Kópen, Kópen Ámirbekov kókem turaly, qazaqtyng mandayyna bitken satira sanlaghy jóninde estelik jazamyn dep oilamappyn... Valis koroly Shәmshi Qaldayaqov turaly  «Shәmshimen shәy ishkende»  esteligimdi jazghanymda, kәdimgidey aq peyilimen, parasatty zeyinimen biraz kýlip alyp edi. «Áy, Múhtar, myna jerin «óltirip» jazypsyn, әbden kýlip aldym! Estelikti de osylay oinatyp jazu kerek, sen satiriksing ghoy», – dep taghy da ózine tәn kýlkisimen shuaq shashatyn jaryqtyq. Keyin osy estelikti «Ayqynda» jariyalatty.

Endi mine, Kópenning ózi turaly estelik jazu men ýshin qanday auyr ekenin bilsenizder ghoy. Keshe ghana maghan tapsyrmalar berip, («Ayqyn» gazetinin  «Ara» qosymshasynda redaktor, men Shymkenttegi tilshisi edim.)  «Qysqa da, núsqa da jazghan dúrys qoy, ol sening stiylin, biraq, felietondar jetinkiremey jatyr, taghy bir-ekeuin jaza ghoy», – deytin.

Kópen aghamdy sonau jetpisinshi jyldardan beri biletinmin. Gazet-jurnaldardy iyiskep, ishindegi satiralardy «jalap-júqtap» qoyatyn jas kezimiz ghoy, jas satirik Kópekennin  jazghan-syzghandaryn izdep jýrip oqitynmyn. Almatygha arman quyp, QazMu-ding jurnalistika fakulitetine oqugha týsken son,  kózderi kók, jýzi jyly, ataghy aspandap kele jatqan satirikting qolyn alyp, qatar jýretin dәrejege jettik. Meni jetelep, «Ara» jurnalynda  qyzmet isteytin Ospanhan Áubәkirovke tasnystyrghany da kýni keshegidey esimde. Keynnen «Aranyn» bas redaqtory Qaltay Múhamedjanovke aityp jýrip, «Aranyn» Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy tilshisi qyzmetine taghayyndaluyma da septigin tiygizgen edi. Múndaghy aitpaghym, Kópen kókemning jaqsylyghyn, sharapatyn kóp kórdim. Ol qolynan kelse, jaqsylyq jasaugha iytinip túratyn, aq kónil agham edi.

Birde, kóshede әngimelesip kele jatqanymyzda, Sadyqbek Adambekovting pәteri balkonynda jayylyp túrghan sýr etti kórip qalyp:

– Múrnyng iyis sezdi me? –dep súrady.

– Joq, –deymin.

– Anau etti kórding be?

– Kórdim.

– Jýr, «Et jemeseng týsine kiredi, jesen, tisine kiredi» – dep, qoyarda qoymay, qazaqtyng dara satiriygi Sadyqbek aghamyzdyng ýiine top etkizdi. Sol kýni et jep otyryp, nebir әngimelerdin, әzilderding saunasyna shomylghanym-ay!

«Qazaq әdebiyeti» gazetinde jýrgende, әdeby felietondardyng seriyasyn jiyi  jariyalady. Meni kórip: «Áy, Múhtar, Múhtar meni qúptar, kel, sora ghoy, qaltamda qúrt bar!» – dep taban astynda shygharghan ólenin osy kýnge deyin úmytpappyn, jeke múraghattarymnyng ishine saqtap qoyghan ekenmin. (Bala kezden osynday әdetim bar.) Sosyn, osy jaqynda ghana, men de Kópekene arnap әzil jazdym. Mine:

KÓPEN JÁNE MEN

Kópen,
Ol mening kókem,
Ruymyz satira,
Emes maghan bóten!
Astanagha shaqyrsa,
Ýiine ótem,
Emes maghan bóten!
Appaq saqaly bar,
Auzynda maqaly bar,
Sózge sheshen,
Ózindik maqamy bar,
Tartatyn kýiimiz bir,
Kýlki degen ýiimiz bir,
Aydalada kele jatsaq,
Alty qasqyr aldymyzda,
Jeti qasqyr artymyzda,
Eshtene joq, atsaq,
Bizdi qorshay qalypty,
Baghdarlay, baqsaq,
Bir qasqyr aqsaq,
Ekinshisi sóiledi,
Bizge qaqsap:
– Kiyimdering sәndi me?
Ettering dәmdi me?
Qazir jeymiz.
Bitti әngime,
Ne deysinder,
Ómirlering mәndi me?
Kýndering әndi me?
– Mening qanym qyshqyl,
Múhtardyng hali mýshkil,
Maghan desender,
Inimdi jesender,
Kýle beresinder,
It siyaqty,
Bostan-bosqa,
Ýre beresinder.
Maghan desender,
Meni jesender,
Qúsasyndar,
Raketa bop,
Úshasyndar,
Odan ne útasyndar?
– Oibay, qúryghanymyz,
It bolyp ýrgenshe.
Bóri bolyp,
Úlyghanymyz,
Kerek eken,
Kópekenning oiy,
Qúdyqtay tereng eken!
Degen bóriler,
Qashyp ketti,
«Ne ýshin qashtyq?» – dep,
Milary ashyp ketti!
Osylay adyrymyz bir,
Kópen aghammen,
Eltiri ton jaghammen,
Taghdyrymyz bir!

Osylay jazyp, vasappen ózine jiberdim. Riza boldy. «Búl men turaly esteliginning aldy ma?» – dedi qonyr dausymen.. Bir týrli bolyp, ishtey «esteligi nesi?» degenmin de qoyghanmyn. Bir joly, tanys jigitter maghan: «Kópen aghany tanisyng ghoy. Almaty bankterining birinen milliondaghan nesie alyp bere alar ma eken?» – dep ótindi. Toqsanynshy jyldary kóp qarjyny nesiyege alu óte qiyn bolatyn. Sodan, Kópen aghama olardy ertip bardym. Kózimizshe bir-eki tanystaryna telefon soqty  da, qabaghy kirjiydi. Shamasy, qúptay qoymasa kerek. Sosyn, jigitterge: «Nesiyege az ghana aqsha almaysyndar ma?  Sonsha kóp aqshany sanay almaydy ghoy dep jatyr», – dep ózine jarasatyn kýlkisin syilady. Jigitter ókpelegen joq, bәrimiz kafede otyryp, tandy-tangha atyrghanbyz.  Sol jigit birde kezdeskende: – «Kópen aghanyng bankterde tanysy bolmaghany jaqsy boldy, әitpese, bәrin jaratyp qoyyp, biznesim bittep, ózim sottalyp keter me edim?» – dedi.

Kópen kókem kóp qydyratyn. Qydyrghanda, el aralap ketetin. Birde Aqtóbede, birde Shymkentte, Almatyda degendey. «Kópen agha sharshamaysyz ba?» – dep súraghanym esimde. «Sharshasam, shapqylap jýrmes edim ghoy», – dep  songhy kezde túnghiyq oigha batyp qalatyn. «Múhtar, sen de, men de satirikpiz, sen de, men de qant diabetimen auyramyz. Taghdyrlaspyz, múndaspyz», – dep taghy da kýlip alatyn.  Búl sózine onsha mәn qoya bermeytinmin. Ózi jýdep, syrqattanyp jýrse de, byltyr bauyry Ersúltan ekeui «Jol-jónekey» súhbat-beyne rolik týsirdi. Meni, Sabyrbek Oljabay bauyrymdy shaqyrdy. Auyrghany janyna batsa da, jii kýlip, jymiyp, arqamyzdan qaghyp, shuaq shashyp jýrdi.  Sol týsirilimnen keyin, Kovidpen qúshaqtasyp qaldym da, onbay auyryp, auruhanagha týsip qaldym. Tipti, reanimasiyada jattym.  Kópen kókem kýn aralatpay telefon shaldy.

– Múhtar, qay auruhanada jatyrsyn? – dep súrady.

– Perzenthanada.

– Perzenthanada? Áyelder bosanatyn jerde ne bitirip jýrsin? – dep kýldi.

Men onymen ýnemi «Kópen kóke» dep sóilesetinmin.

– Kópen kóke, oryn jetpegen son, osy perzenthanany uaqytsha kovidpen emdeytin auruhanagha ainaldyrghan eken. Iya, «Roshadaghy», – dedim men.

– Áy, sen óle kórme, – dedi ol әzildep.

– Iya, óluge rúhsat joq.

– Jazylyp ketesing әli.

– Kópen kóke, o dýniyege baryp edim, qabyldamay qoydy, bos oryn joq eken, esigin tyqyldatyp qayttym, – dedim men de jabyrqap, janym auyryp túrsa da, әziline әzilmen jauap berip.  Mine, Kópekeng osynday kishipeyil, keng adam edi. Kólenkeles dostarymnyng biri at izin salmaghanda, jasy ýlken bolsa da, jaghdayymdy súrap, kónil-hoshymdy bir kóterip tastaghan-dy.

Kópen kókemdi ketip qalady dep oilamappyn. Songhy kýnderi tósek tartyp jatqanynda, telefon soghyp edim, dausy qarlyghynqy shyqty. «Jazylyp ketiniz, aramyzda qalqayyp jýre beriniz! Jýz jasaysyz!» – dedim. Ýndemedi. Deni sau kezinde qanday edi? Appaq saqaly ózine qanday jarasar edi? Ádemi kózildirigin múrnynyng ýstine ghana qoyyp, kýlimsirey qaraytyn. Riyasyz kýletin. Qazir de Kópen kókem maghan solay qarap túrghanday. Kýlkisi qúlaghyma jetkendey...  Hosh bolynyz, topyraghynyz torqa bolsyn, Kópen kóke!

Múhtar Sherim,

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi, jazushy-satiriyk

Abai.kz