Beysenbi, 18 Shilde 2024
Biylik 2200 1 pikir 14 Qarasha, 2022 saghat 11:57

Sheteldegi aktivterdi elge qaytaru ýshin ne istelude?

Bas prokuratura shetelge zansyz shygharylghan mýlikke tyiym salu ótinishin qay qújattyng negizinde joldaytynyn týsindirdi.

«Bas prokuratura qúqyq qorghau organdaryna sheteldegi qylmystyq kiristerdi izdeu, tyiym salu jәne tәrkileu boyynsha qoldanu men júmysta paydalanu ýshin berilgen satylyq algoritmderdi, әdistemeler men súraulardyng ýlgilerin dayyndady. Qylmystyq aktivterding shetelge shygharylu dәleldemelerining jinaluyna qaray qarjylyq barlau bólimshelerining (әlemning 160 elinen astam qarjylyq barlau arasyndaghy elektrondyq aqparat almasudyng «Egmont» jelisi arqyly) mýmkindikterin paydalana otyryp, qylmystyq jolmen alynghan aktivterge tyiym salu boyynsha jedel sharalar qabyldanuda. Bas prokuratura keyinnen qúqyqtyq kómek kórsetu turaly (Qylmystyq-prosestik kodeksting 560-babyna sәikes), onyng ishinde sheteldegi mýlikke tyiym salu jәne tәrkileu ýshin súraular joldaydy.

Resmy jauapqa sýiensek shet memleketterge onday ótinish jasau ýshin ekijaqty kelisim bolghany kerek.

«Ótinim joldaudyng qúqyqtyq negizi retinde Bas prokuraturanyng qylmystyq-qúqyqtyq saladaghy jasasqan ekijaqty kelisimderi bolyp tabylady. Býgingi kýni 34 memleketpen 72 ekijaqty kelisimge (onyng ishinde AQSh-pen, Úlybritaniyamen, Monakomen, Ispaniyamen, Italiyamen, BAÁ-men jәne t.b. kelisimderge) qol qoyyldy. Qúqyqtyq kómek kórsetu turaly súraulardy, onyng ishinde «KARIYN» jәne «ARIYN» (Europa, Aziya jәne әlemning basqa elderi prokurorlarynyng aktivterdi qaytaru jónindegi jelileri) arnalary arqyly sýiemeldeu jәne olardyng oryndaluyn tezdetu túraqty negizde pysyqtalady», -delingen jauapta.

Sonday-aq Bas prokuratura ókilderi qazir qaralyp jatqan isterding egjey-tegjeyin BAQ-qa mәlim etu Qazaqstan zannamasyna qayshy ekenin jazghan.

«Degenmen qylmystyq ister boyynsha sotqa deyingi tergep-tekseru derekteri jariya etilmeuge tiyis (QPK-ning 201-babynyng 1-bóligi). Osyghan oray qazirgi uaqytta atalghan sotqa deyingi is jýrgizuler boyynsha neghúrlym egjey-tegjeyli aqparatty jariyalau mýmkin emes. Sonday-aq, Ekonomikalyq resurstardyng zansyz shoghyrlanuyna qarsy is-qimyl mәseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komissiyanyng qyzmetin búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalau Qazaqstan Respublikasy zannamasymen qorghalatyn qúpiyany ashugha qoyylatyn talaptary eskerile otyryp jýzege asyralatynyn habarlaymyz», - dep jazylghan Bas prokuratura mәlimetinde.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1256
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1984
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2026