Dýniyejýzilik bank Qazaqstanda halyqtyng 15,5 payyzy kedey túrady dep sanaydy. Búl 19 mln halyqtyng 2 945 myny kedey degen sóz.

Eldegi resmy statistika kedey sanyn búdan eki ese az dep kórsetedi. Byltyrghy san boyynsha 1 million adamnan sәl asady.

Qanday adamdy kedey deymiz? Ádette búghan eng tómengi kýnkóris dengeyinde tabys tabatyn adamdardy jatqyzady. Qazaqstanda eng tómengi kýnkóris dengeyi biyl qazanda 48 121 tenge boldy. AQSh dollarynyng qazirgi resmy baghamyna shaqqanda 103 dollar. Bir aigha - 31 kýnge bólseniz kýnine 3,3 dollar.

Dýniyejýzilik bank tabysy ortasha elderdegi kýnine 3,2 dollar, al tabysy ortadan joghary elderde kýnine 5,5 dollar tabatyn adamdardy kedeylik sheginde dep baghalaudy úsynady.

Osy jerde mynanday keregharlyq tuady BÚÚ-nyng Adam damuynyng indeksi deytin kórsetkishining 2022 jylghy reytinginde Qazaqstan adam damuynyng joghary dengeyindegi elder qataryna jatqyzylypty. BÚÚ әr el boyynsha tek resmy statistikagha sýienetinin eskeru kerek. Al bizde statistikanyng qalay sóileytinin bәrimiz jaqsy bilemiz.

Europa elderinde kýndik tabysy 5, 5 dollardan aspaytyn adam kedey sanalady. Sanksiyanyng astynda qalghan, soghysyp jatqan Reseyde eng tómengi jalaqy alatyn kedeyding kýndik tabysy 8,5 dollar. Orystyng kedeyining ózi qazaqtyng kedeyinen 5 dollargha kóp tabady.

Reseydegi inflyasiya 13,7 payyz, bizde 17,7 payyz. Yaghny bizdegi kedeyding kýndik 3,3 dollar tabysynyng birazyn inflyasiya jep qoida. Al jalpy el damuy ýshin onyng azamattary kýndelikti ishim-jemnen bólek tabysynyng keminde 10 payyzyn bilimge, 10-20 payyzyn densaulyghyn jaqsartugha júmsauy tiyis.

Elde óndiris bolmayynsha, azyq-týlikten bastap halyq tútynatyn eng qajet tauardyng keminde 50 payyzy ózimizde óndirilmeyinshe, jemqorlyq indetin toqtatpayynsha kedeylik qamytyn kiygen otandastardyng sanyn azayta almaymyz.

Dәnesh Baybolatov

Abai.kz