Bizde «kirme sóz» degen shaqta orys tili qabyldaghan sheteldik sózding qazaqtildiler tarapynan aina qatesiz jazylyp, mýltiksiz aityluy degen qúldyq sana qol búlghaydy. Bilimimiz asyp bara jatpasa da, 40 jyldan asa audarmamen ainalysyp kelemiz. Keyde orystyq termindi ana tilimizge beyimdep, týpnúsqasyna juyqtap jaza almaytyndyghyna nalyp ta ketesin. Maqala ózgelerge oy salu ýshin jazylyp otyr. Artyq ketken pikirimiz bolsa, patsha kónil oqyrman aiypqa búiyrmay keshire jatar. Sonymen...

4 TÝRKI MEMLEKETI GhALYMDARY TERMINGE QATYSTY AGhYLShYN TILIN QYSTYRMAY, ORYS TILINSIZ ÚGhYNYSA ALU ÝShIN NE ISTEU KEREK? degen saualdy auyzgha ala bastady. Osyghan jauap izdep kóreyik. Atalghan tórt memleket altay, qypshaq, oghyz jәne qarlúq dialektilerin tilderine negiz etken elder bolsa da, kirme sóz qabyldau qaghidattary ortaq elder. Qazaqtar kirme sóz qabyldaudyng ýrdisin jolgha qoyyp, qalghan ýsh elge ýlgi bolugha tiyis.

Eng bastysy tilimizge kiretin kirme sózder orfoepiya zandylyghyna, miylettik sóileu tili zandylyghyna, baghynady. Ári ana tilimizde sóz bastalmaytyn h, v men f-dan bastalatyn kirme sózder shoghyry endigi jerde últtyq әuezemizge beyimdelip, q, b men p dep jazylugha tiyis. V-dan bastalatyn qazaq esimderi joq. Sondyqtan, artyq dau tuyndamas ýshin búl әripter Fatima, Hamit siyaqty kisi attarynda jәne arab-parsydan engen sózderde úshyrasady degen arnayy ereje kerek.

Kirme sóz qabyldau joldary degenge kelsek:

1. Tikeley (aghylshyn, orys jәne týrik)

2. Janama (orys jәne týrik tili arqyly ózge tilden engen sózderdi qabyldau)

Tikeley qabyldau degenimiz – óz kezeginde:

Úqsatu  (Búrynnan tilimizde bar belgili bir sózge úqsatu)  tirek (jolaq) – track [træk], pilte (filiter)– filter |ˈfɪltə|  túl (aspap)– tool |tuːl|

Qysqartu (Kirme sózding alghashqy bóligin ghana yqshamdap aitugha beyimdeu) Bәk (fon) –background |ˈbækɡræʊnd| Sab (subtitr) subtitle [ˈsʌbtaɪtl] nemese sabpәpki (podpapka), kilәbә, kәmip t.s.s.

Birshama ózgertuden (Ózge tildik kirme sózdi últtyq sóileu tiline tól núsqalyq dybystaluynan birshama alshaqtata otyryp ynghaylau) Birәsh (qyl qalam//kisti) brush |brʌʃ| sәtin (nastroyka) setting |ˈsetɪŋ| t.b túrady.

Janama sóz qabyldau degenimiz – aghylshyn, slavyan, týrki tekti sózderdi orys pen týrikten alyp, óz tildik zandylyghymyzgha beyimdeu. Alghashqy tәjiriybesi úshaq, bilgesayar (noutbuk), tauar, zauyt nemese sәlýt (solut), pәrәshót, sinәrәt, tekinikә t.b.

Problema tudyryp jýrgen grek pen latyn tekti sóz aldy júrnaqtary kóp.

Endi osy mәseleni naqty mysaldarmen bereyik.

…ARIY [< lat. …arium < area alan, jer]. Belgili bir maqsatqa arnalghan jer degen úghymdy bildirip arnayy bir ghalamzattyq týsinikke jalghanady.  Mysaly: Vivariy (vivarium, lat. vivus — «tiri») — medisinalyq-biologiyalyq mekemelerdegi (ghylymiy-zertteu instituttary men zerthanalarda) tәjiriybe jasalatyn hayuandardy ústap túrugha arnalghan ghimarat nemese jeke japsar oryn. Qazekeng “januarhana” dep atalatyn medisinalyq termindi ainalysqa engizip otyr. JANUARARIY nemese HAYUANARIUM dep ghylymy sinoniymin qoldansaq útpasaq útylmaymyz. Songhysyn Kindik Aziyanyng bes elide úghady.

Biz anglo-sakstyq sózderdi oryssha ataluynsha qoldana salatyn boldyq, әri júrttyng últshyl peyli bayyz tapsyn dep qazaqshalay da salamyz. Bәr mәsele qazaqshagha audaru men oryssha aita saluymyzda emes. Biylik pen últ ziyalylary tarapynan termindik otarsyzdanu prosesining bastalmauynda. Ol ýshin budjetten kóp aqsha júmsap ta keregi joq, janbyrdan keyin qaulaghan sanyrauqúlaqtay qaptaghan ghylymy zertteu ortalyqtaryn ashudyng da qajeti joq. Bar bolghany aghylshyn tilindegisin qazaqsha әuezeleu. Búdan útamyz óitkeni, baba qanymen singen qazaq tili týgil, ana tilimen singen orys tilinen jerigen qandastarymyzda úghatyndyghy...

Tilshi fonolog ghalymdarymyz әleumettik lingvistikalyq zertteuler jasap, salalyq jәne kәsiby termin qabyldaudyng jón-josyghyn 28 dybysymyzgha beyimdep qolgha alyp, svejiydi balausa, bәlkóndi – samaldyq, stuardessany – Aspan qyz  dep byljyraghan tirlikten aryltsa degen oidamyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz