Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Aymaq 1618 3 pikir 8 Qarasha, 2022 saghat 14:58

Kisiligi zor qala әkimi

Qyrkýiek aiynyng ayaghyna taman Almatydan qonaqqa kelgen bir jerlesim: «Semey – Abay oblysynyng ortalyghy bolyp, tamyryna qan jýgirip, tirshilikting qazany qaynap jatyr eken desem, bәz bayaghy qalpy ghoy. Semeyge kelsem boldy, uaqyt toqtap qalghan siyaqty, ótip bolmaydy. Ishteriniz qalay pyspaydy», - degen bolatyn.

«Ýirendik qoy. Onyng ýstine qazir qalada әkim joq. Jana әkim kelse, jaghdayymyz dúrystalatyn shyghar», - dep jerlesimning aldynda aqtalghanday bop, shygharyp saldym.

Aragha apta salyp, yaghny qazan aiynyng jetisi kýni әleumettik jeli arqyly: «Abay oblysynyng ortalyghy Semey qalasyna jana әkim taghayyndaldy», - degen habardy oqyp otyrghan betim bolatyn.

Dereu Astanada túratyn bir tanysym qonyrau shalyp:

– Jana әkimderiniz qútty bolsyn! – dep qúttyqtap ýlgerdi.

– IYә, estip jatyrmyz. Jas jigit kórinedi. Biraq, esim-soyymen búryn-sondy tanys emes ekenbiz.

– Esesine Núrbol Núrsaghatovty biz jaqsy bilemiz. Búryn biraz jerde jauapty qyzmet atqarghan azamat. Núrbol Astananyng Bayqonyr audanynda da әkim boldy. Az uaqyttyng ishinde Bayqonyrdy reyting әri budjet jaghynan da Astana qalasy boyynsha aldynghy oryngha shyghardy. Oghan ózim kuәmin. Bir sózben aitqanda, Núrsaghatov ózi de tynym tappaydy, qol astyndaghylargha da tynym bermeydi, – dedi.

– Dúrys. Bizding Semeyge sonday mazasyz әkim kerek. «Toqtap túrghan tirlikting mashinasynyng bir jerin búrap qalyp, jýrgizetin» isker әkim kerek, – dedim quanyp.

Sol týni teledidardan keshki janalyqtardy qarap otyrsam, jana saylanghan әkim qasyna oblystyq energetika jәne TKSh basqarmasynyng basshysy B. Ábdirәliyevti ertip alyp, qalany aralap jýr. Ákimning búl týngi joryghyn «Jaryqtandyru aspaptarynyng jaramdylyghyn tekserip jýr» dep týsindirdi telejýrgizushi.

Astanalyq tanysym aldamaghan eken. Núrsaghatov birden iske kiriskenge úqsaydy. Bastamasy jaman emes. Ary qaray... ary qaray Abaydyn: «Adamnyng adamshylyghy isti bastaghandyghynan bilinedi, qalaysha bitirgendiginen emes», – degenin esime aldym.

Ýlken qalada kóp nәrseni kóruge bolatyn shyghar, esesine shaghyn qalada kóbirek esty alasyz. Shaghyn qalanyng tirligi, balaly ýiding úrlyghy siyaqty, jerde jatpay, birden jariya bop otyrady.

Qala әkimi – qaladaghy basty túlghalardyng biri bolghandyqtan, onyng qayda jýrgenin, kimmen jýrgenin, ne istep jýrgenin kózinizdi júmyp, qúlaghynyzdy jauyp alsanyzda, estip-bilip otyrasyz.

Semeyding eng basty mәselesining biri – qoghamdyq kólik.

N. Núrsaghatov: «Jyl ayaghyna deyin 30 jana avtobus alyp, marshrutqa qosamyz» depti.

Alda qylyshyn sýiretip qys kele jatyr. Ayaldamada saghattap kólik kýtip túrghan jolaushylar tonghany bylay túrsyn, ýsip qalu qaupi bar. Onday oqys oqighalar qala tarihynda talay mәrte oryn alghan.

Qala boyynsha 39 marshrut bar eken. Arifmetikagha da, logikagha da salatyn bolsaq, әkimning uәde etip otyrghan «30 avtobusy» әr marshrutqa bir avtobustan da kelmey túr. Demek, qoghamdyq kólik mәselesi jyl ayaghy bylay túrsyn, kelesi-kelesi jyldargha deyin kýn tәrtibinde túra bermek.

Kelesi mәsele, Shәkәrim danghyly turaly.

«Shәkәrim danghyly» degen aty darday bolghanymen, ýsh jolaqty kósheni «danghyl» deuding ózi estir qúlaqqa ersi.

«Shәkәrimnin» boyynda qyzyl aimaqqa enip ketken (Dulatov kóshesi men Qabanbaydyng arasy, búl aralyqtaghy jol eki-aq jolaq eken); meyramhana, kafe, SÝ, AZS t.b. nysandar iyq tiresip, kóshening tynysyn taryltyp, kólik qozghalysy men jayau jýrginshilerge kedergi keltirip túr.

Sol nysandardyng qújattary qayta qaraluy tiyis.

Erteng jana kópir iske qosylatyn bolsa, býkil salmaqtyng bәri ong jaghalau men sol jaghalaudy jalghap túrghan osy «Shәkәrimge» týspek. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey, kólik keptelisining kezegi sol kezde sozylmaq.

Sol qiyndyqtardyng aldyn alugha býginnen bastap kirispese, erteng kesh bolady.

Ýshinshi, qalanyng ekologiyalyq ahualy.

Jazda da jetisip túrghany shamaly bolatyn, qysqy mausym bastalghaly tipti ushyghyp ketti. Qazandyqtardan budaqtaghan qoi týtin qolqany qauyp, tynys alu mýmkin bolmay, qys týsse-aq boldy, Semeyden basqa jaqqa bezip ketking keledi de túrady.

«Mәskeu qansha ashuymdy keltirse de, ol mening tughan qalam», – dep Sergey Kapisa (marqúm) aitqanday, biraq Semeyden qashyp qayda barasyn?! Qayda siyasyn?!

Qala túrghyndarynyng saulyghyn oilaghan әkim, qalanyng auasy men aumaghynyng tazalyghyn basty nazarda ústauy tiyis.

Ózim tikeley kuәsi bolyp jýrgen búl jaylardy әleumettik jelide talay mәrte mәsele retinde kóterdim, jazdym da. Ári ol jazbalarymnyng bәrine oblys, qala әkimdikterin tegtegen bolatynmyn. Alayda olardyng tarapynan eshqanday jauap ta joq, әreket te bola qoyghan joq. Tym-tyrys.

Aqyry oilana kele әkimning qabyldauyna kirip óz auzymmen aitugha bel budym.

Sol maqsatpen ótken dýisenbi kýni (telefon arqyly) qala әkimi Núrsaghatovtyng qabyldauyna jazyldym.

Hatshy qyz әueli aty-jónimdi, sosyn qanday súraqtarmen kiretinimdi súrap aldy. Sosyn: «Bir kýn búryn qonyrau shalyp eskertemiz», – dedi.

Sonyng sәti senbi kýni týsti.

Qala әkimi mening qanday súraqtarmen keletinimnen aldyn ala qúlaghdar bolghandyqtan sol salanyng mamandaryn da qosa shaqyrghan eken.

Olarda birge qatysyp otyrdy.

Núrbol Núsaghatovqa jogharyda jazghan ýsh mәseleni de aityp:

– Meni mazalap jýrgen súraqtarymdy aldynyzgha kep aityp, aryldym. Endigi salmaq sizge týsedi. Bәri sizding iskerliginiz ben jauapkershiliginizge baylanysty, – dedim.

Qala әkimimen búdan da basqa taqyryptarda dialog boldy. Bizdey jandargha uaqyt tauyp, sózimizge qúlaq asqan әkimge bir razy bolyp qaldyq.

Múrat Raqymjan,

Semey qalasy

Abai.kz

3 pikir