12 jyl búryn Temirtauda Serik Ahmetovting orynbasary bolyp istegenmin. Úlytaugha barmay túryp, negizgi oiym - u-shu qaladan, sayasattan sharshap, auylgha ketu-túghyn. Óitkeni kezinde kóp nәrselerdi aitqanmyn. Bәri beker sóz siyaqty. Sózjarys bolyp ketti. Kim әdemi sóz aitady, soghan jaqsy. Ókinishke oray, bir minez kórsetip, is-qimylgha bara almaymyz. Kezinde qanshama sóz aittym. Qazir sol sózderimdi bireulerding qaytalap jýrgenin estip qalamyn. Mening osydan 3-4, 5-6 jyl búryn aitqandarymdy bireuler qazir aityp jýr... Sayasatqa qyzyghushylyghym joghaldy! Endigi qyzyghatynym - ózim búryn ainalysqan tariyh, etnologiya. Týbinde sol tarihiy-ghylymy júmysyma qaytyp baratyn shygharmyn.

Negizgi oiym - u-shu qaladan, sayasattan sharshap, auylgha ketu-túghyn. Óitkeni kezinde kóp nәrselerdi aitqanmyn. Bәri beker sóz siyaqty. Sózjarys bolyp ketti. Kim әdemi sóz aitady, soghan jaqsy.

- Sonda sayasattan irgenizdi mýldem aulaq ústaysyz ba?

-  Álginde aittym, sayasat meni dәl qazir esh qyzyqtyrmaydy. Ol keyin ózgerip, kýn tәrtibine jana mәseleler shyghyp jatsa, baruym mýmkin. Biraq qazir Ýkimet bәribir mening qazaq tili, qazaqty damytu turaly aitqandarymdy qabyldamaydy. Men sayasatker emespin! Tek sayasy tehnologiya, aqparattyq tehnologiya boyynsha bir salanyng mamany ghanamyn. Sayasatker bolyp qyzmetke barsam, ertenine-aq quyp shyghady.

Qazir Ýkimet bәribir mening qazaq tili, qazaqty damytu turaly aitqandarymdy qabyldamaydy.

- Sizdi Astanagha shaqyryp jatyr degen sybys bar. Barasyz ba?

- Shaqyrular bar. Arqalyqqa meni 1-1,5 jylgha jibergen. Biraq bәri ózgerip ketti. Ózime salsa, osy júmysymdy istey bergim keledi. Bastadym ghoy. Biraq ana jaqtaghy basshylar qajet dep sheshse, baramyn. Bir quanatynym, 3 jyldyq tәjiriybem basqa әkimderding 10 jylynan kem emes. Óitkeni әr týrli jerlerde istegendikten, salystyryp otyramyn.

- Preziydent Joldauynda "latyn qarpine kóshemiz" degen sóz aitylyp qaldy. Búl nening nyshany?

- Bizding qogham Reseyding yqpalynan qorqady. Halyqtyng kókeyinde "Reseyding qoltyghyna qaytadan kirip baramyz" degen alandaushylyq bar. Keshe Elbasynyng latyn qarpi degeni de beker emes. Biz endi qazaq tilin, últtyq ruhymyzdy saqtap qalugha bilegimizdi sybanyp kirisuimiz kerek. Ertengi kýni Qazaqstannyng kәstómin kiyip alyp, Qazaqstanda shygharylghan telefonmen sóilesip, Qazaqstannyng kóligine minip alyp, oryssha shýldirlep jýrgenimizding ne keregi bar?! Onday "kazahskiy ekonomikanyn" ne keregi bar?!

Qazaqstannyng kәstómin kiyip alyp, Qazaqstanda shygharylghan telefonmen sóilesip, Qazaqstannyng kóligine minip alyp, oryssha shýldirlep jýrgenimizding ne keregi bar?!

Dәl qazir bizge qajet eng basty ekonomika - últtyq ruh! Últtyq ruhymyzdy shayqaltyp otyrghan Reseyding aqparattyq ekspansiyasy. Óitkeni iydeologiyalyq jaghynan bәsekeles bola almay, útylyp jatyrmyz. Mysaly, bizding teledidar (orystildi arnalar) óz ónimderimizdi shygharuy kerek. Olardyng ónimderi anau "NTV", "ORT"-lardan birde kem bolmauy kerek. Sonda halyqtyng beti búrylady. Últtyq ruhqa BAQ-tyng yqpaly óte zor. Jas úrpaqtyng sanasyn qalyptastyratyn solar. Qazir Germaniya, Fransiya siiyaqty alpauyttardyng ózderi aghylshyn tiline, AQSh-qa tәueldilikten qorghanyp jatyr.

Biz orys tilinen, Reseyden qorghanuymyz kerek! Qytaydan demografiya jaghynan qauip bolmasa, tilden qauip joq!

Súhbattasqan - Tólen Tileubay

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Astanagha shaqyryp jatqany ras, ózime salsa, osy júmysymdy istey bergim keledi

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir